Pentsik nimi tekitab küsimärke

Maaleht 24.07
Anneli Aasmäe

Tantsurühmade veidra tähendusega nimed on ajendatud nii fooliummütsist, rahvajutust kui ka lõbusatest juhtumitest.
Kas teate, mida tähendab Pangviina? Ja kes peituvad nimede Kakerdajad ning Laaberjalg taha?Seosed purjakil olemise ja alkoholiga on kerged tekkima. Ehk on tegemist mõne õlleklubi või viinasõprade seltsinguga?
Oh ei. Need on kohalikud rahvatantsurühmad. Kes muu hulgas väisavad ka piiritaguseid festivale ja esindavad nendesamade nimede all Eesti riiki.
"Kohati on rühmade nimed väga kummalised ja tekitavad küsimärke," tunnistab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi direktor Erika Põlendik. "Ega selliste nimedega pole ilus välismaal oma riiki esindada."

Särtsakas Tuiam
Põlendikuga sama meelt on Made-Heljo Ruul, kes on Tartumaal juba üle 40 aasta tantsurühmi juhendanud ning kelle sõnul peaks labastest nimedest hoiduma.
"Sellised nimed on minu kõrvale valusad ja mõttemaailmale võõrad," kostab Ruul. "Eesti tants ja kõik, mis meie maal toimub, on minule püha."
Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nõunik Eino Pedanik on kentsakate nimede suhtes märksa tolerantsem, ehkki möönab, et rühma nimi on kahtlemata tähtis.
"Välismaal esinedes jäävad nimed tõlkimata ning näiteks Kakerdajad ei assotsieeru vaatajatele kuidagi alkoholiga," usub Eino Pedanik. "See on lihtsalt üks nimi, millega kollektiiv teistest eristub. Pigem tuleb mul mõttesse, et tegu on algajate rühmaga, kellel keerukamad sammud veel üle jõu käivad ning tantsijad kakerdama panevad. Aga igal nimel on oma saamislugu ja Pangviina ei ole kindlasti kamp tegelasi, kes tulevad selleks kokku, et ära juua pang viina."
Oma lugu, mis esmapilgul kentsakana tunduva nime päritolu selgitab, võivad pajatada kõik rühmad. Nii tunnistab Laaberjala juhendaja Lilli Teesalu, et rühma nimi ei meeldinud talle esialgu põrmugi.
"See nimi seostus mul laaberdamise ja joodikutega," nendib Lilli Teesalu. "Aga tegelikult on laaberjalg Salme ja Ott Valgemäe "Tonditantsust" pärit galoppi meenutav samm."
Ka Kakerdajaid ei saa kuidagi kangema kraamiga siduda - eeskätt seetõttu, et selle nime alla koonduvad eri vanuses lasterühmad.
"Lapsed ju ikka kakerdavad ega oska veel hästi tantsida," põhjendab juhendaja Tiiu Torpan. "Neile ei saa näiteks Priimabaleriinid nimeks panna. Nimi peab olema rühma tasemest allpool."

Sarvemüts andis nime
Seevastu Pangviina nimi tähendab just seda, mis kirjas - pangetäit viina. Keskealisi tantsijaid koondav Saku huvikeskuse segarühm käis kümmekond aastat tagasi Soomes esinemas ning ühes hooldekodus kingiti neile suur riidest õmmeldud ja seest täis topitud pingviin.
Naljahammastest meestantsijad lõõpisid, et kuna tollis olid alkoholi osas karmid piirangud, tuleks pingviin seest tühjaks uuristada - pang viina mahuks sinna täpselt peitu. Ja kuna see sõnaühend seostus suurepäraselt ka pingviiniga, oligi rühmal nimi olemas.
Naljaga pooleks pandud nimi võib rühma tegelikust olemusest erineda lausa 180 kraadi. Näiteks Savijalakesi võib õigusega pidada üheks pealinna kergejalgsemaks segarühmaks ning Haapsalu noorterühma Tuiam liikmed on kõike muud kui uimased ja pikatoimelised.
"Üks esimesi tantse, mida õppima hakkasime, oli "Savikoja polka"," kostab Savijalakeste juhendaja Piret Lett. "Treenisime seda päris kaua ning keegi kõrvalt hõikas, et jälle need pagana savijalad harjutavad. Tantsijatele see nimi meeldis ja nii jäigi."
Lett lisab, et rühma kutsutakse sageli mitmesugustele saviga seotud üritustele ja päritakse, kas tegu on Edgar Savisaare toetajatega.
Mõni nimi viitab tantsijatele aga üsna otseselt. Näiteks Kolumatsi rühmas keerutavadki jalga kogukad meesterahvad. Vigala murdes harakaid tähendavate Kiitsharakate näol on rühma juhendaja Krista Tõldmakeri sõnul tegemist jutukate naistega, kes end muu hulgas ka ehtida armastavad.
"Kui nad proovi tulevad, siis ei saa tantsimisega alustadagi, sest juttu jätkub kauaks," muigab Tõldmaker.
Mõne nime päritolu ei pruugi aga ka ülipika mõtlemise järel pähe turgatada. Üks sellistest on Rae kultuurimaja noorterühm Sukad ja Tagi. Nimelt mängisid rühma asutajateks olnud gaidid ja skaudid sõnamängu - "skaut" muutus tähti ümber tõstes sõnaks "sukad" ning "gaid" teisenes samal viisil sõnaks "tagi".
"Pealegi on sukad rahvatantsijale vajalikud riietusesemed ning tagi noorte moerõivas. Nii said kokku vana ja traditsiooniline ning uus ja moodne," leiab juhendaja Linda Pihu nime igati sobiliku olevat.

Ilutsevad naisrühmad
Paljud rühmad on endale nime saanud lillede või lindude järgi, nagu näiteks Rukkilill ja Jorjen või Kajakas ja Ritsikas. Paljud nimed viitavad otseselt sellele, et tegu on juba eakamate tantsijatega, nagu Hilised Õied, Hõbejuus ja Moori-Vaari. Naisrühmad kannavad sageli silmatorkavalt ilutsevaid nimesid - näiteks Koidukiir, Mõisapiigad ja Talutütrekesed. Seevastu lasterühmad tunneb tihti ära lustakate nimede järgi, nagu Rüblikud, Kabujalakesed ja Kepsutajad.
Ka rühma kodukant on inspireerinud paljusid, ehkki seda ei pruugi esmapilgul taibatagi. Nii on Laieldes saanud endale nime Halinga vallas kunagi eksisteerinud koha järgi ega tähenda kaugeltki üleolevat laiamist. Nõval tegutseva segarühma Hongad nimi tähendab jällegi sealkandis kasvavaid vanu kõveraid rannamände.

Mille järgi saavad tantsurühmad nime
• Lillede järgi – Jorjen, Käokuld, Kanarbik, Rukkilill, Kaktus
• Naisenimede järgi – Helda, Linda, Kadrid, Maalid
• Kohanime järgi – Keikal (Keila endine nimi), Jõhvikas (Jõhvi gümnaasiumi rühm), Lustilised (Lustivere rühm), Kärutajad (Käru rühm)
• Rühmajuhi järgi – Madelin (juhendaja Made-Heljo Ruul), Pilvikud (juhendaja Pilvi Aasmäe), Reeda Rühm (juhendaja Reet Leemets)
• Lindude järgi – Lepalind, Sinilind, Ritsikas, Siisike
• Tantsu järgi – Reilender, Klopandi, Kullaketrajad, Tõmba Jüri
• Rühmaliikmete vanuse järgi – Hilised Õied, Sügis, Ranna­memmed, Kuldne Iga
• Lusti pärast – Rõõmutallad, Kepsutajad, Sahistajate Salgake, Päkakesed

Loe ka http://www.maaleht.ee/2008/07/24/kultuur