2024. aasta sügisel algatasid Eesti koorijuhtide liit (EKL) ja Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts (ERRS) kampaania “Koorijuht on elukutse / Tantsujuht on elukutse”, mille käigus kohtuti üle Eesti omavalitsus- ja koolijuhtidega, et tõsta esile koori- ja tantsujuhtide töö olulisust ning suurendada nende nähtavust poliitilisel tasandil.
21 kohtumise käigus, kus osalesid maakonnaülesed ühendused, tutvustati elukutsete spetsiifikat, tegelikku töömahtu ja -ülesandeid, räägiti valdkonna hetkeseisust ning harrastajate ja juhendajate arvust maakonnas. Ühistes ringides arutleti ka selle üle, kuidas meelitada noori koori- või tantsujuhi elukutset valima ning mida võtta ette selleks, et väheneva rahvaarvuga piirkondades oleks endiselt võimalik koori- ja rahvatantsu harrastusega tegeleda.
Lisaks kohalikule omavalitsusele on laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse vastu tundnud huvi ka mitu riigikogu fraktsiooni, kellega kohtudes on välja toodud ettepanekuid valdkonna paremaks toetamiseks. Tõnis Lukase eestvedamisel koostas Isamaa fraktsioon laulu- ja tantsupeoseaduse eelnõu, mis 11. juunil riigikogus esimese lugemise läbis.
Seaduseelnõu, vastavate arutelude ja menetlusega on võimalik tutvuda riigikogu veebilehel.
Kokkuvõte kohtumistest kooli- ja omavalitsusjuhtidega
Meiepoolsed teemapüstitused
- juhendajate kõrge keskmine vanus
- muusikaõpetajate ja kollektiivijuhtide puudus
- noorte vähene huvi elukutsete vastu
- noorte ootus näha tööandja poolt töö iseloomule ja intensiivsusele väärilist tasustamist
- töötaja ja tööandja aktiivse suhtluse ning olukorra analüüsi vajadus
- tööandja poolne abi lisa inimeressursi pakkumise näol (koostöö soosimine huvijuhi, KOV kultuurispetsialistiga jne) – “et juhendaja ei jääks üksi”
POSITIIVSED NÄITED
- üha aktiivsem suhtlus ja mõistmine juhendaja ja tööandja vahel (“minu tööandja mõistab eriala eripärasid ning väärtustab seda”)
- juhendajate tasude paranemine, kaasa aitab kindlasti palgatoetusmeede ning juhendaja elukutse eripärade teadvustamine
- palgatoetusmeetme üha aktiivsem kasutamine
Kooli- ja omavalitsusjuhtide tagasiside
- muusikaõpetajate kui spetsialistide puudusele ei ole leitud head lahendust, sest noorte juhendajate järelkasv ei ole piisav
- koolis on aina keerulisem kollektiividesse piisavalt lapsi leida (õpilaste arvu langus ja/või vähene huvi)
- laulu- ja tantsupeo liiga keeruline repertuaar ei soosi koorilaulu ja rahvatantsu valimist
- lastevanemate vähene huvi ja arusaam ei soosi õppeprotsessi
- kutse taotlemine on juhendajate jaoks liiga ajamahukas ning tihtipeale peetakse seda alandavaks
- laulu- ja tantsupeo palgatoetusmeetme taotlemise süsteem on keeruline ja ei sobitu tihti omavalitsusd või/ja kooli haldussüsteemidega
- koolidele on antud riigi poolt eesmärk hoida rahvakultuuri, kuid pole antud teadmisi ja raha selle saavutamiseks
- laulu- ja tantsupeo liikumises osalemine on tööandjale suur lisakulu: riided, noodid, transport, lisaproovid, ruumid
POSITIIVSED NÄITED
- mitmetes Eesti koolides ja omavalitsustes on näiteid särasilmsetest noortest juhendajatest, kes on otsustanud oma elu seada sisse just väikeses kohas
- rahastatakse noorte spetsialistide enesetäiendamist eesmärgiga tulla tagasi tööle kodukohta
- paljud kooli- ja omavalitsusjuhid osalevad ise kollektiivide töös ja on uhked enda juhendajate ning rühmade üle, uhkusega kõnnitakse koos laulu- ja tantsupeo rongkäigus ning seistakse õiglaste töötingimuste eest
- kool ja omavalitsus on leidnud võimaluse rahastada saatjaid laulu- ja tantsupeo protsessis peonädalal
- tekkinud dialoog kooli, omavalitsuse ja erialaliitude vahel on oluline valdkonna arendamisel ja hoidmisel
Kooli- ja omavalitsujuhtide ettepanekud
- ümberõppe programmide loomine täiendkoolituste näol
- noorte väljaõppe rahastamine eeldusel, et naastakse koostöölepingu järgselt kodukohta tööle
- noorteakadeemiate vajadus “meister-õpipoiss” meetodil (näide: sportlasest saab treener)
- laulu- ja tantsupeo repertuaar peaks olema kooskõlas reaalse olukorraga maastikul, et säiliks laste huvi ja motivatsioon laulu- ja tantsupeo repertuaari omandada ning ka pidude vahelisel ajal kollektiivis käia
- vajadus üle vaadata lasteaedade muusikahariduse süsteem ja kindlustada selle süsteemne jätkumine
- kohustuslik koorilaul ja rahvatants I kooliastmes
- üle vaadata laulu- ja tantsupeo protsessis tekkivad kulutused ning võimalusel nende vähendamine koolidele ja omavalitsustele (noodid, riided)
EKL-i ja ERRS-i ettepanekud
- tööandja poolt regulaarse suhtluse algatamine juhendajatega – “kahepoolne suhtlus on edu allikas”
- koostöö tihendamine omavalitsuste, koolide ja erialaliitude vahel
- arengu- ja tegevuskava koostamine, kus on selgelt välja toodud omavalitsuse rahvakultuuri areng ning tulevikuvisioon
- noorte tulevaste spetsialistide õppima saatmise võimaldamine kohustusega naasta kodukohta tööle
- juhendajate tasustamine kutsetasemest lähtuvalt
- tunniplaani koostamisel koori- ja rahvatantsutundidega arvestamine
- prooviruumide võimaldamine kohalikele kollektiividele rahvakultuuri hoidmise eesmärgil
Hetkel käsil / saavutatud eesmärgid
- erinevate täiendõppe programmide kokkupanemine ja osalemise võimaldamine Eesti erinevates piirkondades (Eesti Koorijuhtide Liidu noorteakadeemia, koori- ja tantsujuhtidele mõeldud mentorprogrammid)
- laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate juhendajate palgatoetusmeetme nõuete ja sõnastuse täpsustamine (koostöös Eesti Rahvakultuuri Keskusega)
- riigi survestamine toetuse mahu suurendamiseks ning jätkusuutlikkuse tagamiseks
- kampaania “Koorijuht on elukutse / Tantsujuht on elukutse” maakondlikest kohtumistest tekkinud kokkuvõtte tutvustamine haridus- ja kultuuriministeeriumides
- kutse taotlemise kaasajastamine ja liikumine veebikeskkonda aastal 2026 (SA Kutsekoda)
- süsteemne tööportaal noorte spetsialistide leidmiseks
- valitsuse koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud laulu- ja tantsupeo liikumise rahalise mahu suurendamine
- laulu- ja tantsupeo seaduse eelnõu ettevalmistamine valdkonna paremaks reguleerimiseks