Tänasega lõpeb ametlikult mööda Eestit rännanud ettetantsimise maraton ning suvisele tantsupeole pürginud tantsurühmad saavad alates kella 11 teada oma tulemuse.
Seekordne piirkondade põhine pidu seab fookusesse paikkondliku identiteedi. Selline piirkondlik lähenemine on võrreldes varasemaga võimaldanud kaasata Eesti eri paigust rohkem tantsijaid kui kunagi varem.
Tänavuse tantsupeo ülesehitus on varasematest erinev – väljakul ei ole ainult traditsioonilisi liike, vaid iga piirkond kannab tantsudena ette oma paikkonna tavad ja traditsioonid. XXI tantsupeo „Iseoma“ pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul jutustab tantsupidu lugu suguvõsa kokkutuleku teekonnast, kus igal piirkonnal on rääkida iseoma lugu. „Minu nägemuses tuleb sellest üks lustlik ja rõõmus pidu, kus igaüks leiab äratundmisrõõmu. Olen tänulik iga piirkonna tantsujuhtidele, kes on teinud suurepärast tööd ning välja toonud oma paikkonna tavad ja traditsioonid, tantsud, laulud, mängud ja pilliloodki. Samuti olen südamest tänulik kõigile tantsujuhtidele ja tantsijatele, kes meiega selle pika maratoni on kaasa teinud. Olles näinud kõikide piirkondade tantse, võin kinnitada, et piirkonnad on tõesti omanäolised ning tuleb vaatemänguline pidu.“
Reimann toob välja, et lisaks tantsudele on palju rõhku pandud ka pärimuslikule muusikale ning nii tantsitakse kagukandis lõõtsade ja karmoškade saatel ning lääneranniku tantsu saadab Hiiu kannel. Lugude salvestamisel on kaasa löönud üle 30 erineva koosluse ja üle 100 muusiku.
Tantsupeol on Eesti jagatud kaheksaks piirkonnaks: 1216 tantsijat läänerannikult (Hiiumaalt, Saaremaalt, Läänemaalt ja Lääne-Harjumaalt), 1039 tantsijat põhjarannikult (Ida-Harjumaalt, Lääne-Virumaalt ja Ida-Virumaalt), 1074 Tartu-Voorelt (Tartumaalt ja Jõgevamaalt), 740 tantsijat kagukandist (Võrumaalt ja Põlvamaalt), 494 tantsijat Sakalast (Viljandimaalt ja Valgamaalt), 794 tantsijat keskpõrandalt (Raplamaalt ja Järvamaalt), 506 tantsijat Pärnumaalt ning 1054 tantsijat pealinnast. Samuti on peol neli niinimetatud üle-eestilist liiki: 1 962 tantsijat naisrühmadest, 1112 võimlejat ja 464 tantsijat valiksegarühmadest. Lisaks on uue liigina kaasatud ka 517 tantsijat Eestist kaugemal tegutsevatest eesti tantsurühmadest ning nende liik on nimeks saanud „Üleilma”.
Pealavastaja sõnul on kõige tihedama sõela läbima pidanud naisrühmad ja võimlejad – nii on see paraku olnud iga tantsupeoga. Samas rõõmustab teadmine, et seekord õnnestus väljakule mahutada kolmandiku võrra rohkem naisrühmi, et rohkem tublisid naistantsijaid saaks peost osa. „Tantsupeo etenduses on naisrühmad Miiad ja Maid. Mai roll on olla meie suguvõsa kokkutuleku perenaine, kes kõik korraldab, ettevalmistab ja lahkusega kalleid külalisi ootab. Miiad on meie oma Eesti naised, rannatuulest ja meresoolast karastunud, kes teavad, et päikese järel käib ikka käre pakane, igal asjal on oma põhjus ja kõigele leidub alati lahendus,” ütleb Reimann ja lisab: „Usun ja loodan, et kõik need tublid rühmad, kes sel korral tantsuväljakule ei mahtunud, esitavad tantsupeoks õpitud repertuaari kohalikel sündmustel ja mujalgi. Samuti ootame kõiki tantsijaid, kes eelproovid kaasa tegid, aga peole ei jõudnud, osa saama tantsupeo peaproovi etendusest.”
Kokku on laulu- ja tantsupeo eel üle Eesti toimunud ja veel toimumas 550 maakondlikku eelproovi. Kui tantsurühmad saavad täna oma ettetantsimise tulemustest teada, siis laulupeo eelproovid vältavad oluliselt pikemalt ning koori ja orkestriliikide juhtide teekond läbi Eesti kestab veel enam kui kuu aega. Ettelaulmistel ja -mängimistel head tulemust näidanud koorid ja orkestrid saavad tagasiside kohe pärast ettemängimist ning nendel, kellel ettelaulmine või ettemängimine niivõrd sujuvalt ei läinud, tuleb oodata, kuni kõik kollektiivid on oma soorituse teinud ehk 22. maini, mil kunstiline toimkond langetab otsused peol osalevate kollektiivide lõpliku nimekirja osas. Samuti selguvad maikuus ka rahvamuusikute ettemängimiste tulemused.
Foto autor: Jaanu Ree