Novembris 2003 kandis UNESCO Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni ühiselt vaimse kultuuripärandi nimekirja. Nüüd, 21 aastat hiljem kogunevad Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude eestvedajad Tallinnasse ühiskonverentsile „Laulu- ja tantsupeo juubelid peetud. Kas on põhjust juubeldamiseks?“ Konverentsi on kõigil võimalik jälgida Postimees.ee vahendusel 22. novembril kl 10.00 – 17.30.
22. novembril Tallinnas toimuv laulu- ja tantsupeo teemaline konverents on valdkonnas oma ainulaadsusega tähelepanu vääriv. Osa võtavad Balti riikide laulu- ja tantsupidude korraldajad, valdkonna eksperdid ning traditsiooni jätkumise eest vastutavate organisatsioonide esindajad. Konverents on jagatud viieks teemaplokiks. Esimeses plokis vaatleb Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA juhataja Margus Toomla koos kolleegidega Lätist ja Leedust laulu- ja tantsupeo protsessi kestlikkuse tagamise võtmeküsimusi. Teises plokis vaadeldakse kollektiivijuhtide olukorda. Kolmas plokk keskendub laulu- ja tantsuväljakute oludele ja arengutele kolmes Balti riigis. Neljandas plokis toimub Läti Kultuuriakadeemia professori Anda Lake juhtimisel paneeldiskussioon teemal „Laulu- ja tantsupeo tulevik osaleja vaates“ ning viiendas plokis jagavad Aarne Saluveer Eestist, Jurģis Spulenieks Lätist ning Ieva Krivickaitė Leedust inspireerivaid kogemusi, mis aitavad traditsioonil elujõuliselt jätkuda. Konverentsil on tagatud sünkroontõlge ning Postimees.ee vahendusel on konverentsist võimalik osasaada eesti keeles.
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja Margus Toomla sõnul on konverentsi eesmärk saada üle mitmete aastate taas aktuaalne sissevaade Balti riikide koostööle ning loomulikult laulu- ja tantsupidude traditsiooni kestlikkust puudutavate teravate fookusteemade esiletõstmine. Kuna nii esinejate kui ka kuulajate hulgas on kolleege Eestist, Lätist ja Leedust, on olulisel kohal kindlasti ka kogemuste jagamine. Viimane sarnane konverents toimus Tallinnas aastal 2013, kus oma legendaarset laulu- ja tantsupeo uuringut esitlesid Marju Lauristin ja Peeter Vihalemm.
7. novembril aastal 2003 kandis UNESCO Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupeo traditsiooni inimkonna vaimse kultuuripärandi nimekirja. Ühistaotluse koostamise käigus hoogustus ka riikidevaheline koostöö ning moodustati koostöökogu, kuhu on läbi aastate olnud kaasatud laulu- ja tantsupeo valdkonna eksperdid Eestist, Lätist ja Leedust. Ametliku nimega Balti riikide laulu- ja tantsupeo traditsiooni hoidmise ja arendamise ühiskomitee korraldab kolme riigi vahelist infovahetust ja jälgib traditsiooni arenguid kolmes riigis. Balti koostöökogu eestvõttel on kõigis kolmes riigis vaheldumisi korraldatud peo eri tahke käsitlevaid konverentse. Esimene konverents peeti juba kandetaotluse koostamise ajal 2001. aastal Riias. Järgmine toimus 2005. aastal Tallinnas ning seejärel 2006. aastal Vilniuses, 2007. aastal taas Riias, siis 2013. aastal Tallinnas, 2016. aastal Riias ning viimati 2021. aastal Vilniuses.
Konverentsi korraldusmeeskonnas on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus kui peakorraldaja, UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, Kultuuriministeerium, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kooriühing ning Eesti Koorijuhtide Liit. Lisaks aitasid konverentsi teemasid koondada Läti ja Leedu kolleegid.
Lisainfo konverentsi ajakava kohta: Eesti, Läti ja Leedu ühiskonverents.