Tagasivaade seltsi viie aasta toimetamistele

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts on koostamas endale uut arengukava ning seetõttu on oluline vaadata tagasi seni tehtud tööle. Seltsi direktor Karel Johannes Vähi analüüsis eelmise arengukava perioodi ehk 2020.-2024. aastal ellu viidud sündmusi, seltsi arendustegevusi ning nähtavust nii oma harrastajate hulgas kui ühiskonnas laiemalt.

1. ERRS ON VALDKONNA KOMPETENTSIKESKUS, MIS TAGAB VALDKONNALE VAJALIKE TEADMISTE KOGUMISE JA VAHENDAMISE NING OSKUSTE ARENDAMISE.

                Eesmärgi saavutamise iseloomustused:

  • Koolituste ja nõustamise sisu on muutunud läbimõeldumaks, käib rohkem ajaga kaasas ning on mitmekülgsem, maht on püsinud stabiilne.
  • Huvi koolitustel ja mentorprogrammis osalemise vastu on püsinud stabiilne, peamiseks probleemiks on kujunenud ajaressursi puudumine ning koolituste koondumine Tallinnasse.
ERRS-i koolituste läbiviimine arengukava perioodil
202081 koolitust374 koolitustundi1186 osalejat
202164 koolitust314 koolitustundi1233 osalejat
202278 koolitust346 koolitustundi1622 osalejat
202390 koolitust332 koolitustundi2336 osalejat
  • Osalejate tagasiside koolituste kvaliteedile on väga positiivne.
  • Kutsetunnistust omavate tantsujuhtide osakaal on tõusutrendis eeskätt tänu praktilisele vajadusele palgatoetuse näol.
ERRS-i välja antud tantsuspetsialisti kutsetunnistused arengukava perioodil
202067 kutsetunnistust 
202194 kutsetunnistust 
202232 kutsetunnistust232 kutsetunnistuse omanikku
202333 kutsetunnistust243 kutsetunnistuse omanikku
  • Nii ERRS-i kui ka ERK õppekavasid võiks veelgi tugevamalt siduda kutsetega ning tuua seejuures selgelt välja, milliseid kutsestandardis ette nähtud oskuseid konkreetse koolituse või tunni raames omandatakse. Koolitusprotsessi on oluline kaasata ka teisi koolitajaid (nt Ilma Adamsoni tantsukool, maakondlikud ühendused).
  • Tantsude andmebaas on loodud eesmärgiga rahuldama esmast vajadust, kuid omab võimalusi pidevaks arenguks ja täiendamiseks. Andmebaas on seotud ERRS-i e-poega.

1.1. Mitmekülgse, kvaliteetse ja valdkonna vajadustele vastava koolitus- ja nõustamissüsteemi arendamine

Eesmärk
Läbi on viidud valdkonna koolitusvajaduse analüüs ning välja on töötatud süsteem koolituste ja töötasu rahastuse sidumiseks. Valdkonnas tegutseb mentorite võrgustik. Toimub koostöö teiste valdkonnas tegutsevate koolitajatega.

ERRS on enda juurde loonud koolituskeskuse, mis koondab endas nii mentortegevust kui täiendõpet. Koolituskeskuse roll on ellu viia koolitus- ja nõustamissüsteemi, kus riigipoolne rahaline toetus on integreeritud koolitusel osalejate omafinantseeringuga. Koolitusvajaduse kaardistamine peab olema iga-aastane teema. Probleemiks on aga osutunud see, et juhendajad ei kipu väga rääkima, mida nad ootavad või ei tea nad seda isegi. Samuti pole paljud juhendajad valmis koolitajaks olema ning ei leia selleks aega.

Valdkonnas on otsustatud loobuda mentorite võrgustikust.

Edasises plaanis on oluline sõnastada täpselt koostöökoht rahvakultuuri keskusega koolituste korraldamisel – mis on nende ülesanne, mis ERRS-i roll. Praegu toimib koostöö rahvatantsujuhtide kooli ja suvekursuse korraldamise näol.

Kultuuri- ning haridusministeeriumi ja ülikoolide ning rahvakultuuri keskusega koostöös peab valmima pikaajaline koolitusplaan teemal, kust tulevad rahvatantsuõpetajad, milline on nende haridustee ning milline organisatsioon peab millist etappi võimaldama. Milline on riiklik vajadus/tellimus kvalifitseeritud rahvatantsuõpetajate järele ning kes ja missuguse raha eest seda tagama peab?

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
ERRS-i poolt pakutavad või vahendatavad koolitused on hea kvaliteediga ja vastavad valdkonna vajadustele. Valdkonnas tegutsejad on motiveeritud end pidevalt täiendama, väheneb nende juhendajate arv, kes pole läbinud ühtegi koolitust.Saavutatud on eesmärk, et pakutavad ja vahendatavad koolitused on hea kvaliteediga ning vastavad parima teadmise kohaselt ka valdkonna vajadustele. Tööd tuleb jätkata selle nimel, et valdkonnas tegutsejad oleksid motiveeritud end pidevalt täiendama, kuna endiselt on neid, kelle ainus läbitud koolitus on tantsupeo repertuaariseminar.

1.2. Rahvatantsu digitaalse andmebaasi väljaarendamine

Eesmärk
Integreeritud lahenduse väljatöötamine, mis võimaldab ligipääsu pärimus- ja autoritantsudele, otsingumootorile ning erinevatele tasuta ja tasulistele teenustele.

Aastaid oli plaan luua andmebaas, kus kajastuvad viited tantsude kirjeldustele. Valminud on andmebaas viidetega autoritantsude kirjeldustele. Ka tantsukirjelduste digitaliseerimine ning avaldamine läbi ERRS-i e-poe on töös. Reaalselt kõigi vähegi arvestavate kirjelduste nö uuesti kirjastamine (uus küljendus, redigeerimine, kaasajastamine) on viie aasta töö. Eesmärk on, et tantsuõpetaja saaks soovitud tantsukirjeldusele igal ajahetkel ligi, kuid seejuures on tegu tasulise teenusega.

Paljudel tantsuõpetajatel on ootus saada tantsude saatemuusikat ERRS-ist. Sellega on kaks probleemi: vanade tantsude saatemuusika on tänapäevases kontekstis väga kehva kvaliteediga ning tihtipeale neid tegelikult ei peaks enam kasutama ega jagama. Vaja oleks põhimõtteliselt uusi salvestusi, aga see peab olema väga läbimõeldud, kes ja mis raha eest neid teeb ning millised need olema saavad. Teine probleem on uuemate tantsudega, kus põrkume autoriõiguste taha: muusika müümiseks peaks sõlmima lepinguid, mis aga tõenäoliselt seltsile ära ei tasu, sest kulu on tulust oluliselt suurem.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Olemasolev materjal on digitaliseeritud, Eesti rahvatantsu oskussõnastik on  tasuta kättesaadav ning kogu süsteemi uuendamine toimub regulaarselt ja läbimõeldult.Eesti rahvatantsu oskussõnastik on tasuta veebis kättesaadav EKI kaudu (www.sonaveeb.ee). Olemas on süsteem, kuidas tantsukirjeldusi regulaarselt ja läbimõeldult digitaliseerida: see protsess jätkub järgmise viie aasta jooksul. Eraldi analüüsi vajab pärimustantsude andmebaasi loomine, sest teatud materjalid on nt rahvaluule arhiivi kaudu juba kätte saadavad, üksikute trükis ilmunud raamatute digitaliseerimine võib jätta liige ühekülgse pildi.

1.3. Koostöövormide loomine rahvamuusika andmebaasi täiendamiseks

Eesmärk
Lahenduste elluviimine juba olemasolevate rahvamuusika andmebaaside valiku täiendamiseks ning kasutajasõbraliku ligipääsu loomiseks.

Rahvamuusika andmebaasi loomise on ette võtnud pärimusmuusika keskus. Hetkel ei ole sõnastatud eesmärki, missugust andmebaasi peaks ERRS looma ja haldama ning kas ja mille järele on üldse vajadus.

ERRS on koondanud enda veebilehele viited erinevatele andmebaasidele, kuid neid juhte, kes läbi meie lehe nendeni jõuavad, on üksikuid.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Info rahvamuusika andmebaaside kohta on koondatud errs.ee lehele, suureneb hõlpsasti kättesaadava materjali valik ning maht (sh rahvatantsuks vajalik muusika).ERRS-i lehel on olemas viited erinevatele rahvamuusika andmebaasidele. Õppematerjalide näol valmib praegu ja võiks ka edaspidi valmida uusi helisalvestisi tantsuks sobilike muusikate näol.

1.4. Kutsekvalifikatsiooni nõudmiste analüüs ja kutsetunnistuste väljaandmise protsessi arendamine

Teemaga on pidevalt töötatud ja seda sunnib tagant ka vajadus ning nõudmised kutse andjale. Kutsekvalifikatsioon on seotud palgatoetuse meetmega ning seeläbi omab ka reaalset tähendust.

Kutsetunnistuse omamine võiks omada rohkem praktilist väärtust ka erinevates taotlusvoorudes, et juhendaja ei peaks bürokraatiasse nii palju mattuma ning samu asju üha uuesti ja uuesti tõestama ja kirja panema.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Valdkonnas tegutsejatele on tagatud järjepidev võimalus kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks (tasemetel 5-8). Õppekavad ja täiendkoolituste süsteem on senisest tihedamalt kutsestandardiga seotud.Kaks korda aastas on võimalik valdkonnas tegutsejatel taotleda kutset (tasemetel 4-8). Tööd tuleks jätkata selle nimel, et õppekavad ja täiendkoolituse süsteem on veelgi tihedamalt kutsestandardiga seotud.

1.5. Rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhi tasustamise aluste väljatöötamine

Eesmärk
Olemasolevate tasustamispraktikate analüüsi järel koostatakse ettepanekud tasustamissüsteemi uuendamiseks.

Tasustamise alused on välja töötatud ning seotud riikliku palgatoetusmeetmega, kuid reaalselt seda rakendada ei saa: tööandjal puudub kohustus maksta kvalifikatsioonile vastavat töötasu. Riiklik palgatoetusmeede on aidanud õpetajatele luua rohkem sotsiaalseid garantiisid, kuid on väga palju neid juhte, kelleni toetusmeede erinevatel põhjustel ei jõua.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Rahvatantsu ja rahvamuusika juhtide kvalifikatsioon ning motivatsioon oma tööd teha on tõusvas trendis.Rahvamuusika juhtide kvalifikatsioon on tõusvas trendis, sest üha rohkem pööratakse nii laste muusikakoolide kui kõrgkoolide tasandil tähelepanu pärimusmuusika õpetamisele. Rahvatantsujuhtide kvalifikatsioon tõuseb põhiliselt saadud kogemuste najal: pikka aega valdkonnas tegutsenud juhid omandavad töö käigus üha rohkem oskusi, kuid need võivad olla ühekülgsed ja mitte lähtuda kaasaegsetest õpikäsitlustest. Juhendajate motivatsiooni tööd teha ei ole hinnatud, kuid lähtudes andmetest, et juhendajate arv on kümmekond aastat olnud stabiilne, siis ei saa kõneleda ka motivatsiooni langusest.

2. ERRS ON VALDKONNA INFOKESKUS, MILLE ÜLESANNE ON TOETADA LIIKUMISE ARENGUT JA TÕSTA ÜLDIST TEADLIKKUST RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA OSAS.

Eesmärgi saavutamise iseloomustused:

  • Liikumises osalejate informeerimine toimub pidevalt eeskätt meililisti kaudu, kuid puudub tegelik ülevaade, kui paljudeni info jõuab ning kas ja kui palju sellele tähelepanu pööratakse.. Paralleelselt toimub tegevus ERRS-i veebilehe infokeskuseks muutmiseks, et tagada informatsiooni jõudmine kõigi potentsiaalsete huvilisteni.
  • ERRS osaleb korraldamises või korraldab ise igal aastal valdkonna populariseerimiseks sündmuseid, kuid need võiks siduda rohkem konkreetsete eesmärkidega, milleks neid korraldatakse ning kuidas need liikumise arengut toetavad.
  • Rühmade repertuaari lisandub uut loomingut nii läbi uute tantsude korraldamise kui ka erinevateks tantsupidudeks loodud repertuaari. Seejuures viimasel on kanda suurem ja vastutusrikkam roll, kuivõrd kollektiivid on sunnitud seda repertuaari õppima.

2.1. Valdkonna süsteemse analüüsivõimekuse tõstmine, erineva statistika kogumine ja analüüs, seejuures jälgides trende ning tulevikuprognoose

Eesmärk
Tagasiside kogumine valdkonnas toimuva kohta, sh tantsupidude järgsed analüüsid ning nende tulemuste tutvustamine laiemale avalikkusele.

Aastaid ei ole ERRS-is tegeletud erineva statistika kogumise ja analüüsimisega. Oluline kitsaskoht on ka selles, et õiget statistikat on keeruline koguda: rahvakultuuri keskuse hallatavas andmebaasis on olemas küll teatavad andmed, kuid need ei ole tingimata ajakohased. Samuti puudub ERRS-il ligipääs andmebaasile ning sealt info kätte saamine sõltub sealsete töötajate suvast teemaga tegeleda. Lisaks kerkivad esile ka andmekaitsega seotud probleemid seoses andmete vahendamisega kolmandatele osapooltele.

Oluline on välja töötada süsteem, kuidas igal harrastuskollektiivil oleks kohustus igal aastal enda kohta käivat infot andmebaasis uuendada. Vastav info peab olema kättesaadav ka ERRS-ile, et sellest lähtuvalt oleks võimalik oma tegevusi planeerida.

Tantsupidude ja ka muude sündmuste analüüsi koostamiseks tuleks koostada põhimõtted, kes, millal ja mil moel seda teeb, kuidas analüüsid kättesaadavaks tehakse ning mis neist seejärel edasi saab.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
ERRS hindab regulaarselt oma tegevuste mõju ja strateegilise eesmärkide saavutamist, otsuste tegemise aluseks on valdkondliku statistika kogumine.ERRS ei ole hinnanud regulaarselt oma tegevuste mõju ning strateegiliste eesmärkide saavutamist. Samuti ei lähtuta valdkonnas laiemalt otsuste tegemisel valdkondlikust statistikast. Lisaks puudub ERRS-il ka võimalus teatud protsesse suunata (tantsupidude toimumisajad ja -kohad, kasutatavad liigid, repertuaar jms).

2.2. Rahvatantsu ja rahvamuusika alase informatsiooni kogumine ja edastamine kõikidele osapooltele

Eesmärk
ERRS-i kodulehe, sh sündmuste kalendri, sotsiaalmeediakanalite, postiloendite jt infokanalite haldamine ja arendamine.

Käimas on töö, et muuta ERRS-i koduleht tõeliseks valdkonna infokeskuseks, kust leiab vajamineva, olulise ja aktuaalse info. Kodulehe täiustamine nõuaks lisatööjõudu, et seda teha kiiremini. Üha rohkem jagavad rühmad ja juhendajad oma tegemisi ERRS-iga, plaani vajab aga see, kuidas vastav info paremini ka potentsiaalsete huvigruppide teadvusesse viia.

Lisaks juhendajatele tuleks kaasata ka kollektiive, nende liikmeid ja rühmavanemaid.

Rahvamuusika alase informatsiooni jagamisega on kehvasti, sest ERRS ei ole sõnastanud eesmärki, millise osaga rahvamuusikast soovib tegeleda ja kelle eest seista. Sellest eesmärgist lähtuvalt tuleks sõnastada ka tegevused.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Valdkonna kommunikatsioon on kaasajastatud ja vastab valdkonnas tegutsejate ootustele ning vajadustele. Kodulehe, sotsiaalmeedia jt kanalite kasutajate ning jälgijate arv on kasvutrendis.Kodulehe, sotsiaalmeedia jt kasutajate ning jälgijate arv on viimastel aastatel tõusutrendis ning vastab üha rohkem valdkonnas tegutsejate ootustele ja vajadustele. Tööd tuleb teha selle nimel, et huvigrupid teaksid, kust ja missugust informatsiooni nad võiksid leida.

2.3. Rahvatantsu ja rahvamuusika sündmuste korraldamises osalemine ja nende elluviimine

Eesmärk
ERRS osaleb 2022. aastal toimuva XIII noorte tantsupeo ning 2024. aastal toimuva XXI üldtantsupeo korraldamises. Lisaks kavandatakse teiste valdkonda populariseerivate sündmuste korraldamist, sh rahvusvahelise tantsupäeva ühistantsimine jt üritused.

ERRS on olnud aktiivne kaasarääkija nii tantsu- kui ka rahvamuusikapidude ettevalmistamise protsessis, kuid teda ei ole kaasatud pidude kunstilise protsessi ja korraldamise juurde. Samuti on ERRS korraldanud erinevaid sündmusi eesmärgiga pakkuda valdkonnas tegutsejatele väljundit, kuid ei ole välja tulnud ideedega valdkondade kandepinna laiendamiseks ja populariseerimiseks. Väljaspool valdkonda tegutsevate inimeste teadvusesse jõudmine on juhuslik.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Rahvatantsu ja rahvamuusika kandepind laieneb, sündmuste tulemusena kasvab ühiskonnas huvi valdkonnas toimuva vastu.Ühiskonnas on huvi valdkonna vastu eeskätt valdkonna sees ja tegutsejate lähiringides. Tähelepanu köidavad suured tantsupeod (nii üleriigilised kui maakondlikud), kuid endiselt ei ole rahvatantsukollektiive kutsutud nt vabariigi aastapäeva kontserdile jm üritustele. Rahvatantsu harrastajate arv on 2017. aastast olnud pidevas languses, rahvamuusika harrastajate arv aga tõusuteel.

2.4. Uue repertuaari loomiseks ja populariseerimiseks tingimuste loomine läbi uute tantsude konkursi korraldamise, mille parimad tööd avalikustatakse tantsuraamatutes.

Eesmärk
Koostöös partneritega innustab ERRS ka uute rahvamuusika töötluste kogumist ja esitlemist.

Uute tantsude konkursi korraldamiseks on loodud regulaarsus: kord kahe aasta järel. Konkursi enda puhul toimub pidevalt analüüs, kuidas seda paremini, produktiivsemalt ja osaleja jaoks lihtsamini korraldada. Samuti sai sel aastal katsetatud rahvamuusikute kaasamist eesmärgiga kutsuda neid üles looma tantsuks sobilikku saatemuusikat.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Uue repertuaari konkursid pakuvad autoritele võimalusi oma loomingu tutvustamiseks.Autoritel on võimalus läbi konkursi oma loomingut tutvustada, kuid tööd tuleks jätkata selle nimel, et see ka rühmade repertuaari jõuaks ning vastaks nende vajadustele ja võimetele.

2.5. Riiklike toetuste vahendamine valdkonnas tegutsejatele       

Eesmärk
ERRS viib ellu riiklikke programme toetuste jagamiseks, sh otsetoetus ja erinevad stipendiumid. Toetussüsteemi elluviimine toimub ELTSA registri põhiselt.

Kõik toetuste vahendamised toimuvad läbi ELT SA ja rahvakultuuri keskuse. ERRS on olnud pidevalt kaasatud määruste muutmisesse ja väljatöötamisse. Riigi tasandil on arusaam laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkusuutlikkuse olulisusest märkimisväärselt kasvanud: kollektiivid saavad igal aastal tegevustoetust ning riik on valmis kinni maksma poole juhendajate tööjõukuludest, samuti on loodud toetusmeede maakondlike laulu- ja tantsupidude toetamiseks.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Riiklike toetuste kaudu tagatakse rahvatantsu- ja rahvamuusikaliikumise kestlikkus ja areng ning ettevalmistus tantsupidudeks ja rahvamuusikapidudeks. Valminud on ettepanekud, kuidas maandada riske, mis on seotud kollektiivide majandusliku toimetulekuga.Riiklikud toetused aitavad tagada laulu- ja tantsupeo traditsiooni, kuid mitte otseselt rahvatantsu- ja rahvamuusikaliikumise kestlikkust ja arengut. Ettepanekuid, kuidas maandada kollektiivide majandusliku toimetulekuga seotud riske, ei ole valminud.

3. ERRS ON VALDKONNA EESTKÕNELEJA JA LIIKUMISES OSALEVATE INIMESTE TUNNUSTAJA JA INNUSTAJA.

                Eesmärgi saavutamise iseloomustused:

  • Rahvatantsuga tegelejate arv on olnud alates 2017. aastaga võrreldes languses, seevastu rahvamuusikaga tegelejate arv tõusus. Samas tegeleb rahvakultuuri harrastajatest rahvatantsuga ligikaudu 25% harrastajatest (1,6% elanikkonnast) ja rahvamuusikaga alla 3% (0,2% elanikkonnast).
Rahvatantsu- ja rahvamuusikaharrastajate ja juhtide arv arengukava perioodil
 rahvatantsijate arvrahvamuusikute arvrahvatantsujuhtide arvrahvamuusikajuhtide arv
202021 4681750634292
202121 6271823635304
202221 1002194663343
202321 5632296674347
  • Enam kui pooled rahvatantsuharrastajatest on lapsed ja noored, kuid see on võrreldes 2017. aastaga langenud 58%-lt 52%-ni (vähenenud 2000 harrastaja võrra). Rahvamuusikaharrastajatest on lapsi ja noori 45% (tõusnud viimaste aastate jooksul paarisaja võrra ligikaudu 1000-ni).
Laste ja noorte kaasatus rahvatantsu- ja rahvamuusika harrastuses arengukava perioodil
 lapsi, noori tantsijaidlaste ja noorte osakaal tantslapsi, noori muusikuidlaste ja noorte osakaal muusika
202011 39453,07%72141,20%
202111 28852,19%80844,32%
202210 88251,29%100245,67%
202311 17251,81%102344,56%
  • ERRS on arvestatav partner erinevatele organisatsioonidele, kes langetavad otsuseid valdkonna huvide eest. Rahvakultuuri keskus, laulu- ja tantsupeo sihtasutus ja kultuuriministeerium on kaasanud seltsi erinevatesse protsessidesse.
  • Maakondlikud allorganisatsioonid on kaasatud ERRS-i töösse minimaalselt, seejuures enamikes maakondades neid isegi ei ole.

3.1. ERRS-i liikmelisuse süsteemi kaasajastamine, et vastata paremini kogu valdkonna eestkõnelejaks olemise staatusele

Eesmärk
Tegevused valdkonna suurema organiseerituse tagamiseks ning maakondlike allorganisatsioonide kaasamine või nende loomisele kaasaaitamine.

ERRS on kajastanud liikmelisuse süsteemi, et muuta end taas liikmete seas nähtavamaks ning pakkuda liikmetele hüvesid esinemisvõimaluste ja soodsamate koolitusel osalemiste näol.

Tegevusi valdkonna suuremaks organiseerituseks ning maakondlike allorganisatsioonide kaasamiseks sisuliselt ette võetud ei ole. Samuti puuduvad enamikes maakondades allorganisatsioonid üldse.

Oluline on planeerida edasist tööd eesmärgiga kaasata valdkonna arendustegevustesse palju rohkem erinevaid inimesi, nt läbi erinevate töörühmade moodustamise ja läbiviimise.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
ERRS on oma liikmete kaudu esindatud kõikides Eesti piirkondades koondades organisatsioonidest liikmete kaudu suuremat osa valdkonnas tegutsejatest.ERRS-il ei ole liikmeid kõigis maakondades ning on maakondi, kus on neid vaid mõni üksik. Tegutsejatel puudub tihti arusaam, millist kasu ta organisatsiooni kuulumisest saab ning mida tähendab valdkonnas eestkõneleja omamine. ERRS ei ole jõudnud maakonna tasandile ning ei koonda kõiki valdkonnas tegutsejaid. Rahvamuusikutest liikmete osakaal seltsis on kaduvväike, mis tõstatab veelgi enam küsimuse, milline on ERRS-i roll rahvamuusika edendamisel.

3.2. ERRS-i juurde valdkonna koostöökogu moodustamine

Eesmärk
Strateegias kirjeldatud eesmärkide elluviimist toetava koostöövõrgustiku arendamine (sh riik, kohalikud omavalitsused, erinevad kultuuriasutused või seltsid, maakondlikud ja valdkondlikud ühendused, mälu- ja haridusasutused jt).

Koostöökogu esimesed kohtumised toimusid mõned aastad tagasi, kuid tegevus jäi soiku selgete sihtide puudumisel.

Laiapõhjaliste algatuste planeerimiseks tuleks ilmselt eelnevalt sõnastada, millised väljakutsed meie valdkonnas on, mida soovime lahendada ning millised võimalused selleks on. Ühe olulise koostöökohana võiks organisatsioonide üleselt kaaluda juhendajate koolitamise temaatikat, teise koostöökohana laste- ja noorte kaasamist.

ERRS on olnud osaline tantsunõukogu tegemiste juures, mille näol potentsiaalselt võiks olla tegu olulise koostöökoguga tantsuvaldkonna üleselt.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Loodud on koostöökogu, mille tegevus on regulaarne ning mis koordineerib valdkonna arendamiseks välja pakutud ettepanekute elluviimist. Suureneb laiapõhjaliste algatuste ning koostööprojektide hulk ja valmidus kujundada valdkonna arendamist puudutavates küsimustes ühiseid seisukohti.Koostöökogu on püütud luua, kuid selle tegevus ei muutunud regulaarseks, sest puudus selge eesmärk, milliseid probleeme püüab koostöökogu lahendada. Koostöökogul osalesid organisatsioonide esindajad, kellel on endalgi tihtipeale liiga palju tegemist, et endale veel lisakohustusi võtta.

3.3 Valdkonnas tegutsejate tunnustamine ja laiemalt ühiskonnas tutvustamine

Eesmärk
Tunnustamise eesmärk on märgata rahvatantsu ja rahvamuusika tegutsejaid ning pöörata suuremat tähelepanu juhendajatele, kollektiividele, korraldajatele jt.

ERRS tegeleb valdkonnas tegutsejate tunnustamisega läbi nende esitamise erinevatele preemiatele, stipendiumitele. Samuti annab ise kord aastas välja preemiaid. Üha rohkem on töötatud selle nimel, et lisaks märkamisele kaasneks tunnustusega ka arvestatav rahaline panus.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Valdkonnas tegutsejaid hinnatakse ja märgatakse, nende tegevus on oluline mitte ainult ERRS-le, vaid kogu valdkonna arengule.Keeruline on valdkonnas tegutsejate laiema tutvustamisega ühiskonnas, sest platvormidele, kus seda teha, on keeruline ligi pääseda. Ühiskonnale lähevad rohkem korda inimesed, kes ise tähelepanu otsivad, kuid meie valdkonna inimesed seda mõne üksiku erandiga enamasti ei otsi.

3.4. Riiklikult ja valdkondlikult olulistes protsessides osalemine ja valdkonna huvide eest seismine, sh osalemine rahvakultuuri valdkonna juhendajate palgatoetuse raamistiku väljatöötamises ja elluviimises

Eesmärk
ERRS panustab oma esindajate kaudu valdkonda mõjutavate protsesside kujundamisse ning on ministeeriumite jt asutuste ning organisatsioonide koostööpartneriks uute poliitikate, programmide ja algatuste väljatöötamisel.

ERRS on päriselt panustanud valdkonda mõjutavate protsesside kujundamisse ning on ministeeriumite jt asutuste ning organisatsioonide koostööpartneriks uute poliitikate, programmide ja algatuste väljatöötamisel.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Toimib rahvakultuuri valdkonna juhendajate palgatoetuse süsteem, mis loob tööandjatele lisavõimalusi juhendajate tasustamisel. Haldusreformi mõjusid on suudetud strateegiliselt hinnata ning nendele reageerida. Kultuuriministeeriumi ootused keskseltsidele on täpsustunud ning organisatsioonide rahastamine on sellega kooskõlas. ERRS räägib kaasa küsimustes, mis mõjutavad rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonna head käekäiku.Valminud on laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide juhtide palgatoetuse süsteem, kuid see ei laiene kõigile rahvakultuuri valdkonnas tegutsejatele. Haldusreformi mõjusid ei ole hinnatud ning nendele pole ka reageeritud. Kultuuriministeerium ei ole sõnastanud ootusi keskseltsidele ning rahastamispõhimõtted ei ole muutunud.

4. HILJEMALT EESTI TANTSUPIDUDE 100. JUUBELIKS ON LEITUD VÄLJAKULAHENDUS, MIS VASTAB ÜLE-EESTILISE TANTSUPEO LÄBIVIIMISEGA SEOTUD KUNSTILISTELE JA KORRALDUSLIKELE EELDUSTELE.

Eesmärgi saavutamise iseloomustused:

  • Tantsuväljakuga seonduv on olnud kajastatud riiklikes ja kohalikes strateegiates ja töökavades, kuid puudub lootus, et staadioniga midagi veel edasi tehakse.

4.1. Osalemine uue või uuendatud tantsuväljaku arendusprotsessis

ERRS on olnud kaasatud Kalevi staadioni rekonstrueerimise protsessi eksperdina ning staadion on ka renoveeritud.

Soovitud tulemused
EesmärkTulemus
Tantsuväljaku küsimusele on leitud lahendus ning riik ja teised osapooled töötavad selle elluviimise nimel.Tantsuväljak jääb Kalevi staadionile ning ehkki riik ja Tallinna linn leppisid kokku ja viisid ellu staadioni osalise rekonstrueerimise, siis tantsijate vaates sisuliselt midagi peale väljanägemise ei muutunud.