Rahvamuusikapeo repertuaar

See lehekülg on mõeldud vaid Rahvamuusikapeole REGISTREERUNUD ansamblite juhendajatele ja mängijatele repertuaariga tutvumiseks! 

Siit leiate hetkel kõikide lugude noodid partituuridena. Esialgu ei ole neil, kes noodiraamatu on tellinud, mõtet kõigile õpilastele noote välja printima hakata, vaid tutvuda ise ja tutvustada lugusid oma mängijatele. Rahvamuusikapeo noodiraamatus trükitakse vaid partituurid! Sellelt lehelt saate alla laadida ka lugude partiid, et teil oleks oma mängijatele võimalik soovi korral kompaktne noot printida. Lõõtspillide ja osade koondorkestri lugude juurde ilmuvad peagi ka õppevideod ja helifailid kuulmise järgi õppimiseks.

 

Lõõtspillid

Lõõtspill ilmus Eestisse 19. sajandi viimases veerandis ning sai ruttu populaarseimaks rahvapilliks. Esimesed lõõtspillid olid ilmselt saksa kultuuriruumist pärit hohner-tüüpi lõõtsad ning samuti Venemaalt pärit lõõtsalised. Kagu-Eestis, Vanal-Võrumaal, tekkis aga täiesti omanäoline pillitüüp, mida tänapäeval nimetamegi teppo-tüüpi lõõtspilliks ehk eesti lõõtsaks.

August Teppo (1875-1959) loodud lõõtspill eristus teistest oma ehituse, kõla (pilli tämber ja häälestus) ja mängutehnika poolest. Kuni 1930. aastateni mängiti teppo-tüüpi pille peamiselt Vanal-Võrumaal. Tänapäeval on see saanud aga levinuimaks lõõtspillitüübiks Eestis. Selle põhjuseks on nii teppo-tüüpi lõõtsade eriline kõla, mis kuidagi siinsele rahvale hingelähedane on, kui ka lihtsus ja sobivus siinsete valdavalt mažoorsete lugude mängimiseks. Lisaks sellele on silmapaistvamad lõõtspillimängijad läbi aja mänginud just teppo-tüüpi pillidel ja aidanud nii kaasa nende levikule. Sama tähtis on ka see, et meil on läbi aja olnud suurepäraseid kohalikke pillimeistreid, kes teppo-tüüpi pilli valmistamise traditsiooni on põlvest põlve hoidnud.

Ei tohi aga unustada, et Eestis on koguaeg mängitud ja ka valmistatud teistsuguseid lõõtspille, nagu näiteks eelpool mainitud hohner-tüüpi pille, libliklõõtsa, karmoškat ja bajaani, ning ka rahvalik akordionimäng on välja kasvanud lõõtspillist. Veel väärib märkimist, et kui näiteks väikekandle-, torupilli- ja viiulimängu traditsioon on vahepeal Eestis katkenud, siis lõõtspilli ja rahvakandle mängimine on kandunud tänaseni põlvest põlve.

Rahvamuusikapeo repertuaari olen valinud lood viielt silmapaistvalt ja tähtsalt pillimehelt eesti lõõtspillitraditsioonis. Arvan, et nende viie vanema ja keskmise põlvkonna mängija lugude kaudu saab üsna hea pildi, milline on traditsiooniline teppo-tüüpi lõõtspilli mängustiil ehk kus on meie mängu juured. Meile, noortele lõõtspillimängijatele noortepeol, on väga oluline teadvustada, et need viis mängijat ei ole mitte mingid "vanakesed", vaid alustasid oma pillimeheteed juba lapsepõlves, nagu paljudki meist. Seejuures julgen öelda, et neil kõigil oli oma ajas mingis mõttes uus ja eeskujulik mängustiil.

Niisiis soovin, et hakates neid lugusid õppima, kujutaksite ette meile eeskujuks olevat pillimeest sama noorena, kui te ise olete! Head avastamist!

Juhan Uppin

liigijuht

 

ÕPPEVIDEOD

Vanapapa polka (lihtne)

Vanapapa polka (aeglane)

Vanapapa polka (tempos)

Äiapapa polka (lihtne)

Äiapapa polka (aeglane)

Äiapapa polka (tempos)

Krakovjak Elmar Ruusamäe järgi (aeglane, variatsioonid)

Krakovjak Elmar Ruusamäe järgi (tempos)

Krakovjak Elmar Lindmetsa järgi (lihtne)

Krakovjak Elmar Lindmetsa järgi (aeglane, variatsioonid)

1. Vanapapa ja Äiapapa polka

2. Vana-Võromaa Krakovjak

3. Talguvalss

4. Kaks lõbusat poissi

5. Vanaisa reinlender

 

ORIGINAALSALVESTISED

Elmar Lindmets - Vanapapa polka 

Elmar Lindmets - Äiapapa polka 

Elmar Ruusamäe - Krakovjak

Elmar Lindmets - Krakovjak

Richard Reino - Talguvalss

Karl Kikas - Kaks lõbusat poissi

Aivar Teppo - Vanaisa reinlender

 

Koondorkester

Koondorkester ühendab kõiki erinevaid pille mängivaid ansambleid ja üksikuid mängijaid, kellele muud sobivat pilliliiki ei leidu või kes tahavad lisaks oma liigile ka suures ja võimsas ühendpillikooris kaasa lüüa. Seekordsel Rahvamuusikapeol on koondorkestri lugude hulgas viis pärimustantsu, üks polkapõimik sajanditaguste pillimeeste lugudest ning üks kaunis autoripala. Mitmetes lugudes saame ka laulu lahti lüüa!

Esimesed neli lihtsamat lugu - "Reinlender 1-2-3-4-5-6-7", "Aleksandra valss", "Sõrmõlugu" ja "Kolmepuari" - kuuluvad tantsuks mängida tahtva pillimehe elementaarsete lugude hulka. Kindlasti on nii mõnelgi mängijal need lood juba selged, kuid siinkohal võib ette tulla, et üldsuse huvides peab oma mängitavat versiooni natuke ümber õppima.

Kuigi nende nelja loo noodid on toodud partituuridena, ei ole tegemist fikseeritud seadetega, vaid antud on niiöelda ehitusmaterjalid, millest eelproovides loome koos lugudele lõpliku seade. Kõik mängijad peaksid alustama loo õppimist viisist ehk põhimeloodiast. Siinkohal tuleks rõhutada, et lugu ei tohiks harjutada seda vaid üks kord läbi mängides nagu noodis kirjas, vaid katkematult, et tekiks kindel rütmi ja meetrumitunnetus ja saaks mõelda tantsija peale. Osavamatele mängijatele võib seejärel õpetada selgeks teise hääle (oktavi võib valida ise vastavalt pilli võimalustele). Algajatele, kes viisi mängimisega toime ei tule, võib kohandada lihtsustatud partii viisist või saateakordidest. Põhimeloodia rea kohal on noodis toodud saateakordide märgid, mille järgi mängivad kõik harmooniapillid. Eraldi on välja kirjutatud bassipartii. Neid lugusid ansambliga harjutades tehke esialgu oma lihtne seade (nt ei mängi koguaeg kahehäälselt, meloodiamängijate vaheldumine jne).

Kolm viimast, esmapilgul veidi keerulisemat lugu on noodistatud valmis seadena, kuigi ka nende puhul võib lõplik pillide koosseis ja partiide jaotus proovide käigus täpsustuda. "Räditantsu" ja "Polkasid Pulsti radadelt" tuleks samuti alustada viisi õppimisest, mis peaks olema võimetekohane igale mängijale. Neis kahes loos on eraldi välja kirjutatud saatepartii, mida eelkõige võiksid mängida kromaatilised kandled ja kitarrid. "Räditantsus" on loodud akordionitele eraldi saatepartii. "Jalgu all veerus päiv" on kõige põhjalikuma partiide jaotuse ja partituuriga lugu, milles teeb lauljana kaasa Mari Kalkun ning akordionisolistina autor Tuulikki Bartosik.

Soovitan mängijatele neid lugusid õpetada juba algusest peale nii palju kui võimalik kuulmise teel. Nii saavad nad paremini loo tunnetuse kätte ja see tuleb hiljem kasuks ka koosmängule. Seda enam, et ettemängudel ja peol tuleb nagunii peast mängida! Kui mõni lugu või seade on teie mängijatele liiga raske, ei tasu meelt heita, sest oluline on, et kõik mängijad leiaksid mängimiseks jõukohased partiid. Seepärast ei pea iga kollektiiv mängima kõiki hääli, piisab ka näiteks põhimeloodiast ja akordisaatest.

Loodan, et igaüks leiab nende lugude hulgast midagi oma maitsele ja soovin, et õppeprotsess kujuneks lõbusaks. Head harjutamist!

Juhan Uppin

liigijuht

 

KOONDORKESTRI NOODID

1. Aleksandra valss 

2. Sõrmõlugu

3. Reinlender 1-2-3-4-5-6-7

4. Kolmepuari ehk Röövlilugu

5. Räditants

    - viis

    - akordionid

    - kandled, kitarrid

    - bass

6. Polkad Pulsti radadelt

    - viis

    - saade

    - bass

7. Jalgu all veerüs päiv

    - flöödid

    - viiulid

    - akordionid

    - lõõtspillid

    - kandled 

    - kitarrid

    - mandoliinid

    - bass

    - helifail kuulmise järgi harjutamiseks

Kandled

Hea kandlemängija!

Seekord on teile pidulood valinud ja seadnud Aime Reier ja Pille Karras. Soovime rohket mängu- ja laululusti nii kogenud mängijatele kui ka esmakordselt Rahvamuusikapeol osalejatele!

Asudes peoks ettevalmistusi tegema, tasub meeles pidada, et pärimus levib ennekõike suuliselt ja kuuldeliselt. Nii tuleks läheneda ka nendele lugudele. Tasub õppida kuulmise järgi, juhendaja eestmängimisel või eestlaulmisel  ja hoida meeled muusikale valla.

Pille Karras

liigijuht

 

KANNELDE NOODID

1. Vana labajalg Saaremaalt

    - G-duur vk 

    - D-duur vk

    - rahvakannel

    - krom kannel

2. Torupillilugu

3. Orjatants

    - G-duur vk

    - D-duur vk

    - krom ja rahvakannel

4. Siisik

    - G-duur vk

    - D-duur vk

    - krom ja rahvakannel

5. Hiir hüppas ja kass kargas

    - G-duur vk

    - D-duur vk

    - rahvakannel

    - krom kannel

6. Kits kidu karja

    - G-duur vk

    - D-duur vk

    - rahvakannel

    - krom kannel

 

Viiulid

Viiulimängu traditsioon Eestimaal ulatub 300-400 aasta taha. Esimesed viiulilood siinmail matkisid tihti torupilli. Hiljem kujunes välja laialdane viiulirepertuaar, millest enamuse moodustasid labajalavalsid ja polkad. Viiulimäng on ajaga kaasas käinud ja kohandunud muutuvate stiilide ja moevooludega, kuna pill on seda võimaldanud.

Vanimad teadaolevad helisalvestised pärinevad saja aasta tagusest ajast. Tänapäeval on meil võimalik neid salvestisi interneti vahendusel kuulata. Paljude lugude kohta on ka noodistus olemas. Suurim repertuaarikogumik internetis on Krista Sildoja koostatud Eesti Viiul (http://eestiviiul.rahvamuusika.ee). Samuti on võimalik leida internetist teiste rahvaste pillilugusid. Ka sellele peole on valitud kaks välismaist viisi.

Rahvamuusikapeole valitud lugude esitajate ja autorite puhul on näha, et viiulimänguga võib alustada erinevas eas ja saada ikkagi heaks mängijaks. Aga noorelt õpitu jääb ikka paremini külge!

Pooled lugude seadetest on lõpuni välja kirjutatud, teised mitte. Nende puhul lepime eelproovides kokku, kuidas lugu läbi mängime.

Enrik Visla

liigijuht

 

VIIULITE NOODID

1. Järva-Madise labajalg

    - I viiul

    - II viiul

    - III viiul

2. Torupillipolka

    - I viiul

    - II viiul

    - III viiul

3. Roti rahvusvahelised pulmad

    - I viiul

    - II viiul

    - III viiul

4. Väike poisilutikas

5. Õnneliku Printsi valss

    - I viiul

    - II viiul

    - III viiul

6. Koputuspolkka

 

Näppepillid

Näppepillide liigist leiate viis eriilmelist lugu, mis kõlavad sellises seades ja koosseisus esimest korda. Lugude valikul on püütud silmas pidada seda, et repertuaaris oleks nii vana ja tuttavat kui ka uut ja uudset, nii rahvaviise kui ka uudisloomingut. Pillimängu juures on tähtis lust ja lõbu, loodetavasti leiab siit sedagi!

Enamik viise on varustatud tabulatuuridega, mõni lihtsam lõik (nt “Uhti, uhti, uhkesti” fraasid) tuleb ära õppida noodi järgi või kuuldeliselt. Noodiridade ja partiide jaotus pillide vahel pole päris “kivisse raiutud”, võimalik on dubleerimine ja asendamine. Sama käib ka lugude vormi kohta, kus on võimalikud muutused. Muusika on loominguline tegevus ja noot on ainult kaart, mille järgi suunda võtta.

Head musitseerimist! 

Joosep Sang

liigijuht

 

NÄPPEPILLIDE NOODID

1. Uhti, uhti, uhkesti

2. Mängulaul

3. Redelivalss

4. Niidud

5. Ievan polkka

 

Akordionid

Akordionite liigi lood on sel korral kõik väga omanäolised ja spetsiaalselt Rahvamuusikapeoks loodud. Seadjad-autorid tunnevad akordionit kui instrumenti ja selle võimalusi väga hästi ning on oma lugudes välja toonud pilli parimad küljed. Lugudes on kasutatud akordionit kui löökpilli, viisipilli ja saatepilli, ühte on lisatud parmupill, teise ka mängija enda hääl, on autoriloomingut kui seadeid.

Akordioniliigi palad rikastavad akordionirepertuaari ning pakuvad mängijale avastamisrõõmu, väljakutseid ja kindlasti naudingut.

Rõõmsat mängulusti!

Kristel Laas

liigijuht

 

AKORDIONITE NOODID

1. Igaühel oma pill

    - akordion I

    - akordion II

    - akordion III

    - akordion IV

    - bass

    - ksülofon

2. Nutikas rohutirts

    - akordion I

    - akordion II

    - akordion III

    - akordion IV

    - bass

3. Puruvaene sipelgas

    - akordion I

    - akordion II

    - akordion III

    - akordion IV

    - bass

    - parmupill

4. Keldi viisid

    - akordion I

    - akordion II

    - akordion III

    - akordion IV

    - bass

5. Lauljaks loodud

    - akordion I

    - akordion II

    - akordion III

6. Helletus

    - akordion I

    - akordion II

    - akordion III

7. Akordionimürgel

    - akordion I

    - akordion II

    - akordion III

 


Kuupaevaga   seotud sundmused:



Olulisemad sundmused:

XII Taaderandi talisted

22.-25. novembril 2017, Tartus

Loe veel ERRS üldkogu, aastapäeva kontsert ja tunnustamine

09. detsembril 2017, Haapsalus

Tartu talvine tantsupäev

 16. detsembril 2017 kell 13.00, Tartu Raekoja platsil

Loe veel Võru talvetantsupäev

16. detsembril 2017, Võrus 

Loe veel IV üleriigiline Anna Raudkatsi tantsude võistuesitamine

16.-17. veebruaril 2018, Saaremaal

Loe veel XX tantsupeo 1. repertuaariseminar

3.-4. märts 2018, Tallinn ja Tartu

Loe veel XX tantsupeo 1. repertuaariseminar

10.-11. märts 2018, Tallinn ja Tartu

XX tantsupeo esitluskontsert-seminar

21. aprill 2018, Paide Kultuurikeskus

Õpetajate rahvatantsurühmade XX festival

21. aprillil 2018, Viljandis

Loe veel Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambli Savijalakesed 50. juubel

 26. mail 2018

III Kagu-Eesti Tantsupidu „Kuula“

27. mail 2018, Põlva Intsikurmus

Loe veel Vabaõhuetendus "Saja-aastane öö"

18. augustil 2018, Pärnu Vallikääru aasal algusega kell 22.00.

Loe veel XX tantsupeo 2. repertuaariseminar

8.-9. september 2018, Tallinn ja Tartu

XX tantsupeo 2. repertuaariseminar

15.-16. september 2018, Tallinnas ja Tartus

XX tantsupeo joonisteseminarid

18.-19. mai 2019

best meds choise online canadian sildenafil