Viimaste aastate jooksul on rahvatantsuharrastajate arv Eestis püsinud sisuliselt muutumatuna. Kui 2023. aasta lõpus oli harrastajaid 21 563, siis 2024. aastal 21 678, selgus Eesti Rahvakultuuri Keskuse (ERK) poolt avaldatud andmetest. Mõnevõrra on aga vähenenud kollektiivide ning juhendajate arv. Pikemas perspektiivis on märkimisväärselt aga vähenenud laste ja noorte huvi rahvatantsu harrastuse vastu.
Kui 2017. aastat võib pidada rahvatantsu harrastuse kõrgpunktiks, mil harrastajaid oli peaaegu 23 000, siis tänaseks on harrastajate arv pooleteise tuhande võrra langenud. Samuti on langenud harrastuses osalevate laste ja noorte osakaal 58%-lt 51%-ni. Täiskasvanud harrastajate arv seejuures on suurenenud.
Kui rahvakultuuris tervikuna on 78 566 harrastajat, siis rahvatantsijad moodustavad neist 28%. Kõige enam (46%) on koorilauljaid. Eesti elanikkonnast moodustavad rahvatantsijad 2024. aasta seisuga 1,58%.
21 678 rahvatantsijat osalevad 1 438 kollektiivi töös, mida juhendavad 668 tantsujuhti üle Eesti.
Kõige enam rahvatantsukollektiive tegutseb ERK andmetel Harjumaal (189), talle järgnevad Tallinn (166), Tartu linn (125) ja Viljandimaa (115). Kõige vähem kollektiive aga Hiiumaal (23), Põlvamaal (39) ja Läänemaal (47). Juhendajaid on samuti kõige enam Harjumaal (81), talle järgnevad Tartu linn (69) ja Tallinna linn (64).
Keskmiselt juhendab üks õpetaja 2,1 kollektiivi. Kõige suurem on koormus Viljandimaa, Tallinna linna ja Pärnumaa õpetajatel, juhendades keskmiselt 2,6 kollektiivi. Kõige väiksem on koormus Võrumaa (juhendavad keskmiselt 1,3 kollektiivi), Põlvamaa (1,4) ja Valgamaa (1,6) õpetajatel.
Kõige populaarsem on rahvatantsuharrastus Järvamaal, kus tantsib 3,71% elanikkonnast, talle järgnevad Viljandimaa (3,48%) ja Läänemaa (3,34%). Ka Raplamaal ja Hiiumaal tantsib enam kui 3% elanikkonnast. Kõige ebapopulaarsem on rahvatantsu harrastus Tallinna linnas, kus tantsib vaid 0,66% elanikkonnast, järgneb Ida-Virumaa 0,95%-ga. Alla 2% elanikkonnast tantsib veel ka Harjumaal, Tartumaal (va Tartu linnas) ning Lääne-Virumaal.
ERK andmetest selgub, et aastaga on kõige enam juhendajate arv vähenenud Pärnumaal (15 võrra) ning Läänemaal (5 võrra). Samas Tartu linna on tulnud juurde 7 õpetajat ning Viljandimaale ja Järvamaale 5 õpetajat. Kokku on Eestis aastaga vähemaks jäänud 22 rahvatantsukollektiivi ja 6 juhendajat.
Kollektiivide arv on kõige enam vähenenud Saaremaal, kus aasta jooksul on tegevuse lõpetanud 17 kollektiivi ning Võrumaal, kus lõpetanud on 9 kollektiivi. Tartu linnas on aga seevastu 10 kollektiivi juurde tekkinud.
Harjumaal, Tallinna linnas ja Valgamaal ERK andmetel kollektiivide arv viimase aasta jooksul muutunud ei ole.
Laste ja noorte hulk Eestis kasvab, aga rahvatantsu harrastuse populaarsus langeb
Statistikaameti andmete kohaselt oli Eestis 2017. aasta lõpus 205 341 last ja noort vanuses 5–19. 2024. aastal oli nende arv suurenenud 230 722-ni. Kui laste ja noorte arv Eestis on seitsme aastaga kasvanud 12% võrra, siis rahvatantsuga tegelevate laste ja noorte arv on aga samal ajavahemikul vähenenud 17% võrra.
2017. aastal tegeles rahvatantsuga 13 271 põhikooli- ja gümnaasiumiealist last ja noort (kõigist rahvatantsijatest 58%), 2024. aastaks on nende arv langenud 11 058 peale, moodustades vaid 51% rahvatantsu harrastajatest.
Aastatel 2017–2024 on vähenenud 5–19-aastaste laste ja noorte arv Hiiumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Võrumaal, ülejäänud üheteistkümnes maakonnas on nende arv tõusnud. Samas vanuses rahvatantsu harrastajate osakaal on aga kasvanud vaid kuues maakonnas: Järvamaal, Pärnumaal, Raplamaal, Tartumaal ja Viljandimaal. Lisaks ka Ida-Virumaal, kus üldiselt on laste ja noorte arv vähenenud.
Harjumaal, Läänemaal, Lääne-Virumaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Valgamaal on laste ja noorte arv viimase seitsme aastaga kasvanud, kuid rahvatantsijate osakaal nende hulgas on vähenenud. Hiiumaal, Jõgevamaal ja Võrumaal on laste ja noorte arv tervikuna vähenenud, kuid rahvatantsu harrastusest loobunute hulk ületab seda märkimisväärselt.
Seitsme aasta jooksul on aga laste ja noorte huvi rahvatantsu vastu kasvanud Tartumaal (sh Tartu linnas) 19%, Viljandimaal 15%, Ida-Virumaal 4% ja Järvamaal 2%.
2017. aastal oli rahvatantsu harrastus 5–19-aastaste laste ja noorte hulgas kõige populaarsem Läänemaal (harrastajaid 18,49% maakonnas elavatest lastest ja noortest) ning järgnesid Järvamaa (10,81%) ning Raplamaa (9,01%). Kõige ebapopulaarsem oli harrastus Ida-Virumaa laste ja noorte hulgas (harrastajaid oli 2,63% maakonnas elavatest lastest ja noortest), Harjumaal (3,49%) ja Tartumaal (3,85%). Keskmiselt tegeles rahvatantsuga 7,48% maakonnas elavatest 5–19-aastastest lastest ja noortest.
Seitsme aastaga on rahvatantsu populaarsus laste ja noorte hulgas kasvanud Viljandimaal (4,57%), Järvamaal (3,11%), Tartumaal (1,46%) ja Ida-Virumaal (0,85%). Kuigi Raplamaal ja Pärnumaal tantsis 2024. aastal lapsi ja noori elanikkonna lõikes samuti rohkem kui seitse aastat varem, siis tervikuna on nendes maakondades harrastajate arv siiski vähenenud. Kõige populaarsem oli 2024. aastal rahvatantsu harrastus laste ja noorte hulgas Järvamaal (tantsib 13,92% 5–19-aastastest lastest ja noortest), Viljandimaal (13,30%) ning Raplamaal (9,84%).
Kõige enam on rahvatantsu harrastus aastatel 2017–2024 populaarsust kaotanud Läänemaa laste ja noorte hulgas. Harrastajate arv selles vanusegrupis on vähenenud 62% võrra ning ka maakonna laste ja noorte osakaalu arvestades on langus olnud enam kui 10%. Järgneb Jõgevamaa, kus harrastajate arv on vähenenud 59% võrra ning osakaal 3,57% võrra. Ka Põlvamaal ja Saaremaal on rahvatantsu harrastusest loobunud ligikaudu pooled lapsed ja noored.
Kui Ida-Virumaal on rahvatantsu harrastajate hulk kasvanud, siis Harjumaal (sh Tallinna linnas) on see vähenenud, mis muudab sellest kõige väiksema laste ja noorte harrastajate osakaaluga maakonna Eestis.
Keskmiselt tegeles 2024. aastal rahvatantsuga 6,70% ühes maakonnas tegutsevatest lastest ja noortest.
Tantsupeost saab osa kaks kolmandikku rahvatantsijaist
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) andmetel osales 2023. aasta noorte tantsupeol ning kandideerib 2025. aasta üldtantsupeole kokku 1024 erinevat rahvatantsukollektiivi. See tähendab, et ligikaudu kaks kolmandikku tegutsevatest rahvatantsukollektiividest osaleb ka tantsupeol. Statistika arvestamisel on ühe peo arvestusest välja jäetud liigid, mis mõlemal peol kattuvad (2023. aasta tantsupeo puhul pole arvestatud gümnaasiumirühmi ning 2025. aasta tantsupeol laste- ja pererühmi).
Kõige enam kollektiive pürgib peole Tallinnast. 2023. aasta peol osales 79 1.–9. klassi lasterühma ning neiduderühma. 2025. aastal kandideerib peole veel 140 gümnaasiumirühma, täiskasvanute segarühma ja naisrühma, kokku 219 kollektiivi. ERK andmetel tegutseb aga Tallinnas vaid 166 kollektiivi. Kui arvestada teistest maakondades nähtuvat statistikat (peol osaleb umbes 70% kollektiividest), võib eeldada, et Tallinnas tegutseb tegelikult 130 kollektiivi (ca 2 000 tantsijaga) enam, kes üleriigilises statistikas hetkel kajastamist ei leia.
Kõige suurem peol osalejate osakaal on Harjumaal, kus 189 tegutsevast kollektiivist osaleb tantsupeol 154 kollektiivi (81%). Ka Põlvamaal, Pärnumaal ja Tartu linnas osaleb peol vähemalt 70% kollektiividest.
Kõige väiksem peol osalevate kollektiivide osakaal on Valgamaal, kus 54 kollektiivist osaleb peol 22 (41%). Alla poole kollektiividest osaleb peol ka Hiiumaal (43%) ja Raplamaal (49%).
Kokkuvõte
Vaadates tagasi aastatele 2017–2024, saab tõdeda, et ERK andmetest lähtuvalt ei ole rahvatantsu harrastajate arvukuses drastilisi muutusi märgata – tantsijate pere on stabiilselt püsinud 21 500 piiril. Küll aga on oluliselt muutunud laste ja noorte osalemine harrastuses. Kui 2017. aastal tegeles rahvatantsuga enam kui 13 000 last ja noort, moodustades kõigist harrastajatest 58%, siis seitse aastat hiljem on harrastajate arv langenud 11 000 lähedale, moodustades kõigist harrastajatest vaid 51%.
Langus on olnud suurim Läänemaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Saaremaal, kus harrastusest on loobunud vähemalt pooled lapsed ja noored. Võrumaal, Lääne-Virumaal, Hiiumaal ja Valgamaal on langus veidi väiksem, kuid loobunud on siiski vähemalt kolmandik lastest ja noortest. Seejuures on oluline märkida, et statistikaameti andmetele tuginedes on maakonnas elavate selles vanuses laste ja noorte arv vähenenud vaid Hiiumaal, Jõgevamaal ja Võrumaal. Kõigis teistes maakondades on 5–19-aastaste (põhikooli- ja gümnaasiumiealiste) laste ja noorte arv hoopis kasvanud.
Laste ja noorte osakaal rahvatantsu harrastuses on aga viimase seitsme aastaga kasvanud oluliselt Tartumaal ja Viljandimaal, veidi ka Ida-Virumaal ja Järvamaal.
ELT SA ja ERK andmete võrdlusele tuginedes saab välja tuua, et ühest maakonnast osalevad tantsupeol umbes kaks kolmandikku kollektiividest. 2023. ja 2025. aasta tantsupeoga on seotud ligikaudu 1000 rahvatantsurühma lastest täiskasvanuteni, samas kui Eestis kokku tegutseb veidi üle 1400 kollektiivi.
Võrdluse kohaselt on ERK andmetes kindlasti puudujääke Tallinna linna kollektiivide arvu osas. 2023. aasta tantsupeol osales 79 laste- ja neiduderühma ning 2025. aasta tantsupeole pürgib 140 gümnaasiumi-, nais- ja täiskasvanute rühma (kokku 219 kollektiivi), siis ERK andmetes on kajastatud andmed vaid 166 Tallinnas tegutseva kollektiivi kohta. Ka Harjumaa paistab silma teistega võrdluses oluliselt suurema tantsupeol osalevate kollektiivide osakaaluga.
Keskmiselt juhendab üks õpetaja Eestis 2,1 rahvatantsukollektiivi. Kui eeldada, et ühel kollektiivil on nädalas vähemalt kaks kontakttundi (á 45 minutit), siis töötab üks õpetaja koormusega 0,21 ning tema miinimumpalk peaks olema vähemalt 336–470 eurot kuus (4.–6. kutsetase).
Koostas Karel Johannes Vähi
Foto autor: Urmas Mand