Tants naisrühmale
Tantsu on loonud ja kirjeldanud Helju Mikkel 1976. aasta märtsis Tartus.
Rahvamuusika seadnud Ludvig Ehala.
Kaksteist virka kapukakudujat, väga uudishimulikud, kõike näha-kuulda tahtvad, kõige kohta oma arvamust avaldavad, rinnaga oma õigust peale sundivad tüdrukud. Nagu ikka ei jää siis ka tühjast-tähjast tüli tulemata. Tekib kaks rühmitust, kummagi eestvedajaks kõige ägedamad. Esimene solist on küll mõtlikum, kuid lõpuks vihastub temagi. Teine solist on aga lausa rumalalt agar. Iga tüdruk peab leidma temale sobiva jutumooritüübi. Ometi on neil kõigil üks kiiduväärt omadus – hetkekski ei unustata nobedat näputööd.
Igal tüdrukul on vasaku randme ümber lõngakerasid täis lilleline kapukakott, millest ulatub välja poolik kudumistöö koos kahe vardaga. Koti ava on laia palistusega, rüüsitaoline, kokku tõmmatav nööriga, mille otstes on tutid. Kuuel tantsijal on ühesugused, kuuel teistsugused rahvarõivad. Rohkem sobivad sellised rõivad, mille juurde kantakse kirjatud sukki. Valged sukad ei sobi.
Tootefotos on kasutatud Valdo Rebase fotot.
