2024. aasta sügisest sai hoo sisse Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRS) ning Eesti Koorijuhtide Liidu koostööna loodud kampaania “Koorijuht on elukutse / Tantsujuht on elukutse”. Kampaania eesmärk on tõsta esile koori- ja rahvatantsujuhtide töö olulisust ning suurendada nende elukutsete väärtustamist ja nähtavust. Esimesed kuud tööd on selja taga, ent palju ootab veel ees. ERRSi direktor Karel Johannes Vähi jagas, kuidas vaatab tagasi 2024. aastale ning mis eesmärkidega liigub projekt edasi 2025. aastasse.
2024. aasta jooksul toimus kampaania raames 15 kohtumist omavalitsusliitude või koolijuhtide ühendustega erinevates maakondades. Kohtumiste käigus on antud ülevaade, mis seisus konkreetses maakonnas harrastus on. Lisaks on avatud koori- ja tantsujuhi töö tegelikku sisu ja mahtu ja selgitatud, miks on elukutse oluline. Rõhutatud on seda, kui oluline on see, et ka tänased noored sooviksid endale tulevikuks valida elukutset, mis aitab eestlastel end ühe rahvana identifitseerida.
Tervikpilti vaadates on kõige kriitilisem murekoht vähene koostöö. “Meil on palju organisatsioone ja asutusi, kes tegelevad mingi osaga koorilaulu ja rahvatantsu säilitamise vaates, aga neil puudub ülevaade, kas ja millega tegelevad teised. Puuduvad ka need vedurid, kes peaks erinevaid osapooli kokku kutsuma ning kirja panema: sellega on meil hästi, sellega halvasti, selle küsimuse lahendamiseks tuleks ette võtta seda ja suhelda sellega, see on minu ja see sinu vastutus,” selgitas Vähi probleemi.
Teise suure probleemina tõi Vähi välja killustumise. On suured erisused omavalitsuste ja maakondade vahel. “Oleme täheldanud, et maakonnad, kus on enam koostööd, kus erinevad osapooled kokku saavad ja ühiselt mõtlevad ning arutlevad, siis seal on ka seis rahvakultuuriga parem. Kõrval on aga maakond, kus isegi seitse koolijuhti ei leia soovi, tahtmist või motivatsiooni aastas korragi kokku tulla, et maakonna haridusküsimusi arutada. See teeb jõuetuks ja tekitab ühtlasi ka meis arusaama, et probleemi juured on palju sügavamal – miks see nii on, täna ma veel öelda ei oska.”
“Regionaalses vaates olemegi teatud mõttes tupikseisus, inimeste arv enamikes maakondades väheneb, mis omakorda tähendab vähem maksuraha, vähem võimalust omavalitsustele luua atraktiivset elukeskkonda ja pakkuda vajalikke hüvesid. See omakorda viib jällegi inimeste arvu vähenemiseni. Meie valdkonna vaates tähendab see seda, et noor inimene, kes on ka omandanud koori- või tantsujuhi eriala, ei soovi minna tagasi oma kodukohta elama ja seal tööd tegema hakata,” tõdes Vähi.
Kohtumiste käigus on aga lisaks murekohtadele selgunud ka positiivset. “Mind on üllatanud, et igal kohtumisel on olnud neid omavalitsus- ja koolijuhte, kes kas ise tantsivad mõnes rühmas või laulavad kooris – nemad mõistavad valdkonna keerukust ja olulisust paremini,” rääkis Vähi. Lisaks on kohtumistel jagatud häid mõtteid ja väärtuslikke kogemusi erinevatest viisidest, kuidas on nii koorilaulu kui ka rahvatantsu toetatud, olgu selleks raha, logistiliste küsimuste lahendamine, esinemisvõimaluste pakkumine ja nii edasi. “Tegelikult mõistetakse üldiselt kogu Eestis väga hästi rahvakultuuri olulisust ja mõeldakse ning arutletakse meiega kaasa,” tõdes Vähi.
Uude aastasse plaanitakse veel viimaseid kohtumisi — käimata on veel Pärnu-, Saare- ja Hiiumaal. Kui Eestile on ring peale tehtud on aeg teha täpsemad kokkuvõtted tagasisidest ja olukorra hetkeseisust. “Omalt poolt soovime sinna juurde panna ka konkreetsed tegevussoovitused, mis on vajalik ära teha, et tagada koori- ja tantsujuhtide järelkasv,” lisas Vähi. Kohtumiste järgselt loodetakse sõlmida kogutud info põhjal konkreetsed kokkulepped, milline organisatsioon peaks erinevate teemade eest vastutama ja kellel on võimalik midagi mõjutada.
Autor: Katriin Saa