2023. aasta tippsündmus oli XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“, mis andis üle aastate võimaluse taas rahvatantsu ja -muusika valdkonna hetkeseisu ja jätkusuutlikkust analüüsida. Võib tõdeda, et pärast 2017. aastat alanud rahvatantsu harrastuse populaarsuse langus on pidurdunud, rahvamuusika oma aga pöördunud järsule tõusule.
Vaadates tagasi 16 viimase aasta statistikale rahvatantsuga tegelejate arvu kohta (joonis 1), saab öelda, et harrastajate kasvule annavad tõuke justnimelt noorte tantsupeod. Märgatavat kasvu on näha nii aastatel 2010–2011 kui ka aastatel 2016–2017. Tänu möödunudsuvisele tantsupeole on harrastuse populaarsuse langus pidurdunud ning harrastajate arv näitab stabiliseerumise märke.
Tantsupeol „Sillad“ osales 559 kollektiivi 8342 tantsija ja võimlejaga, mida võrreldes 2017. aastaga on siiski oluliselt vähem. Toona osales peol 585 kollektiivi 9553 tantsija ja võimlejaga. Samuti tõdes tantsupeo kunstiline toimkond, et konkurents peole oli varasemaga võrreldes väiksem, mitmed tantsujuhid loobusid peole kandideerimisest eelneva hooaja jooksul, kuna ei saanud rühma kokku. ERRS-i poolt 2023. aasta suve lõpus läbi viidud uuringu kohaselt tõi probleemi rühma kokku saamise näol välja pea kolmandik (31%) juhendajatest.
Tagasisidest nähtus ka, et juhendajad pidasid väga õigeks otsust lükata pidu aasta võrra edasi (83%), mis andis võimaluse varuda rohkem aega peoks valmistumiseks ja koroonamõjudest taastumiseks, samuti kiideti väga lavastusmeeskonna otsust anda välja kogu peo repertuaar korraga (92% juhendajatest).
Lisaks muule hindasid juhendajad ka repertuaari sobivust vastavale eale. Kuigi kõigi rühmaliikide puhul pidasid repertuaari sobivaks enam kui pooled juhendajad, oli siiski neid, kelle repertuaari peeti liiga keeruliseks või ka liiga lihtsaks (tabel 1).
Kui 1.–2. klassi ja 2.–3. klassi segarühmade repertuaari pidas liigile täpselt sobivaks enam kui 80% juhendajatest, siis pere-, neidude- ja 5.–6. klassi segarühmade repertuaari täpselt sobivaks alla 60% juhendajatest. Viimase kahe puhul toodi välja liiga keerukat repertuaari, pererühmade puhul aga oodati hoopis suuremat väljakutset.
| Tabel 1. Repertuaari sobivus liigile. | |
| 85% | 1.–2. klassi segarühmad |
| 82% | 2.–3. klassi segarühmad |
| 79% | C – noorte segarühmad |
| 72% | 7.–9. klassi segarühmad |
| 66% | võimlemisrühmad |
| 66% | 3.–4. klassi segarühmad |
| 57% | pererühmad |
| 56% | neiduderühmad |
| 55% | 5.–6. klassi segarühmad |
Rahvamuusika harrastajate arv on tõusuteel
Vastupidiselt rahvatantsuharrastusele on rahvamuusikaga tegelejate arv koroonaepideemia algusest saati olnud pidevas tõusus (joonis 2). Sellele annab kinnitust ka rahvamuusikapidude üha suurenev populaarsus. Kui 2017. aasta rahvamuusikapeol oli osalejaid 576, siis 2019. aastaks oli see tõusnud juba 756 muusikuni ning 2023. aastal ületas 800 piiri. Kollektiivide arv on kuue aastaga tõusnud 49-lt 83-ni.
Ka rahvamuusikapeol „Päriselt“ osalenud kollektiivijuhtide hulgas viis ERRS möödunud aasta sügisel läbi küsitluse, et saada peo korralduse kohta tagasisidet. Üha suurenev osalejaskond paneb järgmiste pidude lavastusmeeskonnad uute väljakutsete ette, millest üheks keerukamaks võib osutuda sobiva repertuaari leidmine. Kuigi kõigis liikides pidas repertuaari sobivaks enam kui kaks kolmandikku juhendajatest, toodi kitsaskohana välja seda, et teatud lood on liiga keerulised mängida algajatele pillimeestele (nõuavad suuremat tehnilist osavust või on liiga kiired).
Samas kiitsid juhendajad peo ettevalmistust ning ka kohapealseid tingimusi: peo toimumise asukohta, esinejate olmet, loodud pillihoiu võimalust ning peo käigus tekkinud spontaanseid numbreid.
Püüd tulla oma liikmetele lähemale
Selts ise tegeles möödunud aastal mitmete valdkonda toetavate protsesside arendamisega. Põhjaliku analüüsi tulemusena valmis mentortegevust ja koolitussüsteemi ühendav koolituskeskus, mida alates 2024. aastast rakendama asutakse. Koostöös kutsekoja ja tantsukunsti ja tantsuhariduse liiduga töötati välja uus tantsuspetsialisti kutsestandard, mis seab enam fookusesse tantsujuhtide enesetäiendamise vajaduse, elukestva õppe ja kaasaegsete õpikäsitluste tundmise.
Lisaks kujundati seltsi veebileht paremini vastavaks eesmärgiga olla valdkonna infokeskus. Ehkki tööd veel 2024. aasta algul jätkuvad, saab koduleht olema varsemast informatiivsem, kasutajasõbralikum ning juhendaja tööd paremini toetav. Tantsuõpetajate tarbeks lisandus kodulehele tantsude andmebaas, kust on võimalik leida viited tantsukirjeldustele ning saatemuusika autoritele. Andmebaas on seotud seltsi e-poega, mis aja jooksul täieneb ka kõigi tantsukirjeldustega. Samuti jõudis lõpule töö Eesti rahvatantsu oskussõnavara viimisega digitaalselt kujule koostöös Eesti Keele Instituudiga. Kõik oskussõnastikus leitavad mõisted ja joonised on nüüdsest kättesaadavad veebikeskkonnas Sõnaveeb.
2023. aastal lõppes tantsutaat Ullo Toomile pühendatud aasta. Selle raames toimus üle Eesti erinevaid sündmuseid, millest kõige suurejoonelisemaks kujunes Toomi tantsude võistutantsimine Tartus, mida vedas eest Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit.
Tänutäheks valdkonda panustamise eest kutsus ERRS pärast noorte tantsupeo esimest etendust tantsu-, võimlemis- ja rahvamuusikajuhte pidulikule tänuüritusele, et märgata neid, kes on võtnud vastutuse ja au kanda traditsioone oma südames ning lisanud sinna juurde oma tarkuse ja kogemuse.
Aasta lõpus, seltsi 35. sünnipäeval pandi ühes liikmetega alus rahvatantsu ja rahvamuusika edasiste arengusuundade kujundamisele. 2024. aasta toob kaasa seltsile uue arengukava loomise, mille keskmeks on kõneleda kõigi valdkonnas tegutsevate inimeste – 21 558 tantsija, 2257 rahvamuusika, 663 tantsujuhi ja 343 rahvamuusikajuhi – eest. ERRS hoiab väärikalt aukartustäratavat tiitlit olla pea 25 000 harrastaja ehk 1,86 protsendi eestlaste eestkõneleja.
Ülevaate koostas Karel Johannes Vähi