Laupäeva õhtul kuulutas Eesti Vabariigi president Alar Karis Pärimusmuusika Aidas pidulikult välja Vabariigi Pillimees 2024 tiitli laureaadi. Neljandaks Vabariigi Pillimeheks valiti Toomas Valk Nedsaja külast.
Lumesajus jõudis Viljandisse Vabariigi Pillimehe eelvooru 20 pillimeest üle Eesti. Üheteistkümne mehe ja üheksa naise hulgast pääsesid žürii valikul finaali Toomas Valk, Arno Tamm, Rasmus Kadaja ja Kalle Vassila. Finaalis tuli igal pillimehel esitada 12-minutiline kava, mille põhjal selgitati žürii ja publiku hääletuse teel välja võitja.
President Karise sõnad laureaadi väljakuulutamisel tõid esile pillimehe olulise rolli Eesti kultuuriloos: „Vabariigi pillimees toob inimestele rõõmu, lohutust ja lootust. Ta loob oma muusikaga maailma, kus kõik hea on alati alles.“
Žürii esimees Juhan Uppin nimetas Toomas Valku „virtuoossuse musternäidiseks“, kiites tema tehnilist meisterlikkust, publiku haaramise oskust ja unikaalset loomingulist stiili: „Toomas on vana külapillimehe ehe noor variant, kelle looming on juba ise muutunud traditsiooniks.“
Toomas Valk kirjeldas muusika ja pillimängu rolli nii esineja kui ka kuulaja jaoks: „Pillimehel on võime oma muusikaga kuulajate hinged ühte siduda. See oskus toetab meid nii elu keerulisematel kui ka rõõmsamatel hetkedel.“
Žüriisse kuulusid pärimusmuusik, muusikaõpetaja ja koorijuht Celia Roose, muusika- ja pilliõpetaja ning etnomusikoloog Krista Sildoja ning kolm varasemat Vabariigi Pillimeest – Juhan Uppin, Martin Arak ja Kert Krüsban.
Lisaks Vabariigi Pillimehe hõbedasele aumärgile, saab võitjale osaks 2000 euro suurune Eesti Kultuurkapitali preemia, soolokontsert XXXII Viljandi Pärimusmuusika Festivalil ning kontserttuur koos eelmise laureaadiga 2026. aasta sügisel.
Välja anti ka Eesti Folkloorinõukogu eriauhind ja Eesti Rahvakultuuri Keskuse eriauhind, mille pälvis Pärnu viiulimängija Regina Mänd.
Vabariigi Pillimehe konkurss toimub alates 2018. aastast ja on inspireeritud Rootsi Riksspelmani traditsioonist. Sündmuse eesmärk on populariseerida pärimusmuusikat, edendada pillimänguoskust ja tõsta esile Eesti kultuuripärandit.
Foto autor: Ruudu Rahumaru / Eesti Pärimusmuusika Keskus