Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juht Margus Toomla rääkis Tartu ülikooli veebiajakirjale Peegel antud intervjuus, et rahvatants on Eestis rahvusliku identiteedi edasikandja rollis, kuid möönis, et oma kombeid võtavad eestlased liiga tihti enesestmõistetavalt ning õpetajatesse mitte investeerimine viib meid olukorda, kus puudub suur kogukond ja võimsad tantsupeod.
Toomla tõi välja, et Eestis on tekkinud probleemid nii juhendajate õpetamisega kui nende väärtustamisega: “Oleme olukorras, kus me enam ei õpeta rahvatantsu, vaid me kuidagi õpime ise.”
“Muidugi on olemas ka kursused, nagu Ilma Adamsoni tantsukool ja ERRS (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts) teevad koolitusprogramme, aga lõppkokkuvõttes on need koolitused,” jätkas ta. “Inimesed, kes tunnevad huvi, saavad minna end harima. Aga kui palju tuleb meile uusi ja noori inimesi õpetajateks on omaette võtme koht. Selle mõju me näeme tõenäoliselt alles mitmekümne aasta jooksul.”
Toomla lisas, et kuigi osades koolides väärtustatakse rahvatantsu ja ka koorilaulu liikumist väga tugevalt, leitakse lahendusi ja toetakse õpetajaid, siis on ka neid koolijuhte, kes lasevad traditsioonil hääbuda ning leiavad asendustegevusi.
Laulu- ja tantsupeo liikumist pidas Toomla aga osaks eestlaseks olemisest ning peod ise mängivad suurt rolli nii kultuuri kui identiteedi määratlemises: “Meil on vähe kohti, kus ei tooda esile meie laulu- ja tantsupidusid, igal pool, kus on vaja mõnda ilusat fotot Eestist, siis üks pilt sellest on tõenäoliselt laulu- või tantsuväljakult.”
Loe terviklikku intervjuud Tartu Ülikooli portaalist peegel.ut.ee.