Laupäeval tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) 15 silmapaistvat tegijat, kes on oma toimetamistega andnud möödunud hooajal olulise panuse rahvatantsu ja rahvamuusika säilimisse ning arengusse. Auhinnasaajate seas on nii juhendajaid, tantsurühmi, muusikuid kui ka projekte, mis hoiavad Eesti rahvakultuuripärandit elavana ja aitavad seda edasi kanda järgmistele põlvkondadele.
„Meie eesmärk on märgata ja esile tõsta neid pühendunud inimesi ja algatusi, kelle tegevus 2023.-2024 aastal rikastas rahvakultuuri maastikku,“ sõnas seltsi juhatuse esimees Kadri Tiis. „Väike tunnustus on tänu suurte tegude eest.“
Tänavuste laureaatide seas on neid, kes on viimase hooaja jooksul silma paistnud uuenduslike projektide, erilise järjepidevuse või traditsioonide hoidmisega.
Aasta tantsujuht – Birgit Vallas
Aasta tantsujuht on noor, ent äärmiselt pühendunud tantsujuht, kelle energia ja loomingulisus toetavad igat ettevõtmist. 2024. aasta suvel tõi ta Karksi-Nuias lavale omanäolise tantsulavastuse “Aig veerep armu müüdä”, mis ühendas kogukonna, tantsu ja muusika meeliülendavaks tervikuks. Tema mõtetest sünnivad lood, mis puudutavad nii osalejaid kui ka pealtvaatajaid. Ta on tõeline mulgi kultuuri saadik ja kohaliku tantsuelu edendaja, jagades oma tantsuteadmisi nii laste kui täiskasvanutega.
Aasta rahvamuusik – Piret Aus
Aasta rahvamuusik on Eesti karmoškakultuuri eestvedaja, kelle töö ja entusiasm on viinud pillimängu järgmisele tasemele. Tema õpitubades üle Eesti saavad nii algajad kui edasijõudnud inspiratsiooni ja praktilisi oskusi. 2024. aastal tõi ta Viljandi pärimusmuusika festivalile taas Karmoškateegi – kohtumispaiga, kus leidsid oma kire uued mängijad ja kus loodi mitmekülgseid sõprussidemed. Tema energia ja nakatav armastus karmoška vastu on muutnud tema õpilased osaks elavast muusikalisest kogukonnast.
Pikaajaline panus rahvatantsu valdkonda – Voldemar Berelkovski
Ta on elav legend Eesti rahvatantsumaastikul, kes on üle kuue aastakümne pühendanud oma elu tantsule ja selle edendamisele. Alustades Kukruse põhikoolist ja liikudes edasi Kohtla-Järve kultuurikeskuse rahvatantsuansamblisse Virulane, on ta olnud innustav jõud kogukonna rahvatantsuelus. Tal on erakordne oskus kaasata lapsi ja noori, mehi ja isegi lapsevanemaid, kellest sündis ka kohalik legendaarne tantsurühm Jõhvikamoos. Ta on loonud uusi tantse, olnud liigijuht maakondlikel pidudel ja algatanud traditsioone, mis elavad edasi ka tänapäeval. Tema töö on jätnud sügava jälje nii Ida-Virumaa tantsukultuuri kui ka Eesti rahvatantsu arengusse.
Pikaajaline panus rahvamuusika valdkonda – Celia Roose
Ta on erakordne muusik ja professor, kelle pühendumus Eesti pärimusmuusika hoidmisele ja edasiandmisele on olnud sügavalt mõjus ja inspireeriv. Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika kaasprofessorina ja magistriõppe programmijuhina on ta alates 1997. aastast kujundanud uue põlvkonna muusikuid ja õpetajaid. Tema teadlik ja loominguline lähenemine on aidanud tõsta pärimusmuusika olulisust tänapäeva kultuurimaastikul ning pannud tugeva aluspõhja traditsiooni elujõulisusele. Ta mitte ainult ei õpeta ega praktiseeri pärimusmuusikat, vaid elab selles, olles eeskujuks oma õpilastele ja kolleegidele.
Aasta loojad – ansambel Lõõm ja Kristel Maruste
Ansambel Lõõm sümboliseerib suurepärast näidet tantsijate ja muusikute koostööst. Nende lugu “Tuul,” mis oli Tartumaa tantsupeo finaaltantsu saatemuusikaks, sündis kahe osapoole tihedas dialoogis, et toetada tantsijate liikumist ja emotsiooniväljendust. Lugu on kaasahaarav ja näitab, kuidas muusika kaudu saab tantsu võimendada. Ansambli pühendumus lõi järjekordse väärtusliku silla rahvamuusika ja rahvatantsu vahel.
Kristel Maruste on ambitsioonikas ja loov Tartu tantsujuht ning Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli Tarbatu kunstiline juht. Tema kirg rahvakultuuri vastu ja julgus läheneda asjadele uutmoodi on pälvinud kaasteeliste imetlust. Tema lavastatud tantsupidu “Juure juures” tõi suvisesse Tartusse kokku erinevad põlvkonnad ja sidus nende loo tervikuks unikaalses tantsupaigas. Lisaks algatas ta perepärimuse salvestiste kogumise projekti, et säilitada olulised vestlused tulevastele põlvedele. Ta on oma tohutu pealehakkamise ja loovusega viimase aasta jooksul eriliselt silma paistnud, inspireerides ja innustades kõiki oma ümber.
Aasta rahvamuusikakollektiiv – Sõrve naiste regilaulurühm Ammuker
Aasta rahvamuusikakollektiiv on enamat kui laulurühm – liikmed peavad seda elustiiliks ja on pühendunud Sõrve pärimuskultuuri hoidmisele. 2024. aastal ilmus nende album “Siiruviiruline”, mis rikastab Saaremaa koolide ja muusikakoolide õppevara regilaulu ja kohaliku kultuuri aaretega. Nende laulud kõlavad ausalt ja ehedalt, kandes edasi armastust oma juurte ja pärandi vastu.
Aasta rahvatantsukollektiiv – Kolga tantsurühm
40 aastat pühendumust, liikumisrõõmu ja kohaliku rahvakultuuri hoidmist – nende tegemised iseloomustavad ehedalt järjepidevust ja ühtekuuluvustunnet. Kaks täiskasvanute rühma hoiavad elus nii traditsioone kui ka kogukonna vaimu. Nende seltsielu ja tegemised on hoidnud Eesti tantsu au sees nii kodu- kui välismaal ning pälvinud tunnustust ka võistutantsimistel.
Aasta rahvatantsusündmus – tantsulavastus „Aig veerep armu müüdä”
Karksi-Nuias 2024. aasta suvel toimunud rahvatantsulavastus pakkus võimaluse rännata ajas tagasi 19. sajandi Mulgimaa taluelu keskmesse. Birgit Vallase loodud ja lavastatud etendus tõi kokku üle saja tantsija, muusiku ja kohaliku pärimuskultuuri austaja, et anda edasi vanade traditsioonide ja tänapäevase loomingu harmooniat. Publiku suur huvi – kõik etendused olid välja müüdud – tõestab, et rahvakultuuri hoidmine ja edasikandmine on jätkuvalt oluline. Lavastust iseloomustavad mulgipärane autentsus, kogukonna ühtekuuluvustunne ja emotsionaalne mõju.
Aasta rahvamuusikasündmus – Põhja- ja Baltimaade kõrgkoolide pärimusmuusika konverents Nordtrad
Aprillis toimunud konverents tõi Eestisse Põhja- ja Baltimaade pärimusmuusika kõrgkoolide esindajad. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia võõrustas enam kui 150 osalejat, pakkudes nädala jooksul töötubasid, ühismänguvõimalusi ja kontserte, kus noored muusikud ja õppejõud jagasid oma loomingulist energiat. Konverents sidus kokku eri riikide muusikatraditsioonid, andes võimaluse jagada kogemusi ja õppida üksteiselt.
Aasta film – “Tantsutajad ehk rahvatantsust Karksi-Nuia moodi“
Aasta film viib vaatajad Karksi-Nuia rahvatantsutraditsioonide algete ning legendaarse tantsujuhi Lille-Astra Arraste elu ja pärandi juurde. Filmis käsitletakse Lille-Astra eluteekonda, tema mõju tantsumaailmale ja tema tantsujuhist tütarde Angela ja Anneli Arraste ning Anneli õpilase ja mitmete Karksi-Nuia rahvatantsurühmade praeguse juhendaja Birgit Vallase panust rahvatantsukultuuri. Režissöörid Andres Arro ja Erle Veber on loonud linateose, mis on oluline austusavaldus nii Lille-Astra Arrastele kui ka kõigile, kes on hoidnud ja edasi viinud Eesti rahvatantsutraditsioone.
Aasta korraldaja – Paganliku PärimusÖÖ meeskond
2024. aasta augustis toimus Võru Kubija laululaval enneolematu PärimusÖÖ, mis tõi kokku hulgaliselt omanäolisi elamusi. Õhtu põhisündmuseks oli teatri- ja tantsulavastus ÖÖtantsupidu, kus osalesid näitlejad, koorilauljad, muusikud, tuleartistid ja üle 600 tantsija. See suurejooneline vaatemäng hoidis au sees Võromaa pärandit ja pakkus erilisi elamusi kõigile osalejatele.
Aasta koolitaja – festival Sabatants
Aasta koolitaja on alates 2012. aastast panustanud tantsuhariduse edendamisse. Möödunud aastal toimus lõimumine eestirootslaste laulu- ja tantsupeoga, pakkudes esmakordselt Vormsi ja Ruhnu tantsude õpitubasid ning Pakri saarte tantsude ja kultuuri seminari. Nende tegevus on aidanud taaselustada kadunud tantse ja pakkuda osalejatele unikaalseid kogemusi. Nende korraldatud festivalil osalesid ka külalised teistest riikidest. Nad on kirglikult pühendunud traditsioonilise tantsu olukorra ja prestiiži parandamisele, pakkudes kvaliteetseid õpitubasid ja inspireerides tantsijaid ning muusikuid.
Aasta omavalitsus – Tori vald
Aasta omavalitsus on eeskujulik näide paigast, kus rahvakultuur pole pelgalt traditsioon, vaid kogukonna identiteedi ja tuleviku vundament. 2024. aastal korraldatud esimene kultuurikonverents tõi kokku valdkonna tippeksperdid ja kohaliku kogukonna, et ühiselt arutada rahvakultuuri kestlikkust ja otsida lahendusi selle hoidmiseks. Konverentsil toodi vaatajate ette Urmas Lennuki spetsiaalselt selleks puhuks loodud näidend “Viimane rahvatantsija,” mis peegeldas tänaseid väljakutseid ja tulevikuvõimalusi. Nad on tõestuseks sellele, et koosolekud ja koostöö saavad olla viljakad, kui kogukonna vaim ja tahe on tugevad. Valla kultuurikeskuse direktori Ants Välimäe sõnum “Meie juured ei ole veel rabas – paistab, et sinna nad ka ei vaju!” jääb inspireerivaks meeldetuletuseks, et rahvakultuuri hoidmine algab täna ja siin.
Aasta sõber – Tõrvandi Päästeselts
Kus häda kõige suurem, seal aitab kõige paremini sõbrakäsi. Tartu tantsupeo tantsuplatsi muru vajas kriitilisel hetkel igapäevast kastmist ning ilma nende pühendumise ja missioonitundeta poleks tantsuplats olnud valmis vastu võtma enam kui 2000 tantsijat. Kuu aja jooksul varustasid nad muru kastmiseks igal hommikul ja õhtul vajaliku koguse veega, tagades tantsuplatsi olemasolu. Nende panus tantsupeo õnnestumisse oli hindamatu väärusega.
Fotod: Rünno Lahesoo