Maalehes ilmus lugu vanimast tegusast tantsujuhist

Issake, ma olen ju vanainimene 
30.10.2008 Anneli Aasmäe Tund aega polkat vihtuda pole ühele Eesti vanimale tantsuõpetajale Helju Müürsepale mingi kunsttükk.

Juba hulk aega on Vastseliina rahvatantsujuht Helju Müürsepp oma peas üht mõtet küpsetanud. Mõte on nii murranguline, et 82aastane naine pole söandanud seda veel kõva häälega väljagi öelda. 
Ent igatahes on ta kindlalt otsustanud, et tuleval suvel toimuv tantsupidu jääb talle viimaseks ning järgmisest sügisest ta oma tantsurühmade ette enam ei astu. Aitab küll.  “Issake, ma olen ju vanainimene, ammu oleks pidanud lõpetama,” põhjendab Müürsepp. “Mul on juba nii-i-i piinlik! Olen näinud, kuidas lapsed vanade õpetajate selja taga nägusid teevad ja naeravad – ma ei taha, et minu üle niimoodi naerma hakatakse!”   
Kiiksuga õpetaja
Tantsijatele pole Helju Müürsepp julgenud oma plaanist veel rääkida. Pole aimugi, mis nad sellest arvavad, kohmab naine. 
Pahasti arvavad. No kohe väga pahasti. 
“Kohalik kultuurielu oleks poole vaesem, kui ta oma töö katki jätaks,” kinnitab Kullerite tantsija Uulo Sirel, ja lisab pärast pisukest mõttepausi: “Vist isegi rohkem kui poole vaesem.” 
Malle Truu, kes on Müürsepa käe all tantsinud juba 15 aastat, on vähemalt sama kategooriline ja lükkab jutud sellest, et asendamatuid inimesi pole olemas, kindlameelselt ümber. Sest Helju Müürsepp olevat absoluutselt asendamatu. 
“Temasarnast ei ole ega tule,” rõhutab Truu. “Jah, võib leiduda inimene, kes tantsutrenne jätkab, aga Helju number kahte ei ole olemas.” 
Nende väidete tõenduseks jaksab tervisest pakatav Müürsepp oma kahele segarühmale, Kulleritele ja Tavele, siiani kõik vajalikud sammud ette näidata ning hüpleb kõrgemale kui nii mõnigi temast palju noorem tantsija. Tund aega järjepanu polkat vihtuda ning hoogsalt meespartneri rinnale “Tuljaku” lõputõstesse hüpata pole tema jaoks mingi eriline kunsttükk. 
 Ja kui tänavu suvel toimunud Võru maakonna tantsupeol oli paar tantsijat tervise tõttu mängust väljas, aga tantsujoonis ei lubanud ühelgi paaril puududa, haaras Müürsepp teise rühma poisi omale partneriks ja keerutas ülejäänutega reipalt kaasa. 
 
“Meie oleme trenni lõpus palju rohkem väsinud kui Helju,” tunnustab ka Vastseliina rahvamaja juhataja ning Müürsepa rühma tantsija Arne Leelanss. 
Asjaosaline teeb siinkohal näo, nagu ei usuks ta kiidulausetest silpigi, ja kinnitab, et on oma otsuse teinud. 
“Pärast tantsupidu kõnnin minema ega vaata isegi mitte tagasi,” lubab ta. Aga miskipärast ei kõla see lubadus kuigi veenvalt. Sest tunnistab ta ju isegi, et kes rahvatantsu-kiiksu on endale kord külge saanud, too sellest enam niisama lihtsalt vabaks ei pääse.
Tegelikult ei köitnud muusika taktis kaunilt keerlemine noort Heljut sugugi. Tema kirg oli sport, iseäranis suusatamine, võimlemine ja võrkpall, ning juba 17aastaselt sai temast Nõukogude Liidu koondise liige. Pärast keskkooli tahtis ta minna ülikooli kehakultuuri õppima, aga Eesti Vabariigi ajal politseikonstaablina töötanud isa tõttu tunnistati noor piiga ideoloogiliselt mittesobivaks tudengikandidaadiks ja jäeti kõrgkooli ukse taha. 
Õnneks pakuti Heljule Vastseliinas kehalise kasvatuse õpetaja kohta ning kui sealkandis peatselt segarahvatantsurühm moodustati, marssis ta loomulikult ka sinna oma energiat rakendama. Paari aasta pärast läks senine juhendaja minema ning särtsakalt hakkaja Helju määrati tema asemele. Aastanumbriks kirjutati siis 1950. 
 
Tantsijate teine ema 
Mõistagi pole temasugune tragi ja toimekas naine ainult rahvatantsuga piirdunud, vaid on pannud käe külge paljude kohalike kultuuriürituste korraldamisel ja läbiviimisel. Temata ei toimu naljalt ükski ettevõtmine ning Heljut ja tema tohtrist abikaasat Stepani tunnevad ümbruskonnas kõik. Tutvus Stepan Müürsepaga sai alguse samuti tänu tantsule, nimelt oli mees üks neist, keda nooruke naine rohkem kui pool sajandit tagasi juhendama asus. 
“Algul ei saanud Stepanist asja, ta ei tabanud õiget rütmi,” meenutab Helju. “Aga ta oli väga korralik, nagu meditsiinitöötajale kohane – näiteks nõudis, et trennisaalis ei tohi tolmu olla. Ta on minust vaid neli aastat noorem, aga tantsis rühmas veel mullugi.”
Päris oma lapsi Müürseppadel ei ole, ent Helju on aidanud kasvatada oma õepoega. Ning ka tantsijate seas on neid, kes teda oma teiseks emaks nimetavad, Malle Truu sealhulgas. 
“Helju-tädi on hea kuulaja ja võib igal alal tarka nõu anda – spordis, poliitikas, tervises, psühholoogiliste murede puhul,” nendib Truu. “Pärast trenni jääme sageli veel tükiks ajaks rahvamajja istuma ja maailma asju arutama.” 
Vabariigi presidendilt Valgetähe medali pälvinud Müürsepp võib tükk aega tõsisel moel kurta, et mehed on suitsu ja alkoholiga oma tervise nässu ajanud ning muretseda, mis saatus ootab noori, kes juba koolipingis joomiskombega algust teevad. 
Ta vaevab südant ka sellepärast, et inimesed, kellest ta on tahtnud endale järglasi koolitada, on tantsu asemel hoopis teise eriala valinud. Et vanemad tantsijad kaovad tasahiljukesi ära ning noori pole kuskilt asemele tulemas. Ja et Eestis pole vahvat traditsiooni nagu Skandinaavia maades, kus lapsed, emad-isad ja vanaemad-vanaisad kõik üheskoos tantsu löövad. 
 
Kihutab suusarajal
Eakate tantsuõpetajate klubi Kullaterad eestvedaja, staažikas tantsujuht Ilma Adamson möönab, et Helju Müürsepa rühmad on läbi aegade torganud silma puhaste tantsujooniste ja väljapeetud sammudega. 
“Kes on eluaeg liikumisega tegelnud, see ei tohi järsku lõpetada,” manitseb Adamson Müürsepa lõpparve tegemise plaanist kuuldes. “Enda nelja seina vahele sulgemine võib lõppeda mandumisega.” 
Õnneks ei kavatsegi Helju tuppa konutama jääda. Oleks silmanägemine parem, siis ehk jääkski, võtaks ette pika elu jooksul kogutud mustrilehtede virnad ning hakkaks nende järgi tikkima. Aga nüüd lubab ta pühenduda pigem koduaias toimetamisele, ja kui vähegi lund taevast sajab, siis suusatamisele. Veel eelmisel talvel kihutas ta oma vanadel suuskadel kolmekilomeetriseid metsaringe, nii et lumi tuiskas. Ja 75aastaselt oli ta võrkpallinaiskonnas ütlemata kibe käsi. 
“Ilma sportliku tegevuseta ei kujuta ma Helju-tädi küll ette,” kinnitab Malle Truu. 
Muide, peaaegu kõik tantsijad – isegi pealt 60aastased – on teda läbi aastate Helju-tädiks kutsunud. Asjaosaline ise pugistab selle tiitli üle mõnusat naeru. 
“Meeldib küll, miks mitte,” kostab ta vallatult. “Mõni on proovinud Helju-memm ütelda, aga too mulle ei passi. Memm on ju vana inimene, aga tädi võib noore kohta kah ütelda.” 
 
Oot-oot, kui vana ta oligi – kaheksakümmend kaks? Hmmm, vaevalt küll... Oleks pidanud vist ikka passi näha küsima.


Kuupäevaga   seotud sündmused:



Olulisemad sündmused:

Toropi-simman 2020

07. märts 2020

Loe veel VII Tallinna ja Harjumaa talvine tantsupäev "Kolmteist õnne keerutust"

13. märts 2020, Tallinn

Loe veel Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kontsert „Olemise mustrid“

14. märts 2020, Tartu

Loe veel Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad 15 - kontsert-lavastus "Elumere ainetel"

27. märts 2020, Tallinn

Loe veel Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kontsert „Olemise mustrid“

29. märts 2020, Rakvere teater

Loe veel Õpetajate rahvatantsurühmade festival

18. aprill 2020, Haapsalu

Loe veel XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

25.-26. aprill 2020, Harku vald, Harjumaa

Loe veel Baltikum tantsib

25.-26. aprill, Paide ja Tartu

Loe veel Tantsuansambel Lee kevadkontsert

02. mai 2020, Tallinn

Loe veel Traditsioonilise tantsu festival Sabatants 2020

14.-16. mai 2020, Tallinn

Loe veel Võnnu Kaera-Jaan XXII

16. mai 2020 , Võnnu

Loe veel XIII vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival

16.-17. mai 2020, Viljandi

Loe veel Tantsuansambel Tuisuline kevadkontsert "Ühte hoides"

17. mai 2020, Tallinn

Loe veel Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus kevadkontsert

23. mai 2020, Tallinn

Loe veel Tartumaa tantsupidu “Päev Emajõel”

07. juuni 2020, Tartu

Loe veel II Seto Tandsopido KAGOH KUL`ATASÕ`

27. juuni 2020, Värska

Loe veel Pärimustantsu festival Pärimuse Pundar

27.-28. juuni 2020

Loe veel Tantsulavastus "Õnneotsija"

11.-12. juuli 2020, Võrumaa

Loe veel RKS Kirmase 35.juubelikontsert "Soovide puu"

14. november 2020, Pärnu

Loe veel Uute tantsude konkurss 2020

21. november 2020, Paide

Loe veel Rahvatantsuansambel Tarvanpää juubelikontsert

15. mai 2021, Rakvere

Loe veel IV Kagu-Eesti tantsupidu

30. mai 2021, Põlva

Loe veel Tantsuansambel Tuisuline 70. aastapäeva kontsert

10. aprill 2021, Tallinn

III Eesti Naiste Tantsupidu

13. juuni 2021

XIII noorte laulu- ja tantsupidu

1.-3. juuli 2022