Baltical esitatakse ehedaid vorme

9. juuli Postimees

Festivalile panid aluse Eesti, Läti ja Leedu rahvakunstihuvilised kakskümmend kolm aastat tagasi, Eestis toimub festival kaheksandat korda. Baltica eesmärk ei ole ürituse kunstilise juhi Ingrid Rüütli sõnul aastatega muutunud.
«Eesmärgiks on ikka pärimuskultuuri ajalooliste paikkondlike traditsioonide edasikandmine ja nende tutvustamine tänapäeva inimestele,» selgitas Rüütel. «See, et üldse korraldame Balticat, on meile suur tunnustus.»

Rüütli sõnul sündis Baltica 1985. aastal Eestis peetud Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunsti Organisatsioonide Nõukogu (CIOFF) aastakongressil. Organisatsioonil on UNESCO konsultatiiv­staatus ning see ühendab 71 riiki üle maailma.

«Toonase aastakongressi raames Lahemaal aset leidnud folklooripeol esinesid meie rahvakunstiansamblid – nähti, kui elav, ehe ja autentne on meie folklooritraditsioon ning tehtigi kolmele Balti riigile ettepanek hakata koos folkloorifestivali korraldama,» kõneles kunstiline juht.

Ühendav rahvakunstipidu

Rüütli sõnul on Baltica just seetõttu eriline, et kolm Balti riiki seda ühise strateegia alusel korraldavad, samuti keskendutakse ajalooliselt autentsetele vormidele ning paikkondlikele iseärasustele – festival ei leia aset mitte ainult pealinnas, vaid läheb laiali üle kogu maa.

«Baltica põhimõtteid me muuta ei tahagi, sest see on üldse üks väheseid festivale, mis püüab esitada ehedaid vorme, mis muidu unuksid hoopis – enamik rühmi esitab näiteks uut koreograafiat, uusi rahvamuusikaseadeid.

See kõik on tore, ent kui poleks seda autentset ja ehedat, poleks ka nii häid seadeid ja töötlusi,» kõneles Rüütel, kelle sõnul kippus just ehe rahvakunst vahepeal kaduma ning seda võis kohata vaid Kihnus ja Setumaal.

Laul ja liikumine

«Nüüd on asjad hakanud liikuma paremuse poole – Balticale kandideeris üle saja kollektiivi, püütakse paikkondlikke vorme säilitada ja taastada.» Rüütli sõnul on Eesti folklooriliikumine väga mitmekesine ning hõlmab mitmeid põlvkondi. «Meil on sageli nii, et ühes rühmas laulavad ja tantsivad koos vanaema, ema ja lapselaps – mujal maailmas ei kohta seda just tihti,» toob Rüütel näite.

Baltica 2010 teema on Rüütli sõnul laul ja liikumine. «Keskendutakse laulumängudele, nii vanematele kui ka uuematele – need peaks olema huvitavad kaasa teha nii suurtele kui ka väikestele. Kunagised lavatantsurühmad, kes rahvatantse ei tantsinud, tulid folkloori juurde just laulumängude kaudu,» räägib Rüütel.

Kuid kas suudame igale kaugelt tulnud külalisele kaerajaani, meie kõige populaarsema rahvatantsu selgeks õpetada? «Kui rääkida tantsudest, siis need on ikka väga rahvusvahelised – väga raske on leida tantsu, mida teistel rahvastel pole.

Kaerajaangi pärineb ühest Prantsuse kadrilli tuurist ja lätlastelgi on samasugune kaerajaan – kuid mis sellest, meil on ta väga populaarne ja miks mitte õpetada seda teistelegi. Eesti tantsudel on siiski täiesti oma stiil ja seda kadrilli võivad prantslased täiesti teistmoodi tantsida,» selgitas Rüütel.

Baltical soovis osaleda üle saja rühma ja peaaegu kaks tuhat inimest, ülevaatustel esinesid eesti rühmade kõrval folkloorikavadega ka mitmed kohalikud ukraina, armeenia-eesti, vene ja valgevene ansamblid. Lõunanaabrite juurest Lätist on Eestisse tulemas üks liivi ja kaks läti folklooriansamblit ning ansambel Leedust.

Kõiki külalisi ja parimaid Eesti folkloorirühmi näeb Baltica peakontsertidel: reedel, 9. juulil Karksi linnuses, pühapäeval, 11. juulil Pärnu kontserdimajas ja esmaspäeval, 12. juulil Tallinnas Estonia kontserdisaalis

Kuupäevaga   seotud sündmused:



Olulisemad sündmused:

Toropi-simman 2020

07. märts 2020

Loe veel VII Tallinna ja Harjumaa talvine tantsupäev "Kolmteist õnne keerutust"

13. märts 2020, Tallinn

Loe veel Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kontsert „Olemise mustrid“

14. märts 2020, Tartu

Loe veel Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad 15 - kontsert-lavastus "Elumere ainetel"

27. märts 2020, Tallinn

Loe veel Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kontsert „Olemise mustrid“

29. märts 2020, Rakvere teater

Loe veel Õpetajate rahvatantsurühmade festival

18. aprill 2020, Haapsalu

Loe veel XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

25.-26. aprill 2020, Harku vald, Harjumaa

Loe veel Baltikum tantsib

25.-26. aprill, Paide ja Tartu

Loe veel Tantsuansambel Lee kevadkontsert

02. mai 2020, Tallinn

Loe veel Traditsioonilise tantsu festival Sabatants 2020

14.-16. mai 2020, Tallinn

Loe veel Võnnu Kaera-Jaan XXII

16. mai 2020 , Võnnu

Loe veel XIII vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival

16.-17. mai 2020, Viljandi

Loe veel Tartumaa tantsupidu “Päev Emajõel”

07. juuni 2020, Tartu

Loe veel II Seto Tandsopido KAGOH KUL`ATASÕ`

27. juuni 2020, Värska

Loe veel Pärimustantsu festival Pärimuse Pundar

27.-28. juuni 2020

Loe veel Tantsulavastus "Õnneotsija"

11.-12. juuli 2020, Võrumaa

Loe veel RKS Kirmase 35.juubelikontsert "Soovide puu"

14. november 2020, Pärnu

Loe veel Uute tantsude konkurss 2020

21. november 2020, Paide

Loe veel Rahvatantsuansambel Tarvanpää juubelikontsert

15. mai 2021, Rakvere

Loe veel IV Kagu-Eesti tantsupidu

30. mai 2021, Põlva

Loe veel Tantsuansambel Tuisuline 70. aastapäeva kontsert

10. aprill 2021, Tallinn

III Eesti Naiste Tantsupidu

13. juuni 2021

XIII noorte laulu- ja tantsupidu

1.-3. juuli 2022