EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTS

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ehk ERRS on rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtide ning harrastajate ühendus, mis tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessidega. Seeläbi on selts valdkonnas tegutseva pea 25 000 inimese huvide kaitsja.

ERRS on laulu- ja tantsupeo liikumise üks esindusorganisatsioone, tugev partner teistele osapooltele, kellest sõltub valdkonna hea käekäik, ning mõjukas eestkõneleja, kes saavutab endale püstitatud eesmärgid.

2023. aastal tegutses Eestis

21563

RAHVATANTSIJAT

2296

RAHVAMUUSIKUT

674

RAHVATANTSUJUHTI

347

RAHVAMUUSIKAJUHTI

ERRS tegutseb selle nimel, et rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonnad oleks Eestis hoitud, hinnatud ja elujõulised ka paljude aastate pärast. Rahvatantsu ja rahvamuusika väärtustamine, traditsioonide edasi kandmine ja ajaga kaasas käimine algab inimestest, kes on ühiskonnas hästi nähtavad ka laulu- ja tantsupidude vahelistel aegadel.

Selleks korraldab ERRS üleriigilise osalejaskonnaga sündmuseid, ühistantsimisi ning konkursse eesmärgiga populariseerida rahvatantsu ja -muusika arengut, mitmekesisust ja seeläbi pakkuda selles osalejatele väljundivõimalust.

ERRS koos Kooriühinguga on olulised ja arvestatavad partnerid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele (ELT SA) laulu- ja tantsupeo ning sellega kaasneva rahvamuusikapeo protsessi kujundamisel. Laulu- ja tantsupidude traditsioon on kantud UNESCO suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.

ERRS-i koolituskeskus tegeleb valdkonnas tegutsevate juhendajate erialase teadlikkuse tõstmisega. Lisaks korraldatakse koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega (ERK) rahvatantsujuhtide suvekursust ning koostatakse rahvatantsujuhtide kooli õppekava.

ERRS annab välja tantsuspetsialisti kutsetunnistust spetsialiseerumisega eesti rahvatantsule ning rahvamuusikajuhi pädevustunnistust.

Juhatuse esimehed

ERRS asutati 10. detsembril 1988. aastal. ERRS-i tegevust juhib valitud juhatus, mille esimeesteks on olnud:

  • Anti Kalamees (1988-1989)
  • Ülo Luht (1989-1993, rahvatants)
  • Ahto Nurk (1989-1993, rahvamuusika)
  • Valdo Rebane (1993-2002)
  • Kalev Järvela (2002-2021)
  • Kadri Tiis (alates 2021)

Sümboolika

ERRS-i logo

ERRS-i vapp

ERRS-i tegevust juhib rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtidest koosnev juhatus. Juhatuse kohustus on määrata seltsi arengusuunad ning põhitegevused. Seltsi igapäevaste tegevuste elluviimist korraldavad ERRS-i kontori töötajad.

TÖÖTAJAD

Kadri Tiis
juhatuse esimees

telefon: 515 6888
e-post: tiisikadri@gmail.com

Karel Johannes Vähi
direktor

telefon: 5564 8300
e-post: karel@errs.ee

David Truusa
koolitusjuht

telefon: 5557 0002
e-post: david@errs.ee

Erika Põlendik
projektijuht

telefon: 520 2751
e-post: erika@errs.ee

Kadri Karin
programmitoimetaja

telefon: 5695 8630
e-post: toetus@errs.ee

Malle Hermann
raamatupidaja

telefon: 5348 2233
e-post: errs@errs.ee

Juhatuse liikmed

Juhatuse liikmete volitused kestavad kuni 30.06.2024.

Agne Kurrikoff-Herman

e-post: agne@laulupidu.ee

Helin Pihlap

e-post: helin@pihlap.ee

Jaanus Põlder

e-post: jaanuspolder@gmail.com

Kadri Tiis
juhatuse esimees

telefon: 515 6888
e-post: tiisikadri@gmail.com

Kristi Alas

e-post: kristi.alas@gmail.com

Kristiina Siig

e-post: kristiina.siig@gmail.com

Mall Paulus

e-post: mall.paulus1@gmail.com

Fotode autorid: Riina Varol, Toomas-Vahur Lihtmaa ja Raul Markus Vaiksoo

Kuidas saada liikmeks?

Seltsi liikmeks saavad olla füüsilised ja juriidilised isikud, kes soovivad arendada või toetada seltsi põhikirjaliste eesmärkide saavutamist.

Eeskätt on seltsi liikmed rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhid ning valdkonnas tegutsevad kollektiivid.

Liikmeks astumiseks tuleb alla laadida kõrvalolev liitumisankeet, see täita, digitaalselt allkirjastada ning saata aadressile errs@errs.ee.

Üldkogu 3. detsembri 2022. aasta otsusega on ERRS-i liikmemaks 20€ aastas, liikmemaksu tasumise tähtaeg on 1. aprill ja liikmemaksust on vabastatud üksikliikmed alates 75. eluaastast.

Ankeet füüsilisest isikust liikmele

Ankeet juriidilisest isikust liikmele

Miks olla ERRS-i liige?

  • Algatame liikmetele iga-aastased motivatsioonipäevad, kus veedetakse ühiselt aega, arutletakse valdkondlike küsimuste üle ning kuulatakse inspireerivaid inimesi.
  • Kujundame üheskoos kogukonda, mille kõik liikmed on ühises infoväljas ning pidevalt kaasatud valdkonna arengusuundade kujundamisse.
  • Pakume soodsamatel tingimustel võimalust osaleda ERRS-i koolituskeskuse koolitustel, mis aitavad olla kaasas kaasaegsete õpimeetoditega, täiendada oma teadmisi ning koguda kutsetunnistuse tarbeks vajalikke koolitustunde.

Ilma Adamson

Lille-Astra Arraste

Ülle Feršel

Ene Jakobson

Kalev Järvela

Urve Kilk

Ülo Luht

Ilmar Moss

Maie Orav

Liia Palmse
1930-2023

Valdo Rebane

Juris Žigurs

Henn Tiivel

Harjumaa

Eesti Folkloorinõukogu
Eesti Tantsuagentuur
Eesti Rahvatantsuansamblite Liit
Estofolk
Harjumaa RRÜ
JÜRI-MARID – naisrühm
KABUJALAKE – segarühm
KANDALI – rahvatantsuansambel
KAPAK – segarühm
KEIKAL – naisrühm
Keila rahvamuusikud
Keila segarühm Pillerkaar
KOIDULA – naisrühm
Kolga Rahva Tantsu Selts
KUIVAJÕE naisrühm
KULJUS KLUBI
KULLAKETRAJAD – tantsuansambel
Kullaketrajate naised
Kullaterad Selts
KÄND JA KÄBID – rahvatantsurühm
LAAGRI LEEGID – rahvatantsuselts
LAPULISED – segarühm
LEE – tantsuselts
LEESIKAD
LEIGARID
LOOLILL – naisrühm
MARIKE – naisrühm
ORU – naisrahvatantsurühm
ORU – segarühm
Padise Rahvamaja naisrühm
PANGVIINA – segarühm
PELGULINNA RAHVAMAJA NAISRÜHM
PÄÄSUKE – rahvatantsuselts
RAABIKU – rahvatantsurühm
Rae Huvialakool
ROOSI – naisrühm
SAUE KÄGARA – naisrühm
SAVIJALAKESED – tantsuansambel
SOVELDAJA – segarühm
SUKAD & TAGI – segarühm
SÕLEKE – instrumentaalansambel
SÕLEKE – tantsuansambel
SÕPRUS – tantsuansambel
TANTSUSARVIKUD – segarühm
Tantsuselts As-Sa
TLÜ Koreograafia Osakond
TONTAR – segarühm
TUISULINE – tantsuansambel
VIISUVEERETAJAD – rahvatantsurühm
VIRBEL

Ida-Virumaa

GEVI – naisrühm
JÕHVIKAS
KIIGURI – Voka naisrühm
KUPPARI – naisrühm
TAMMIKU – naisrühm
VIRULANE – segarühm
VÄRTEN – memmede rühm

Jõgevamaa

Eesti Naistetantsu Alaliit
JÕGEVAHE PERE
MEIE MARI – naisrühm
Torma naisrühm 

Järvamaa

KAKERDAJA – segarühm
KAKTUS – segarühm
Koeru Haridus- ja Kultuuriselts 

Läänemaa

RITSIKAD – naisrühm
TAMME TÕRUKESED 

Lääne-Virumaa

SEGAPIDI
TANTSUTRIINU – naisrühm
TARVANPÄÄ SELTS

Pärnumaa

KAJAKAS – rahvuskultuuri selts
KAJAKAS – segarühm
KIRMAS – rahvuskultuuriselts 

Raplamaa

Alu segarühm
Folklooriselts Kiitsharakad
HOPSANI – segarühm
KAAREKE – segarühm
Kohila Tantsu, Laulu ja Mängu Selts
ÜLEJALA-SUSSISAHISTAJAD – naisrühm

Saaremaa

Piiprellid – rahvatantsuselts 

Tartumaa

HERMES – naisrühm
KAERA-MARID – naisrühm
KOLUMATS – segarühm
MADELIN – naisrühm
NAITA – naisrahvatantsurühm
SILLER – rahvamuusikaansambel
SINILIND – naisrühm
TAARATAR – naisrühm
TARBATU – rahvatantsuansambel
Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel
Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit
TRISKEL – rahvatantsurühm
VIKERKAARE SELTS

Valgamaa

PILLIPUU Karupojad, Karuotid, Pillipuu 

Viljandimaa

LEOLA – naisrühm
MARI – naisrühm
PILISTVERE PILGAR – segarühm
ÕERUTAJAD

Võrumaa

PÄRLIINE – tantsuselts
TSÕÕR – naisrühm
VIIRE – naisrühm 

Välismaa

Estonian Folks International
Hamburgi PÄÄSUKE
Peterburi Eesti Kultuuriseltsi Folkloorirühm NEEVO
Trondheimi Trollid
TUHANDEST TUULEST – segarühm
Ülelahedad

Harjumaa

Aasa, Elina
Adamson, Ilma
Aja, Anli

Alas, Kristi
Arraste, Angela
Aus, Dagmar
Eero, Liina
Einaste, Andi
Haarde, Hedvig
Joab, Epp
Järvela, Kalev
Jääger, Tiina
Jürimäe, Aveli
Kaukver, Britta
Kiipli, Eero
Kilvet, Krõõt
Kippar, Rein

Kool, Kristi
Kuimet, Kaarel
Kurrikoff-Herman, Agne
Kuznetsova, Marina
Kuusalu, Jane
Kuusemets, Kairi
Kuuskla, Janne
Lagle, Helen
Laigna, Urmas
Laine, Liisa
Luht, Ülo
Luik, Ija

Nahko, Peeter
Noor, Annika

Paulus, Mall
Pihu, Linda
Pikpoom, Liisi
Pomerants, Tõnu
Põlendik, Erika
Radin, Maia
Reimann, Helena-Mariana
Ruse, Kristi
Saar, Karin
Saar, Maido
Sarapuu, Mare
Siig, Kristiina
Sirkas, Mirjam
Zubko, Rauno
Žigurs, Juris
Tagam, Kristin
Tammistu, Riina
Tari, Talvar
Tiis, Kadri
Toms, Aire
Toomla, Margus
Tälli, Lisanna
Uppin, Juhan
Vaiklo, Siret

Varlõgina, Anastassia
Viirsalu, Liina
Vilipõld, Kristiina

Vähi, Karel Johannes
Üksik, Tiiu

Ida-Virumaa

Aljaste, Taivo
Aul, Marju
Berelkovski, Voldemar
Juhkov, Merle

Kopliorg, Helgi
Oja, Kaja

Peet, Kaja
Rasskazova, Natalja

Jõgevamaa

Järvet, Marika
Kiipus, Terje
Uusküla, Karin

Järvamaa

Merisalu, Kätlin
Nõmmik, Anneli
Piirits, Külli
Rikk, Krista
Seera, Eva
Soosalu, Diana

Trug, Helen
Vaas, Ülle
Väli, Inga

Läänemaa

Gilden, Riina
Viitmaa, Marju

Lääne-Virumaa

Eenmaa, Egert
Feršel, Ülle
Gull, Riina

Iho, Marge
Koppelmann, Eevi
Laanemets, Enna
Mägi, Evelyn
Orav, Maie
Põlder, Jaanus
Sikk, Triinu
Undusk, Riin

Põlvamaa

Asber, Aveli

Pärnumaa

Helin-Mengel, Ulla
Jasmin, Ingrid
Karon, Mari
Klein, Gaido
Ollino, Siret
Saar, Tiina

Raplamaa

Arak, Aivar
Laurimaa, Tiiu
Paluoja, Anne
Sepp, Eha
Teets, Reet
Vanker, Marju

Saaremaa

Eermann, Tõnu
Erikso, Ave

Truverk, Kersti
Varilepp, Virge

Tartumaa

Kepler, Ülle
Kivila, Varje
Kuldvere-Vent, Ehtel
Nöps, Agnes Tuule

Pihlap, Helin
Randma, Jaanus

Ruul, Made-Heljo
Rüütli, Mari
Tenno, Liis

Ulst, Jaan

Valgamaa

Kiho, Oliver
Ojavee, Kaire
Orav, Liivi

Viljandimaa

Kadalipp, Tiia
Kull, Milvi

Rink, Eve
Tammemäe, Maie

Võrumaa

Laanpere, Annika
Laine, Andre
Leelanss, Inga

Puura, Tanel
Väisa, Leili

Välismaa

Kivioja, Mari-Liis
Pomozi, Eda
Sokolova, Andželika

MISSIOON

ERRS-i töö aluseks on arengukava, milles välja toodud eesmärkide saavutamise nimel iga päev tööd tehakse. Arengukava kohaselt tegutseb Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts selle nimel, et rahvatantsu ja -muusika valdkond oleks Eestis hoitud, hinnatud ja elujõuline ka paljude aastate pärast.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

Olla KOMPETENTSIKESKUS, mis tagab valdkonnale vajalike teadmiste kogumise ja vahendamise ning oskuste arendamise

Olla INFOKESKUS, mille ülesanne on toetada liikumise arengud ja tõsta üldist teadlikkust rahvatantsu ja rahvamuusika osas.

Olla EESTKÕNELEJA ning samas tunnustada ja innustada valdkonnas tegutsevaid inimesi

EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS VAJALIKUD TEGEVUSED

ERRS KUI KOMPETENTSIKESKUS
  • Mitmekülgse, kvaliteetse ja valdkonna vajadustele vastava koolitus- ja nõustamissüsteemi arendamine
  • Rahvatantsu digitaalse andmebaasi väljaarendamine
  • Koostöövormide loomine rahvamuusika andmebaasi täiendamiseks
  • Kutsekvalifikatsiooni nõudmiste analüüs ja kutsetunnistuste väljaandmise protsessi arendamine
  • Rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhi tasustamise aluste väljatöötamine
Irina Pähna koolitus
Uute tantsude konkurss 2022
  • Valdkonna süsteemse analüüsivõimekuse tõstmine, erineva statistika kogumine ja analüüs, seejuures jälgides trende ning tulevikuprognoose
  • Rahvatantsu ja rahvamuusika alase informatsiooni kogumine ja edastamine kõikidele osapooltele
  • Rahvatantsu ja rahvamuusika sündmuste korraldamises osalemine ja nende elluviimine
  • Uue repertuaari loomiseks ja populariseerimiseks tingimuste loomine läbi uute tantsude konkursi korraldamise, mille parimad tööd avalikustatakse tantsuraamatutes.
  • Riiklike toetuste vahendamine valdkonnas tegutsejatele
  • ERRS-i liikmelisuse süsteemi kaasajastamine, et vastata paremini kogu valdkonna eestkõnelejaks olemise staatusele
  • ERRS-i juurde valdkonna koostöökogu moodustamine
  • Valdkonnas tegutsejate tunnustamine ja laiemalt ühiskonnas tutvustamine
  • Riiklikult ja valdkondlikult olulistes protsessides osalemine ja valdkonna huvide eest seismine, sh osalemine rahvakultuuri valdkonna juhendajate palgatoetuse raamistiku väljatöötamises ja elluviimises
Aasta kollektiiv EMÜ RAHVATANTSUANSAMBEL TARBATU

ERRS-i põhikiri on vastu võetud seltsi asutamiskoosolekul 10. detsembril 1988. Viimati on muudetud põhikirja üldkogu otsusega 3. detsembril 2022.

1. ÜLDSÄTTED, EESMÄRK

1.1. Mittetulundusühingu nimi on EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTS, lühend ERRS (edaspidi SELTS),
inglise keeles: ESTONIAN FOLK DANCE AND FOLK MUSIC ASSOCIATION (lühend ERRS),
saksa keeles: VOLKSTANZ- UND VOLKSMUSIKVERBAND ESTLAND (lühend ERRS)

1.2. SELTSI asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

1.3. SELTSI majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.4. SELTS on asutatud tähtajatult.

1.5. SELTSI eesmärgiks on eesti rahvatantsu ja rahvamuusika igakülgne säilitamine ja edasiarendamine sealhulgas heategevuslike rahvatantsu ja rahvamuusika ürituste toetamine ja korraldamine.

1.6. SELTS on mittetulundusühinguna eraõiguslik juriidiline isik, mis oma tegevuses juhindub käesolevast põhikirjast ja muudest sellekohastest õigusaktidest.

2. SELTSI TEGEVUSSUUNAD

Oma eesmärkide saavutamiseks on SELTSI tegevussuundadeks:

2.1. eesti rahvatantsijate ja rahvamuusikute esindamine;

2.2. oma liikmetele tegevuseks vajaliku informatsiooni, repertuaari ja vahendite kogumine ning vahendamine;

2.3. liikmete tegevuse igakülgne toetamine ja nende omavaheliste kontaktide edendamine;

2.4. koolituspäevade, seminaride, kursuste, võistutantsimiste ja võistumängimiste, ühisesinemiste ja üleriigiliste või piirkondlike rahvatantsu- ja rahvamuusikaürituste korraldamine, nendest osavõtu vahendamine, finantseerimise toetamine või eelloetletud tegevuseks vajaliku koostöö korraldamine teiste institutsioonidega;

2.5. rahvatantsu- ja rahvamuusikaalase rahvusvahelise koostöö edendamine;

2.6. preemiafondide asutamine;

2.7. koostöö edendamine kõigi eesti rahvatantsust ja/või rahvamuusikast huvitatud füüsiliste ja juriidiliste isikutega nii kodu- kui välismaal;

2.8. heategevuslike ürituste ettevalmistamine ja korraldamine.

3. SELTSI LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, SELTSIST VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD

3.1. SELTSIL on liikmed ja auliikmed. SELTSIL võivad olla toetajaliikmed, kelle staatus määratakse juhatuse koosoleku otsusel.

3.2. SELTSI liikmeks ja toetajaliikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, nii kodu- kui välismaal, kes soovib arendada või toetada SELTSI põhikirjaga kooskõlas olevat tegevust ja vastab käesoleva põhikirjaga kehtestatud nõuetele.

3.3. SELTSI füüsilisest isikust liikmeks võib olla isik:
3.3.1. kes esindab ühte või mitut rahvatantsu- või rahvamuusika kollektiivi;
3.3.2. kes on või on olnud tantsu- või muusikakollektiivi juht;
3.3.3. kes aitab kaasa rahvatantsu või rahvamuusika edendamisele.

3.4. SELTSI auliikme staatus on aunimetus tunnustuseks silmapaistvate teenete eest eesti rahvakultuuri või SELTSI ees. Auliikme nimetus on tähtajatu ja selle omistamise otsustab üldkogu. SELTSI auliige vabastatakse liikmemaksust.

3.5. Liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus seaduse ja põhikirja alusel, samuti korraldab juhatus ka liikmete arvestust.

3.6. Liikmel on õigus avalduse alusel SELTSIST välja astuda. Omal soovil SELTSIST lahkujale ei tagastata liikmemaksu.

3.7. Liikmelisust SELTSIS ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

3.8. SELTSI liikmelisus on seotud iga-aastase liikmemaksuga. Liikmemaksu suurused nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele kehtestab üldkogu. Täiendavalt võib üldkogu kehtestada makseid SELTSI erakorraliste kulude katteks.

3.9. SELTSI liige arvatakse välja tema surma korral või juriidilise isiku ühinemisel, jagunemisel või likvideerimisel.

3.10. SELTSI liige võidakse SELTSIST välja arvata, kui ta:
3.10.1. ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu ja muid ettenähtud maksekohustusi;
3.10.2. korduvalt rikub SELTSI põhikirja, kahjustab SELTSI tegevust või mainet olulisel määral;
3.10.3. on esitanud SELTSI vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid, mille tõttu tema vastuvõtmine SELTSI liikmeks ei olnud õiguspärane;
3.10.4. ei vasta enam põhikirjas kehtestatud nõuetele.

3.11. Otsuse liikme väljaarvamise kohta teeb juhatus.

3.12. Juhatuse otsuse liikme väljaarvamise kohta võib liige edasi kaevata SELTSI üldkogule seaduses ettenähtud korras ja nõuda enda väljaarvamise otsustamist üldkogu poolt.

4. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

4.1. SELTSI liikme õigused ja kohustused sätestatakse seaduses ja käesoleva põhikirjaga.

4.2. SELTSI liikmel on õigus:
4.2.1. osaleda SELTSI üldkogul;
4.2.2. valida ja olla valitud kõigisse SELTSI juhtorganitesse;
4.2.3. kasutada SELTSILE kuuluvat vara vastavalt kehtestatud korrale;
4.2.4. osaleda SELTSI üritustel ja projektides ning saada abi omaenda üritustele ja projektidele;
4.2.5. saada teavet SELTSI kõigi tegevusvaldkondade kohta;
4.2.6. välja astuda SELTSI liikmeskonnast, esitades selleks kirjaliku avalduse 2 kuud ette.

4.3. SELTSI liige on kohustatud:
4.3.1. täitma põhikirjas ettenähtud kohustusi, üldkogu ja juhatuse otsuseid;
4.3.2. tasuma õigeaegselt juhtorganite poolt kehtestatud makseid ja liikmemaksu;
4.3.3. kasutama heaperemehelikult ja säästlikult SELTSI vara;
4.3.4. osa võtma SELTSI tegevusest;
4.3.5. hoidma ja kaitsma SELTSI head mainet ning hoiduma tegudest, mis võiksid seltsi majanduslikult või moraalselt kahjustada;
4.3.6. teatama SELTSI juhatusele SELTSI liikmete arvestuse pidamiseks oma uued kontaktandmed hiljemalt 2 nädala jooksul pärast nende muutumist;
4.3.7. seltsist lahkumisel või väljaarvamisel likvideerima kõik võlgnevused.

5. SELTSI ÜLDKOOSOLEK

5.1. SELTSI kõrgeimaks organiks on SELTSI üldkoguks nimetatud üldkoosolek, mis kutsutakse kokku juhatuse poolt vähemalt üks kord aastas. Üldkogu aja, koha ja päevakorra peab juhatus teatama e-kirja teel vähemalt kolm nädalat ette.

5.2. Üldkogu on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb vähemalt 1/10 SELTSI liikmetest. Kui üldkogul ei osalenud nõutav arv SELTSI liikmeid, siis kutsub juhatus kokku uue üldkogu sama päevakorraga seitsme päeva jooksul. Uus üldkogu on otsustusvõimeline sõltumata osavõtjate arvust.

5.3. Üldkogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud või esindatud liikmetest:
5.3.1. esindajaks võib olla ainult teine SELTSI liige;
5.3.2. isikuvalimistel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enim hääli.

5.4. Üldkogu võtab vastu otsuseid kõikides SELTSI tegevust ja juhtimist puudutavates küsimustes, mida ei ole seaduse või käesoleva põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse. Üldkogu ainupädevusse kuulub:
5.4.1. SELTSI põhikirja ja eesmärgi muutmine;
5.4.2. SELTSI jagunemine, ühinemine või tegevuse lõpetamine;
5.4.3. SELTSI esimehe, juhatuse ning kontrollorgani valimine ja nende volituste tähtaja otsustamine;
5.4.4. SELTSI eelarve, majandus- ja tegevusaruande kinnitamine;
5.4.5. SELTSI liikmemaksu ja muude maksete suuruse otsustamine;
5.4.6. auliikme nimetuse omistamine.

6. SELTSI JUHATUS JA STRUKTUUR

6.1. SELTSI tegevust juhib juhatus, mille suurus on 3–7 liiget.
6.1.1. SELTSI juhatuse üks liikmetest on esimees, vähemalt üks on rahvatantsu ja vähemalt üks rahvamuusika valdkonna esindaja;
6.1.2. juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kord kvartalis.

6.2. SELTSI juhatuse esimehe valib üldkogu.

6.3. SELTSI esindab õigustoimingutes juhatuse esimees üksinda ja teised juhatuse liikmed ainult kahekesi koos.

6.4. SELTSI esimees:
6.4.1. juhib juhatuse tegevust ning vastutab üldkoosoleku ja juhatuse poolt vastu võetud ülesannete täitmise eest;
6.4.2. esindab oma pädevuse piires kogu organisatsiooni, sh suhtleb valitsusasutuste ja teiste koostööpartneritega;
6.4.3. valmistab ette küsimused, mis vastavalt põhikirjale kuuluvad otsustamisele juhatuse koosolekul või üldkoosolekul;
6.4.4. sõlmib ja lõpetab lepinguid;
6.4.5. otsustab teisi juhatuse poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu SELTSI teiste organite ainupädevusse;
6.4.6. annab SELTSI liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta.

6.5. SELTSI juhatus:
6.5.1. võtab vastu ja arvab liikmeid SELTSIST välja;
6.5.2. määrab SELTSI arengusuunad, põhitegevused ning koostab SELTSI arengukava;
6.5.3. osaleb SELTSI iga-aastase eelarve ja tegevuskava koostamisel ning esitab need üldkogule kinnitamiseks;
6.5.4. moodustab vajadusel SELTSI töö korraldamiseks komisjone ja töörühmi;
6.5.5. moodustab SELTSi igapäevaste ülesannete täitmiseks kontori palgalistest töötajatest, määrates kindlaks nende arvu ja isikulise koosseisu ning korraldab töölepingute sõlmimise.

6.6. Finantsmajandusliku töö korralduse ja seltsi varade otstarbeka kasutamise kontrolliks määrab üldkogu revisjonikomisjoni või audiitorkontrolli.

7. SELTSI OSAKONNAD, NENDE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

7.1. Kaks või enam rahvatantsu- või rahvamuusika kollektiivi esindavat SELTSI liiget võivad piirkondlikul või žanriliigilisel alusel moodustada SELTSI osakondi.

7.2. Osakonna kõrgeimaks organiks on osakonna koosolek.

7.3. Osakonna staatuse ja ülesanded kinnitab juhatus.

8. SELTSI VAHENDID

8.1. SELTSI vahendid moodustuvad:
8.1.1. liikmemaksudest;
8.1.2. nii kodu- kui välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalistest ja varalistest annetustest, sponsorlusest, sihtotstarbelistest eraldistest ja muudest toetustest;
8.1.3. heategevusüritustelt saadud summadest ja SELTSI finantstuludest;
8.1.4. muudest tuludest ja laekumistest.

8.2. SELTSI omandis võib olla igasugune vara, mis on vajalik SELTSI eesmärgikohaseks tegevuseks ja pole vastuolus seadustega. SELTSI varasid võib kasutada üksnes SELTSI eesmärkidega seotud ülesannete lahendamiseks.

9. SELTSI ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LÕPETAMINE

9.1. SELTSI lõpetatamist, jagunemist või ühinemist otsustaval üldkogu koosolekul peab osalema vähemalt 1/2 SELTSI liikmetest:
9.1.1. SELTSI likvideerijateks on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.

9.2. SELTSI ühinemine, jagunemine või likvideerimine toimuvad mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras ja tingimustel.

9.3. SELTSI lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud vara üle tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud ühingule või sihtasutusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Mittetulundusühingu EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTSI põhikiri on kinnitatud 10. detsembril 1988. a asutamiskoosolekul ja muudetud üldkoosoleku otsusega 21. märtsil 1998. a; 21. novembril 2000. a; 18. mail 2003. a, 31. märtsil 2007.a ja 3. detsembril 2022. a.

ERRS-i igapäevast tööd rahastab kultuuriministeerium läbi rahvakultuuri keskuse toetusmeetme “Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine”. Seeläbi on ERRS otseselt rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonna eestkõneleja ning esindaja Eestis.

Lisaks teeb ERRS erinevate projektide raames koostööd ka teiste organisatsioonidega, kellega ühiselt seistakse rahvatantsu ja -muusika arengu eest.