TUNNUSTAMINE

ERRS-i eesmärk on märgata ning innustada valdkonnas tegutsejaid ja selle edendajaid. Läbi tunnustamise aitame pöörata suuremat tähelepanu inimestele, organisatsioonidele ja olulisematele sündmustele, tegevustele ja algatustele, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Selts annab kultuurkapitali toetusel pidulikul kontserdil välja aastapreemiaid – lokulaudasid – aasta jooksul silma paistnud juhtidele, kollektiividele, korraldajatele ja valdkonda panustajatele.

Foto autor: Rünno Lahesoo

ERRS on valdkonda panustajaid tunnustanud

49

AUMÄRGIGA

81

KULDMÄRGIGA

150

HÕBEMÄRGIGA

43

PRONKSMÄRGIGA

Kollektiivide liikmete tunnustamine

ERRS-i märkidega on kollektiividel võimalus tunnustada oma aktiivseid, silmapaistvaid ja/või staažikaid liikmeid. Selleks tuleb saata põhjendatud taotlus hiljemalt üks kuu enne sündmuse toimumist aadressil errs@errs.ee.

Märgid antakse välja taotluse alusel ning nende kulu katab taotleja. Märgiga kaasneb tänukiri.

Ühe märgi hind on 35 eurot.

Valdkonna arendajate tunnustamine

Lisaks kollektiivide liikmetele tunnustab ERRS aastaringselt ka juhendajaid ning teisi rahvatantsu, rahvamuusika või pärimuskultuuri maastikul silma paistnud inimesi. Valdkonna arendajate tunnustamiseks tuleb saata põhjendatud taotlus aadressil errs@errs.ee.

Pronksmärgiga tunnustatakse aktiivseid juhendajaid, kes on hingega pühendunud oma tööle.

Hõbemärgiga tunnustatakse oma tegevusega maakondlikul tasandil silma paistnud tublisid ja töökaid juhendajaid.

Kuldmärgiga tunnustatakse kauaaegselt ning laiahaardeliselt rahvatantsu ja rahvamuusika maastikul tegutsenud tähelepanuväärseid inimesi, kes on silma paistnud riiklikul tasandil.

Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes oma tähelepanuväärse tööga rahvatantsu, rahvamuusika või pärimuskultuuri maastikul paistavad silma üleriigilisel tasemel.

Au- ja kuldmärgid antakse välja ERRS-i juhatuse otsuse alusel.

Aet Maatee
Ahto Nurk
Airi Rütter
Aleks Raja
Angela Arraste
Eike Rõõmus
Els Roode
Ene Jakobson
Erich Loit
Erika Põlendik
Heino Mähar
Heldur Vaabel
Helju Mikkel
Helju Müürsepp
Henn Tiivel
Ilma Adamson
Ilmar Moss
Ingrid Rüütel
Jaanus Randma
Juta Helilaid
Kadri Tiis
Kalev Järvela
Lehti Merilo
Liia Palmse

Lille-Astra Arraste
Linda Pihu
Made-Heljo Ruul
Maido Saar
Maie Orav
Maie Tammemäe
Maire Udras
Manfred Strickman
Natalja Rasskazova
Niina Raadik
Piret Lett
Rein Kippar
Rita Mändla
Salme Valgemäe
Sille Kapper-Tiisler
Toivo Luhats
Udo Tohver
Uno Veenre
Urve Kilk
Valdo Rebane
Virve Kurbel
Ülle Feršel
Ülo Luht

Aado Kaasik
Agne Kurrikoff-Herman
Ahto Nurk
Aili Möller
Aime Luks
Airi Rütter
Anneli Arraste
Ants Arro
Aveli Asber
Egne Liivalaid
Ehalaine Vooremaa
Eleonore Kohv-Maiste
Erika Põlendik
Heino Tartes
Helena-Mariana Reimann
Helgi Miller
Helje Peet
Helju Tori
Helju Veedam
Helle-Mare Kõmmus
Henry Semmel
Hilja Tamm
Hinge Aaso
Ilka Tomingas
Ilmar Moss
Ingrid Sukamägi
Ingrida Edite Saulīte
Ivi Lehtmets
Ivo Tõnurist
Jaanus Põlder
Jaanus Randma
Juris Žigurs
Kadri Tiis
Kaisa Laasik
Kalev Järvela
Kalle Raidsal
kultuurimaja Rugodiv
Koidula Kohver
Kristi Aitsam
Kärt Vuks
Kätrin Järvis
Lea Kurvits

Lea Hanni
Lehti Merilo
Leida Tiis
Leili Nael
Liia Palmse
Liidia Konsa
Liina Teose
Lille Tali
Linda Pihu
Maido Saar
Maie Karus
Maie Pau
Maie Tammemäe
Maire Udras
Manfred Strickman
Margus Veerne
Marina Kuznetsova
Milvi Link
Niina Raadik
Nils Sjölund
Paul Bobkov
Piret Lett
Rein Kippar
Rita Mändla
Senta Bergmann
Sille Kapper-Tiisler
Sirje Luik
Svetlana Orgmets-Brusnigina
Tiiu Kiudorv
Tiiu Haljaste
Tiivi Lepik
Toivo Luhats
Uno Veenre
Vello Ainsalu
Virve Kurbel
Virve Lääne
Virve Muser
Ülle Feršel
Ülo Luht

Aili Kaare
Aili Möller
Aime Sulg
Ain Veebel
Aino Lukman
Aino Orgmets
Aivar Liivalaid
Alo Topp
Andres Sibul
Angelika Kadarik
Anne Emmus
Anne Heier
Anne Paluoja
Anne Pootsik
Anne Tolk
Anneli Kann
Anu ja Are Pungas
Asta Issak
Astrid Väizene
Atso Kesküla
August Sarrap
Eelika Krasmus
Egert Eenmaa
Eha Niglas
Eha Toomsar
Elen Sukamägi
Elfriede Nikolai
Elle Prangli
Ellen Piirisaar
Elo Unt
Ene Aedmaa
Eneli Rüütli
Enna Laanemets
Erika Tee
Ervin Lember
Eve Lutter
Eve Sarnet
Evi Tomingas
Heddi Laretei
Hele Pomerants
Heleri Kängsepp
Helgi Miller
Helgi Taelma
Heli Laaniste
Heli Tohver
Heli Vija
Helje Põvvat
Helju Veedam
Helle Astok
Helle Kiik
Helle Liloson
Helle-Mall Niinemets
Helve Nääme
Hillar Saarman
Hillar Talvik
Ilmar Juur
Ilme Sein
Ilona Noor
Imre Luite
Inga Leelanss
Inga Väli
Inna Kallas
Ivi Talimäe
Jaan Sommer
Jaanika Liiu
Julia Tross
Kadri Härmas
Kadri Mähar
Kaia Vetik
Kaidi Koppel
Kaie Raidma
Kaja Naarits
Kaja Udso
Kalli Ird
Kaoke Kärdi
Karin Andesalu
Karin Soosalu
Kärt Vuks
Katrin Karelsohn
Katrin Peil
Kersti Kamberg
Krista Tõldmaker

Kristel Maruste
Kristi Aitsam
Kristi Palits
Kristi Pärt
Laine Kõiv
Lea Järv
Lea Kurvits
Lea Laurimäe
Leidja Orusaar
Leili Nael
Liia Lees
Liina Eero
Lilli Teesalu
Maarika Rosenberg
Maarika Tuttelberg
Maie Kõrvel
Maie Roosimaa
Maimu Elming
Maimu Kirsipuu
Maimu Reinbach
Mal-Brit Pärnpuu
Mall Moor
Malle Lambasaar
Malle Leppik
Malle Weinrauch
Marianna-Heleene Saar
Marianne Jaanson
Marika Järvet
Marius Aave
Markku Reinvee
Meelis Meiorg
Meelis Udso
Merle Lättekivi
Merle Soonberg
Mihkel Orav
Milja Udras
Milvi Kull
Milvi Nõmmik
Milvi Sepp
Monika Jõemägi
Naima Brjantsev
Natalja Mõttus
Piret Kunts
Priidu Täppo
Priit Liiu
Riho Pohla
Riina Gull
Ruth Vaiksaar
Silvia Kukepuu
Sirje Juur
Sirje Koitmets
Sirje Nokkur
Sirje Sell
Sulev Kraam
Sulev Luht
Suule Kempi
Taivo Aljaste
Tea Vaab
Tiia Annusver
Tiit Jõgisoo
Tõnno Tiis
Triin Aas
Triin Soone
Ülle Ermel
Ülle Jaakma
Ulrika Grauberg
Ulvi Toomik
Urve Veidemann
Uve Saar
Vaido Toomsar
Väino Toomsar
Valdeko Kalamees
Valentina Larionova
Vello Jaska
Virve Muser
Virve Sinisalu
Virve Vuntus
Voldemar Berelkovski

Eve Tomson
Aino Orgmets
Almar Rahuoja
Anna-Liisa Kirsch
Ave Anslan
Elen Sukamägi
Heidi Müürisepp
Helgi Kopliorg
Heli Tohver
Helju Veedam
Illika Lõhmus
Kaja Naarits
Karin Uusküla
Kerli Kasari
Kertu Palm
Kristel Maruste
Kristi Kool
Kristiina Vilipõld
Liia Alling
Lilian Küttis

Luule Lehemets
Maimu Karu
Mare Sarapuu
Maris Kriisa
Merike Hobolainen
Milvi Ruuben
Signe Kiilu
Sirje Jõeleht
Sirje Sell
Teet Kannike
Tiina Rulli
Tiiu Laurimaa
Tiiu Mürk
Tiiu Püss
Toomas Ojasaar
Triinu Sikk
Ülle Ant
Valentina Larionova
Virve Pikk

NB! Pronksmärgi saanute nimekiri ei ole täielik.

Kutsume kõiki rahvatantsu ja rahvamuusika inimesi üles märkama ja tunnustama möödunud hooajal silma paistnud tegijaid ja tegemisi. Kandidaadiks esitamist väärivad kõik rahvatantsu ja -muusika valdkonnas toimunud suuremad ettevõtmised ning aktiivsed ja tublid inimesed, kelle tegevus toetab valdkonna arengut.

Kandidaate koos põhjendusega saab esitada e-maili aadressil errs@errs.ee 1. septembrist kuni 1. oktoobrini.

Kandidaate saab esitada üheksas kategoorias:

1.       aasta tantsujuht;
2.       aasta kollektiiv;
3.       aasta rahvamuusik;
4.       aasta sõber;
5.       aasta looja;
6.       aasta korraldaja;
7.       aasta koolitaja;
8.       aasta sündmus;
9.       pikaajaline panus valdkonna arengusse.

Ärge jätke kandidaati esitamata, kui te ei leia tunnustust väärivale isikule, organisatsioonile, sündmusele vms sobivat kategooriat, sest ERRS on valmis tunnustama ka eespool nimetatud kategooriate väliselt.

AASTA TANTSUJUHT
Krista Tõldmaker

AASTA RAHVAMUUSIKA KOLLEKTIIV
Laste folkviiuldajate ansambel Tuuleviiul

AASTA RAHVATANTSU KOLLEKTIIV
Tallinna Ülikooli tantsuansambel Soveldaja

AASTA RAHVAMUUSIK
Maria Michelson ehk Kuraga Mari Kihnust

AASTA SÕBER
Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv ja folkloristika osakond

AASTA KORRALDAJA
SA Kihnu Kultuuriruum

AASTA KOOLITAJA
Kristi Pumbo

AASTA SÜNDMUS
Igor Tõnuristi mälestuskontsert Viljandi Pärimusmuusika Festivalil

AASTA TEGU
G. Otsa nimeline Tallinna Muusikakool maailmamuusika eriala avamine

AASTA TEGU
Sille Kapper ja rahvakunstiseltsi Leigarid film “Eesti pärimustants”

PIKAAJALINE PANUS
Ene Lukka-Jegikjan, Anneli Kont ja Enn Siimer

PARIM VIDEO
Folklooriklubi Maatasa “Oh, minu Liisu”

AASTA TANTSUJUHT
Kristiina Siig

AASTA KOLLEKTIIV
Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad

AASTA RAHVAMUUSIK
Merle Soonberg

AASTA SÕBER
Pelgulinna Gümnaasium

AASTA LOOJA
Karoliina Kreintaal

AASTA KORRALDAJA
Eesti Pärimusmuusika Keskus

Folklooriklubi Maatasa

AASTA KOOLITAJA
Sille Kapper

AASTA SÜNDMUS
ERTALi kontsert “Üks tants, mis tahab tantsimist” 23.-24. novembril 2019 ERMis

Pärimusmuusikute kontsert Eesti Rahvaluule Arhiivi toetuseks 4. märtsil 2020 ERMis

PIKAAJALINE PANUS
Ants Taul

Uno Tormet

TANTSUJUHI ASENDMATAU ABILINE
Maire Rahnel

PARIM VIDEO
Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli video “Oh neid poisse”

AASTA TANTSUJUHT
Helena-Mariana Reimann

AASTA RAHVAMUUSIK
Juhan Uppin

AASTA KOLLEKTIIV
Rahvamuusikaansambel Kungla

AASTA LOOJA
Vaike Rajaste

AASTA LOOJA
Tonio Tamra

AASTA KORRALDAJA
Huvikool Moderato – Reine Niin

Aet Maatee

AASTA SÕBER
Jüri Urb

AASTA SÜNDMUS
XX tantsupidu “Minu arm”

AASTA TEGU
Välis-eestlaste tantsupidu “Ühendusmaa on Eestimaa” tantsupeomuuseumi (Angela Arraste, Ülo Luht) eestvetamisel

Ullo Toomi raamatu “Eesti rahvatantsud” kordustrükk (Anna Raudkatsi tantsuselts)

PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE
Juris Žigurs

AASTA VIDEO ERIPREEMIAD
Tori Rahvamaja segarühm
Tantsuselts Tarapita

AASTA VIDEO
“Koos” – Tantsuansambel Lee 

AASTA TANTSUJUHT
Jaanus Randma

AASTA RAHVAMUUSIK
Cätlin Mägi

AASTA KOLLEKTIIV
Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed

AASTA LOOJA
Kristiina Vilipõld

AASTA KOOLITAJA
Kadri Lepasson

AASTA KORRALDAJA
Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots

AASTA SÕBER
Tallinna Tehnikakõrgkool

AASTA SÜNDMUS
Tantsuansamblite tantsupidu “100 tantsu lugu”

MAASOOL
Anne Keerd

VÄLIS-EESTI RÜHMADE MENTOR
Angela Arraste

PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE
Aino Orgmets

Aino Lukman

Õie Pärtel 

AASTA TANTSUJUHT
Kaire Ojavee

AASTA RAHVAMUUSIK
Kai Leas

AASTA KOLLEKTIIV
Hugo Treffneri Gümnaasiumi tantsuansambel Tantsutallad

Suguvõsaorkester Pillipuu

AASTA TOETAJA
Tartumaa Omavalitsuste Liit

AASTA LOOJA
Ene Jakobson

AASTA KORRALDAJA
Anna Raudkatsi tantsuselts

AASTA KOOLITAJA
Kadri Laube

AASTA SÜNDMUS
XII noorte tantsupidu “Mina jään”

XII noortepeo “Mina jään” rahvamuusikapidu

PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE
Liidia Konsa

Urve Kilk

Toivo Luhats

AASTA TEGU
Tantsupidu Vabaduse väljakul 

AASTA TANTSUJUHT
Maire Udras

AASTA RAHVAMUUSIK
Aivar Arak

AASTA KOLLEKTIIV
Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm

Saku Mandoliinid

AASTA TOETAJA
Rotermann City ja Ander Sõõrumaa

AASTA LOOJA
Elo Unt

AASTA KORRALDAJA
Airi Rütter

AASTA KOOLITAJA
Lili Välimäe

Ilma Adamson

AASTA SÜNDMUS
II Eesti Naiste Tantsupidu “Mehe lugu”

Rahvamuusikapidu

PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE
Ülle Feršel

Els Roode

AASTA TANTSUJUHT
Helena-Mariana Reimann

AASTA RAHVAMUUSIK
Heino Tartes

AASTA KOLLEKTIIV
Ansambel Lõõtsavägilased

AASTA TOETAJA
Haapsalu linn

Lääne-Nigula vald

AASTA LOOJA
Ansambel Rüüt

Kristiina Siig

AASTA KORRALDAJA
Valdo Rebane

Margit Kuhi

AASTA KOOLITAJA
Kadri Tiis

AASTA SÜNDMUS
August Teppo Lõõtsatalu avamine

Meeste Tantsupidu 3

PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE
Maie Orav

TALLINNA TALVISE TANTSUPÄEVA KORRALDAMINE
Rahvatantsurühm Tantsusarvikud

AASTA TUNNUSTUS
Angela Arraste

AASTA TUNNUSTUS
Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus lauamängu „Triksterimuster“ väljaandmise eest

AASTA RAHVAMUUSIKAKOLLEKTIIV
Jõgeva Muusikakooli rahvamuusikaansambel Tuustar

AASTA RAHVATANTSUKOLLEKTIIV
Tallinna Huvikeskuse Kullo tantsuansambel Sõleke

AASTA RAHVAMUUSIK
Kristi Alas

AASTA LOOJA
Maido Saar

AASTA KORRALDAJA
Erika Kõllo

AASTA SÜNDMUS
XIX tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg“

Pillipidu

AASTA KOOLITAJA
MTÜ Wäega Wärk – Eve Burmeister

PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE
Helju Tori

Inda Kõiva

Erandkorras sel aastal lokulaudasid välja ei antud, tegu oli aastapreemiatega!

AASTA MAAKONNA TANTSUPIDU
Harjumaa tantsupidu “Ajamustrid”

AASTA SÜNDMUS
Pärimuse päitsed

AASTA KOLLEKTIIV
Folkansambel Pillipiigad

AASTA RAHVAMUUSIK
Jaanus Põlder

AASTA TOETAJA
Eesti Rahva Muuseum

AASTA KORRALDAJA
Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus

AASTA KOOLITAJA
Maie Orav

AASTA LOOJA
Maire Udras, Silvi Jansons

PIKAAJALINE TEGEVUS RAHVATANTSU VALDKONNAS
Piret Lett

PIKAAJALINE PANUS RAHVAMUUSIKASSE
Igor Tõnurist

PIKAAJALINE TEGEVUS KOOLITUSTE KORRALDAJANA
Rahvakultuuri Keskuse koolitusosakond

ELUTÖÖ AUHIND
Virve Köster

Jaan Sommer

ENIM PÄRJATUD TANTSUAUTOR 2012
Helena-Mariana Reimann

ERRS-i KÕIGE SUUREM SÕBER
Pelgulinna Gümnaasium

KÕIGE KAUEM EESTLASI TANTSITANUD ANSAMBEL
Ansambel Kukerpillid

III SOOME-EESTI TANTSUPEO LAVASTAMINE
Petri Kauppinen

KÕIGE ENAM TANTSIJAID III SOOME-EESTI TANTSUPEOL
Kristiina Kapper

ENIM RÜHMI VII KOOLINOORTE RAHVATANTSUFESTIVALIL
Egne Liivalaid

ENIM RÜHMI KOOLINOORTE LAULU- JA TANTSUPEOL “MAA JA ILM”
Maido Saar

SUURIM RAHVAMUUSIKAKOLLEKTIIV KOOLINOORTE LAULU- JA TANTSUPEOL “MAA JA ILM”
Jaanus Põlder

ENIM RÜHMI I NAISTE TANTSUPEOL
Ilma Adamson

ENIM RÜHMI TEATETANTSUL
Anne Keerd

TEATETANTSU PROJEKTI ENIM VABATAHTLIKKE KAASANUD
Eero Kiipli

TARTUS TOIMUNUD EUROPEADE NÕUTUIM RAHVAMUUSIK
Ahto Nurk

TOOMI FONDI
STIPENDIAADID

1987 – Maie Orav
1988 – Heino Aassalu
1989 – Salme Valgemäe, Ott Valgemäe
1990 – Lille-Astra Arraste
1991 – Helju Mikkel
1992 – Virve Kurbel
1993 – Richard Tõnnus
1995 – Mait Agu
1996 – Enn Madi
1997 – Pill Luht, Ülo Luht, Ilma Adamson
1998 – Maido Saar
1999 – Liina Teose
2000 – Angela Arraste
2001 – Ene Jakobson
2002 – Niina Raadik
2003 – Henn Tiivel, Ilmar Moss
2004 – Maie Orav
2005 – Erika Põlendik
2006 – Urve Kilk
2007 – Külli Tüli
2008 – Airi Rütter
2009 – Juris Žigurs
2010 – Kadri Valner, Anneli Ammas
2011 – Maie Pau
2012 – Helle-Mare Kõmmus
2013 – Vaike Rajaste
2014 – Natalja Rasskazova
2015 – Linda Pihu
2016 – Kadri Tiis
2017 – Maire Udras
2018 – Jaanus Randma
2019 – Kaja Tammik
2020 – Marina Kuznetsova
2021 – Rita Mändla
2022 – Sille Kapper-Tiisler
2023 – Maie Tammemäe

Ullo Toomi fond

Iga aasta 14. septembril, Ullo Toomi sünniaastapäeval, antakse välja Ullo Toomi nimeline tantsustipendium eesti rahvatantsul ja/või autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, taidlustantsu käsitlevad või harrastajatele mõeldud publikatsioonid või muud läbiviidud projektid.

Rahalise stipendiumiga kaasnevad Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sümboolikaga tunnistus, mille allkirjastavad Fondi halduskogu liikmed, ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt meenena ovaalne keraamiline taldrik, mille tellijaks oli omaaegne ENSV Rahvaloomingu Maja tollase peakoreograafi Heino Aassalu isikus.

Kunstnike Bogatkinite hea peretuttavana tegigi ta just neile ettepaneku kavandada ja ka valmistada mälestusese, mis sobiks ka seinakaunistuseks. Ovaalse keraamilise taldriku, millel on rahvatantsijatest paar, kavandas Valli Lember-Bogatkina, minia Airike Taniloo-Bogatkin modelleeris selle ja pojale Georg Bogatkinile jäi teostaja roll. Temale kuulub ka idee teha meene mitte ümmargune, vaid ovaalne.Taies on unikaalne, kuna see valmib käsitööna – igal aastal teeb Georg Bogatkin ühe uue taiese, millele on jäädvustatud nii Ullo Toomi kui ka vastse saaja nimi. Vaid neljal korral on antud välja kaks auhinda.

Ullo Toomi nimelise stipendiumi määramisega seonduvate küsimuste lahendamiseks moodustatakse 5-liikmeline halduskogu, kuhu kuuluvad eesti rahvatantsu valdkonna eksperdid. Halduskogu tööd korraldab ELT SA. Halduskogu määratakse 5 aastaks.

TAOTLEMINE

Ullo Toomi nimelise stipendiumi kandidaate võivad esitada organisatsioonid ja isikud igal aastal 1. aprillist kuni 1. maini Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele aadressil laulupidu@laulupidu.ee.

Niina ja Alfred Raadiku Fond

Fondi eesmärgiks on tunnustada kooli rahvatantsuõpetaja tegevust. Igal noorte tantsupeol antakse välja Niina ja Alfred Raadiku nimeline kooli tantsuõpetaja stipendium eesti tantsu populariseerimise, õpetamise ja väärtustamise eest koolis. Stipendiumi andmise aluseks on aktiivselt tegutsevad tantsurühmad nii põhikoolis kui gümnaasiumis, edukad esinemised, eesti tantsu populariseerivad sariüritused või muud teostatud projektid.

Niina ja Alfred Raadiku Fondist stipendiumide määramiseks moodustatakse halduskogu, kus lisaks annetaja esindajale on esindajad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsist, Eesti Tantsupedagoogide Liidust, Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi koreograafia osakonnast ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnast.

RAADIKUTE FONDI
STIPENDIAADID

2002 – Lea Hanni
2007 – Hilja Tamm
2011 – Linda Pihu
2017 – Maie Tammemäe, Anita Kreen, Kaire Ojavee
2023 – Kristiina Siig, Eena Mark, Ulvi Mägi

RAUDKATSI FONDI
STIPENDIAADID

1994 – Alfred Raadik
1996 – Linda Raus
1999 – Heino Aassalu
2001 – Helju Müürsepp
2004 – Ilma Adamson
2006 – Eike Rõõmus
2009 – Lille-Astra Arraste, Henn Tiivel
2011 – Helju Mikkel
2014 – Ülo Luht
2016 – Maie Orav
2019 – Ene Jakobson
2021 – Kalev Järvela

Anna Raudkatsi Fond

Fond on asutatud 10. aprillil 1992 Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse (ELT SA) poolt ning selle eesmärk on jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust.

Fondi rahast antakse välja Anna Raudkatsi nimeline rahvatantsustipendium, mis määratakse kauaaegse tulemusliku tegevuse eest Eesti rahvatantsuelus. Stipendiumi määramisel võetakse aluseks rahvatantsutegelase pikaajaline panus (nii tantsupedagoogiline, loominguline, organisatsiooniline, propagandistlik kui ka uurimuslik tegevus) ja see antakse vähemalt 60-aastasele isikule vaid üks kord.

Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886.a.) ja igal üldtantsupeol. Stipendiumiga kaasneb Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond sümboolikaga tunnistus, mille allkirjastavad fondi halduskogu liikmed.

Anna Raudkatsi nimelise stipendiumi määramisega seonduvate küsimuste lahendamiseks moodustatakse 5-liikmeline halduskogu, kuhu kuuluvad eesti rahvatantsu valdkonna eksperdid. Halduskogu tööd korraldab ELT SA.

TAOTLEMINE

Anna Raudkatsi nimelise stipendiumi kandidaate võivad esitada kõik organisatsioonid ja isikud Anna Raudkatsi juubeliaastale eelneva aasta toomapäevaks (21. detsembriks) ja üldtantsupeo aastal jüripäevaks (23. aprill) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele aadressil laulupidu@laulupidu.ee

Ilma Adamsoni Fond

Fond on moodustatud Aivo Adamsoni ja sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond vahel 16. mail 2007. aastal sõlmitud lepingu alusel eesmärgiga väärtustada Aivo Adamsoni ema, Ilma Adamsoni, rahvatantsualast elutööd ja toetada lavarahvatantsu edendamist.

Ilma Adamsoni fondi stipendiumidele ja toetustele võivad kandideerida nii kollektiivid kui üksikisikud. Stipendiumi andmise aluseks võivad olla edukad esinemised, lavastused, autorilooming ja muud projektid, samuti lavarahvatantsualase täiendkoolitusega seonduv.

Ilma Adamsoni fondi stipendiumite, toetuste määramisega seonduvate küsimuste lahendamiseks moodustatakse 7-liikmeline halduskogu, mille koosseisu ja põhikirja kinnitab Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu Ilma Adamson või tema poolt volitatud isiku ettepanekute alusel. Halduskogu liikmed valitakse Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Eestimaa Tantsujuhtide Rahvatantsurühma, Tantsuansambli Sõprus, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse tegevusega seotud isikute seast.

TAOTLEMINE

Taotlusi Ilma Adamsoni fondi stipendiumidele ja toetustele võetakse vastu 1. septembrist kuni 15. oktoobrini. Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos lühikese ülevaatega loomingulisest tegevusest ja täita Eesti Rahvuskultuuri Fond ankeet rahalise toetuse taotlemiseks.

Kõik materjalid Ilma Adamsoni fondi stipendiumile, toetustele kandideerimiseks tuleb esitada Sihtasutusele Eesti Rahvuskultuuri Fond.

ADAMSONI FONDI
STIPENDIAADID

2007 – Marina Kuznetsova
2010 – Ene Jakobson
2013 – Helena-Mariana Reimann
2016 – Kätrin Järvis
2017 – Riina Tammistu
2018 – Raul Markus Vaiksoo
2019 – Agne Kurrikoff-Herman
2021 – Ene Jakobson
2022 – Kelli Kärsna

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tunnustamise kord

1. ÜLDOSA
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (edaspidi ERRS) tunnustamise kord reguleerib rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonnas tegutsejate tunnustamist ning kandidaatide esitamist ja valikut.

2. ERRS-I TUNNUSTUSED

2.1. ERRS tunnustab märgiga ja/või tänukirjaga valdkonda edendanud inimesi, organisatsioone, silmapaistvamaid ja olulisemaid tegevusi, sündmusi ning algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

2.2. Ettepanekuid ERRS-i märgi või tänukirjaga tunnustamiseks on õigus teha aastaringselt kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Tunnustamiseks tuleb esitada ERRS-ile põhjendatud taotlus:
– tänukirja taotlemisel kaks nädalat enne sündmuse toimumist;
– märgi taotlemisel üks kuu enne sündmuse toimumist.

2.3. Tänukiri ja aukiri
Tänukirjaga tänatakse, tunnustatakse või õnnitletakse ERRS-i üksikliikmeid, valdkonna spetsialiste, kollektiive, juhendajaid ja koostööpartnereid juubelite, erinevate sündmuste ning saavutuste puhul. Tänukirjaga tunnustatakse ka kõiki märkide saajaid.
Aukirjaga tunnustatakse kõiki auliikmeid ning aumärgi saajaid.

2.4. ERRS-i märgid

Aktiivne noor – rohelise parmupilliga märk, millega tunnustatakse laste- ja noortekollektiivide silmapaistvaid ja aktiivseid liikmeid.

Rühma hing – punase parmupilliga märk, millega tunnustatakse täiskasvanute kollektiivide liikmeid, kes on andnud olulise panuse rühma tegevusse.

Rühma pillimees – kollase parmupilli märgiga tunnustatakse rahvamuusikut, tantsu kollektiivis tegutsevat või kollektiivi saatvat aktiivset pillimeest.

Staažimärk – tunnustatakse pikaajaliselt kollektiivis tegutsenud ja oma tegevusega silma paistnud ning valdkonda panustanud liikmeid:

sinise parmupilliga märk – tunnustatakse 20 aastat kollektiivis tegutsenud ja oma tegevusega silma paistnud liiget.

musta parmupilliga märk – tunnustatakse 30 aastat kollektiivis tegutsenud ja oma tegevusega silma paistnud liiget.

Märgid “Aktiivne noor”, “Rühma hing”, “Rühma pillimees” ja “Staažimärk” antakse välja taotluse alusel. Nimetatud märkide valmistamise kulud kannab taotleja. Ühe märgi hind on 35€.

Pronksmärgiga tunnustatakse aktiivseid juhendajaid, kes on hingega pühendunud oma tööle.

Hõbemärgiga tunnustatakse oma tegevusega maakondlikul tasandil silma paistnud tublisid ja töökaid juhendajaid. Hõbemärgi taotlusi menetleb ning kinnitab ERRS.

Kuldmärgiga tunnustatakse kauaaegselt ning laiahaardeliselt rahvatantsu- ja rahvamuusika maastikul tegutsenud tähelepanuväärseid inimesi, kes on silma paistnud riiklikul tasandil. Kuldmärgi taotlusi menetleb ja kinnitab ERRS-i juhatus.

Aumärgiga tunnustatakse inimesi, kes oma tähelepanuväärse tööga rahvatantsu, rahvamuusika või pärimuskultuuri maastikul paistavad silma üleriigilisel tasemel. Aumärgi taotlusi menetleb ja kinnitab ERRS-i juhatus.

3. ERRS-I AASTATUNNUSTUSED

3.1. ERRS-i aastatunnustuste saajate valimiseks kuulutakse iga aasta 1. septembril välja konkurss. Kandidaatide esitamise lõpptähtaeg on 1. oktoober. Ettepanekuid tunnustamiseks on õigus teha kõigil füüsilistel ja juriidilistel isikutel. Tunnustuse saajad avalikustatakse ERRS-i aastapäevaüritusel.

3.2. Tunnustamise kategooriad:
aasta tantsujuht;
aasta kollektiiv;
aasta rahvamuusik;
aasta sõber;
aasta looja;
aasta korraldaja;
aasta koolitaja;
aasta sündmus;
pikaajaline panus valdkonna arengusse.

3.3. Üleriigilise tasandi tunnustamise kandidaate hindab ja menetleb ERRS-i juhatus. Juhatusel on õigus vajaduse korral moodustada kandidaatide hindamiseks komisjon.

3.4. ERRS-i juhatus jätab endale õiguse sõltuvalt aasta jooksul toimunud sündmustest ning esitatud kandidaatide nimekirjast jätta mõnes kategoorias tunnustamine välja andmata või lisaks anda välja tunnustusi loetletud kategooriate väliselt.

4. ERRS-I AULIIKMED

4.1. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kõrgeimaks tunnustuseks on ERRS-i auliikmeks valimine. ERRS-i auliikmeteks võib olla füüsiline isik, kes oma aktiivse tegevusega on kaasa aidanud seltsi eesmärkide saavutamisele ning kes omab seltsi arengus ja tegevuses olulist kohta ja tähendust.

4.2. Auliikmeks võib olla ERRS-i liige või isik, kes ei ole küll seltsi liige, kuid kes oma tegevusega on andnud olulise panuse seltsi eesmärkide saavutamisel.

4.3. Isik, kes ei ole seltsi liige, kuid valiti auliikmeks, ei omanda auliikmeks valimisega seltsi liikme õigusi ega kohustusi, välja arvatud õigus võtta hääleõiguseta osa seltsi üldkogust.

4.4. Auliige valitakse vastavalt seltsi liikme(te) või juhatuse poolt esitatud kirjalikule ettepanekule.

4.5. ERRS-i auliikme valimise otsustab ERRS-i üldkogu lahtisel hääletamisel lihthäälteenamusega.

4.6. ERRS-i auliikme nimetusega kaasneb tunnistus, mis kinnitab ERRS-i üldkogu otsust auliikmeks valimise kohta.

4.7. ERRS-i liikmete hulka kuuluv auliige on vabastatud liikmemaksust.

4.8. Auliikme tunnustus antakse kätte auliikme enda jaoks olulisel sündusel/üritusel.

5. RAKENDAMINE

Käesolev kord jõustus ERRS-i juhatuse otsusega 7. oktoobril 2022. aastal.