ERRSi pöördumine EV Valitsuse, Spordiselts Kalevi ja üldsuse poole


Jälgime murega sel nädalal käivitunud avalikku diskussiooni tantsupidude toimumispaiga võimaliku muutumise ja Kalevi staadioni äripinnaks muutmise üle.
Tantsupidusid on Kalevi staadionil peetud alates 1955. aastast juba 24 korral. Sel platsil on antud ligi 100 tantsupeo etendust.

Arutelud peo viimise üle mujale on kestnud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhtimisel aastaid. Selles on osalenud ka Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kui suurim rahvatantsijaid esindav selts ning Laulu- ja Tantsupeo SA partner tantsupidude korraldamisel.
Juba 2004. aastal võrreldi erinevate staadionide eripära. Peo toimumine Kadrioru staadionil andnuks hea võimaluse luua ühtse ruumi tantsu- ja laulupeopaikade vahel. Staadioni oluliseks puuduseks oli aga see, et tantsija ei näeks erinevalt Kalevi staadionist pidu ja ning tantsuväljakule pääseb vaid kahelt poolt. Probleemiks oleks ka see, et Kadrioru staadionile pääseks vaatama 5000 inimest, samas kui Kalevi staadionil saab seda jälgida enam kui 10 000. Ajutiste tribüünide paigutamine leevendaks seda vajakajäämist vaid osaliselt. Suurimaks võimalikuks takistuseks jäi aga teadmine, et Kadrioru staadion on rahvusvaheliselt aktsepteeritud spordivõistluste paik ja tantsupeoks vajalike muutuste tegemine oleks küsitav, kui need muudavad staadionile rahvusvaheliselt esitatavaid nõudeid.


Sarnased probleemid on ka Lilleküla staadionil. Selle staadioni valikul oleks tugevateks külgedeks Eesti Jalgpalli Liidu koostöövalmidus, samuti korralik infrastruktuur ja juurdepääsud ning võimalus vihma korral, mis pea alati tantsupidusid kimbutab, katta tribüünid ja pallimuru katusega.
Samas on väga raske sellel staadionil LAVASTADA tantsupidu kui etendust, sest sarnaselt Kadrioru staadionile on ka siin liiga vähe avasid, kus esinejad saaksid liikuda. Ka on jalgpallistaadionil Kalevi staadionist pea kaks korda väiksem esinemisala. Nii jääksid kasutamata kõik need lavastuslikud võimalused, mida mööda on tantsupidu 75 aasta jooksul arenenud ja me ei saaks enam rääkida tantsuETENDUSEST vaid tantsijate esinemisnumbritest suurel staadionil.

Kordame täna juba viis aastat tagasi Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA palvel tantsupidude üldjuhtide-tantsuõpetajate poolt välja öeldud arvamust, et seni, kuni pole uut spetsiaalselt tantsupidude pidamiseks mõeldud väljakut rajatud, on kõikidest praegu kõne all olnutest Kalevi staadion ainuvõimalik, sest see paik kannab mentaalselt tantsupeo arengulugu ja mälu, siin on tekkinud oma rituaalid, mille loomine uues paigas võtab aastakümneid aega. Ka ei ole väheoluline see, et Kalevi staadionil toimib 55 aastat arendatud ja läbi proovitud logistika.

Usume, et suudame ka sel korral säilitada kaine mõistuse ja üheskoos toetada UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud kultuurinähtuse hoidmist, toimimist ja arengut. Kutsume siinjuures erinevaid osapooli ühise arutelulaua taha.


Kalev Järvela, ERRSi juhatuse esimees, 2004. aasta üldtantsupeo kunstiline juht, RKS Leigarid kunstiline juht
Maie Orav, ERRSi juhatuse liige, meeste tantsupidude pealavastaja, tantsupidude liigijuht, Tarvanpää Seltsi kunstiline juht
Aveli Asber, ERRSi juhatuse liige, TÜ RKA kunstiline juht
Jaanus Põlder, ERRSi juhatuse liige, rahvamuusik
Enrik Visla, ERRSi juhatuse liige, rahvamuusik
Virve Lääne, ERRSi juhatuse liige, rahvamuusikaõpetaja
Kadri Valner, ERRSi juhatuse liige, rahvatantsija
Erika Põlendik, ERRSi direktor, tantsupidude liigijuht
Mall Järvela, ERRSi noortejuht
Andi Einaste, ERRSi esindaja Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA nõukogus
Maido Saar, 2007. aasta noorte tantsupeo pealavastaja, üldtantsupidude liigijuht
Kristjan Kurm, 2009. aasta tantsupeo pealavastaja assistent ja SA Eesti Tantsuagentuuri Tantsukeskuse juhataja
Helle-Mare Kõmmus, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuuri spetsialist Hiiumaal ja tantsupidude liigijuht
Kadri Tiis, 2009. aasta tantsupeo pealavastaja assistent, tantsupidude liigijuht
Marina Kuznetsova, tantsuansambli Kuljus kunstiline juht, tantsupidude liigijuht
Märt Agu, 2011. aasta noorte tantsupeo pealavastaja
Ilma Adamson, 1993. aasta noorte tantsupeo pealavastaja
Liia Palmse, tantsupidude liigijuht
Henn Tiivel, tantsupidude liigijuht
Angela Arraste, 2002. aasta noorte tantsupeo pealavastaja
Lille- Astra Arraste, tantsupidude liigijuht
Juris Žigurs, tantsupidude üldjuht-korraldaja
Jaanus Randma, 2005. aasta Soome-Eesti tantsupeo pealavastaja, EMÜ Tarbatu kunstiline juht
Niina Raadik, noortepidude aujuht, tantsupidude üldjuht

Lisa
Kalevi Järvela
ERRSi juhatuse esimees
Tel. 51 82 347


Kuupäevaga   seotud sündmused:



Olulisemad sündmused:

Viljandi naisrühm LEOLA 40. juubelikontsert

16. november 2019, Sakala Keskus

Rahvatantsuselts Pääsuke 40 juubel

23. november 2019, Alexela kontserdimaja

Loe veel Rahvatantsuansamblite Liidu kontsert

23.-24. november 2019

Loe veel Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine

30. november 2019

Loe veel Ilma Adamsoni juubelikontsert "Selle ilosa ilma päält.."

01. detsember 2019, Alexela Kontserdimaja

Loe veel ERRSi aastapäevakontsert ja aastatunnustuste üleandmine

07. detsember 2019, Mustamäe Kultuurikeskus Kaja

Loe veel Jõhvi naisrühm Gevi 55. juubelikontsert "Aja mustrid ja värvid"

07. detsember 2019 kell 15.00, Jõhvi Kontserdimaja

Loe veel III Võru talvine tantsupäev „Egast nukast kerko man“

08. detsember 2019, Võru

Loe veel A. Raudkatsi tantsude võistutantsimise festival

14.-15. veebruar 2020

Loe veel TÜ Rahvakunstiansambli 75. aastapäeva juubelikontsert

14. märts 2020, Tartu

Loe veel XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

25.-26. aprill 2020, Harku vald, Harjumaa

Loe veel II Seto Tantsopidu KAGOH KUL`ATASÕ`

27. juuni 2020, Värska

Loe veel Pärimustantsu festival Pärimuse Pundar

27.-28. juuni 2020

Loe veel Tantsuansambel Tuisuline 70. aastapäeva kontsert

10. aprill 2021, Tallinn

III Eesti Naiste Tantsupidu

13. juuni 2021