Laupäeval anti Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi pidulikul aastapäevakontserdil üle tunnustused valdkonnas silma paistnud tegijatele. Kokku pälvis tunnustuse 14 laureaati.

AASTA TANTSUJUHT – AVELI ASBER

Foto: Rünno Lahesoo

Aveli Asberi juhitud Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambel tähistas möödunud hooajal oma 77. aastapäeva kahe kontserdiga Tartus ja Pärnus. Ta oli nii Tartumaa tantsupeol kui ka meestetantsupeol A-rühmade liigijuht ning on üks hinnatumaid rahvatantsu oskussõnavara valdajaid ja tantsukirjelduste redigeerijaid, koolitades selles ka noori tantsujuhte.

AASTA RAHVAMUUSIK – KAARIN AAMER

Foto: Rünno Lahesoo

Kaarin Aamer on Virumaa ainukese kandleansambli Kõuekeeled looja ja asutaja. Tema käe all on saanud õpetust paljud lapsed ja noored. Ta on osalenud kandleõpetajana mitmetes pärimusmuusika laagrites alates 2009. aastast kuni tänaseni, on korraldanud ise mitmeid pärimuslaagreid Kiviõli Kunstide Koolis, olles samal ajal ka kandleõpetajana osalev. Lisaks pedagoogitööle, on aasta rahvamuusik ka ise aktiivne mitmekülgne pärimusmuusik, kohalik maa sool.

AASTA KOLLEKTIIV – EMÜ RAHVATANTSUANSAMBEL TARBATU

Foto: Rünno Lahesoo

Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambel Tarbatu tähistas möödunud hooajal oma 71. sünnipäeva suurejoonelise kontsertetendusega, mille käigus liiguti ajas edasi ja tagasi ning peatuti erinevate hetkede juures ansambli pikaaegse kunstilise juhi tunnetuse läbi. Lisaks on selle kollektiivi juhtimisel toimunud Eesti Rahva Muuseumi silla alal alates 2021. aasta novembrist kuni praeguseni tantsuprojekt „ERM tantsib“, mille käigus tutvustatakse pärimustantse, eesti rahvamänge ning Tartumaal tegutsevaid erinevaid kollektiive.

AASTA SÕBER – TOIVO TÄHEMAA

Foto: Rünno Lahesoo

Toivo Tähemaa on asendamatu inimene kandlemaailmas. Ta on alati toetav ja abivalmis, innustav ning kiire. Olgu mure katkiläinud keeles, pööningult leitud tundmatu pilli paranduses või pillide laenutamises, varuosade hankimises või pillide transpordis. Ta on isik, kes on valmis remontima ka kõige lootusetumas seisus pille, hankima ja hoiustama neid, teadvustades, et igal ajaloolisel artefaktil on kordumatu väärtus ja kusagil on iga pilli jaoks keegi, kes seda vajab.

AASTA LOOJAD – AVE ANSLAN ja KAISA KUSLAPUU

Foto: Rünno Lahesoo

Ave Anslan on Jõgevamaa tantsuõpetaja, koreograaf ja lavastaja, õpetades eesti tantsu folklooriseltsi Jõgevahe Pere rühmadele ning huvijuhi ameti kõrvalt ka Jõgeva Põhikooli neljale rühmale. Ta oli III naistetantsupeo „Perelugu“ pealavastaja.

Foto: Rünno Lahesoo

Kaisa Kuslapuu on mitmekülgne muusik ja looja, kelle käekirja ja mõttemaailma on mõjutanud nii klassikaline, jazz- kui pärimusmuusika. Ta mängib klaverit, orelit, karmoškat, torupilli ja vilesid, kirjutab ja esitab oma laule ansamblis Lonitseera, töötab organisti ja pilliõpetajana.

PIKAAJALINE PANUS – TUULE KANN ja MAIE TAMMEMÄE

Foto: Rünno Lahesoo

Tuule Kann on Eesti kandleajaloos väga oluline kandlemängutraditsioonide hoidja, edasikandja ja õpetaja. Ta tegeleb erinevate kandletüüpide mänguvõtete edasiandmisega järgmistele põlvedele, jagades oma teadmisi nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kui Vanalinna Hariduskolleegiumis.

Foto: Rünno Lahesoo

Maie Tammemäe on tegutsenud rahvatantsuõpetajana alates 1967. aastast. Tema tööandja on öelnud järgmist: „Ta on kohusetundlik ja nõudlik, valdab suurepäraselt metoodilisi võtteid rahvatantsu õpetamisel. Tema peen huumorimeel, sära ja vitaalsus on motiveerivaks eeskujuks erinevatele vanusegruppidele, kus kaovad vanusepiirid ja ühilduvad maailmavaated. Ta omab võimet panna õpilased tajuma ühtsustunnet ning meeskonnatöö olulisust. Talle on alati olnud väga tähtis rahvatantsualase tegevuse areng ja järjepidevus, väärtustab enesearengut ning on aktiivne valdkonnaalastel koolitustel osaleja.“

AASTA KOOLITAJA – EESTI PÄRIMUSMUUSIKA KESKUS

Foto: Rünno Lahesoo

Eesti Pärimusmuusika Keskus on pakkunud kahe aasta jooksul rohkelt tasuta hariduslikke kontserte. Pärimuslabori nimelise protsessi käigus on ühe maakonna kõikides koolides  fookuses erinevate eesti rahvapillide ning samast maakonnast pärit pärimuslugude ja pillimeeste tutvustamine. Nad pakuvad valdkonnas olulisi koolitusi ning tunnevad pidevalt vastutust valdkonna arengu eest.

AASTA KORRALDAJA – FOLKLOORISELTS JÕGEVAHE PERE

Foto: Rünno Lahesoo

Folklooriselts Jõgevahe Pere on väike 63-liikmeline ühendus, mis viis suvel ellu vabariiklikku suursündmuse, III Eesti Naiste Tantsupeo „PereLugu”.

AASTA TEGU – SETO LAULUPÄRIMUSE VEEBIKODU

Foto: Rünno Lahesoo

Seto laulupärimuse veebikodu on kodulehekülg, mis on sündinud Eesti Rahvaluule Arhiivi teadlaste Janika Orase ja Andreas Kalkuni, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vanemteaduri Žanna Pärtlase ning leelonaiste Mari Kaiseli, Meel Valgu ja Triin Visseli koostöös. Sel suvel avatud lehele on koondatud suur osa seto leelo teemalisi saateid, klippe, laulusõnu ja salvestisi, leidub laulusõnu, arhiivisalvestusi, leelo noote ning põhjalikke selgitusi leelo viisidest, mitmehäälsusest, sõnade loomisest ja värsirütmist, antakse ülevaade nii vanematest kui uuematest lauludest, meeste ja naiste leelost, seto laulutraditsioonist Siberis kui ka seto kirikulaulust.

AASTA SÜNDMUSED – MEESTE TANTSUPIDU 4 VENDA ja III NAISTETANTSUPIDU „PERELUGU“

Foto: Rünno Lahesoo
Foto: Rünno Lahesoo

Aasta sündmuse tiitli pälvisid kaks üleriigilise osalejaskonnaga suursündmust, meeste tantsupidu 4 venda ja III naistetantsupidu „Perelugu“, mis hoolimata keerulistest aastatest tõid taas tuhanded rahvatantsijad ühisele staadionile tantsumustreid looma.

KES TEEB, SEE JÕUAB – FOLKLOORIKLUBI MAATASA JA RAUL MARKUS VAIKSOO

Foto: Rünno Lahesoo

Folklooriklubi Maatasa on kooslus, kes on jäänud silma oma mitmekülgse aktiivse tegutsemisega. Nad on andnud väga palju kontserte ja korraldanud palju pärimusüritusi, sealhulgas kutsunud ellu rahvusvahelise folkloorifestivali. Seltskond noori inimesi, kellele meeldib meie pärandit elus hoida ja seda inimestele edasi anda ning kõige selle juures seda ise suure mõnuga nautida.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga