28. V 1941 – 28. V 2026
Suure kurbusega teatame, et täna lahkus meie hulgast rahvatantsulegend Maie Orav.
Rahvatantsuansambli Tarvanpää looja ja pikaaegne kunstiline juht, koreograaf, tantsupidude kunstiliste toimkondade liige, tantsude autor ja lavastaja, Eesti ühe esimese folkloorifestivali Viru Säru algataja ja eestvedaja ning Eesti meeste tantsupidude idee algataja ja mitmekordne pealavastaja tähistanuks täna oma 85. sünnipäeva.
1941. aastal Kolga vallas Uuri külas sündinud ja 17-aastasena Väike-Maarjas oma rahvatantsujuhi teed alustanud Maie Orava elutöö on jätnud sügava jälje Eesti kultuurilukku. 1968. aastal suundus ta tööle Rakverre, kus tema käe all kasvas Tarvanpääst üks Eesti tuntumaid ja omanäolisemaid rahvatantsuansambleid ning Rakverest sai oluline Virumaa rahvatantsukeskus. Maie Orava lennukatest ideedest ja julgest pealehakkamisest sündisid 1986. aastal folkloorifestival Viru Säru ning 2006. aastal maailma esimene ja üha populaarsust koguv meeste tantsupidu, mis toimub järgmisel nädalavahetusel Rakveres juba viiendat korda.
Maie Orav oli õpetaja ja looja, kelle jaoks rahvatants kandis endas lisaks lavalisele väljendusele ka rahva mälu, identiteeti ja ühtekuuluvust. Tema loomingus on põimunud pärimus ja omanäoline autorikäekiri, mis on puudutanud mitut põlvkonda tantsijaid ja vaatajaid. Maie Orav oskas näha tantsus inimese sisemist väärikust, jõudu ja rõõmu ning anda selle edasi oma õpilastele ja kaasteelistele.
Tema pühendumus, sihikindlus ja armastus rahvatantsu vastu elavad edasi nii tema loodud tantsudes kui ka põlvkondades, keda ta inspireeris. Tema looming on saanud püsivaks osaks rahvatantsurühmade repertuaarist ning rikastab jätkuvalt Eesti tantsupidude traditsiooni ja rahvakultuuri. Tema nõudlikkus iseenda ja teiste vastu käis alati käsikäes hoolivuse, huumori ja suure südamega. Ta kasvatas põlvkondi tantsijaid, õpetajaid ja lavastajaid, kelle kaudu elab edasi tema mõte, käekiri ja usk rahvatantsu väesse.
Maie Orav: „Ma arvan, et iga eestlase kohus on anda oma panus rahvuskultuuri hoidmisse. Mis viisil, see on igaühe enda teha – panna presidendi vastuvõtul selga rahvariided, rääkida lapsele muinasjuttu, laulda hällilaulu. Inimesed vaadaku enda sisse ja küsigu: miks ma olen sündinud eestlasena? Tihti tahame olla keegi teine. Sa võid olla maailmakodanik, aga sa oled ikkagi eestlane.“
Maie Orav osales esimest korda üleriigilisel tantsupeol lavastajana 1981. aastal toimunud XII üldtantsupeol. Viimasel, 2025. aasta XXII üldtantsupeol oli kavas tema tants “Kolga karapil”. Sinna vahele jäi palju tantsupidusid, kus Maie Orav osales lavastaja, liigijuhi ja tantsude autorina.
1987. aastal omistati Maie Oravale vastasutatud esimene Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium. 1996. aastal pälvis ta Rakvere linna Kroonimärgi, 1999. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgi ning 2019. aastal laulu- ja tantsupeo kõrgeima tunnustuse Kodarraha.
Maie Orava panus Eesti kultuuri ja rahvatantsu arengusse on hindamatu ning jääb kestma.
Avaldame sügavat kaastunnet Maie Orava perele, lähedastele, Tarvanpää tantsuperele ning kõigile tema õpilastele ja mõttekaaslastele.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus
Kultuuriministeerium
Eesti Rahvakultuuri Keskus
Kullaterade klubi
Eesti Folkloorinõukogu
Rakvere linn
Tarvanpää Selts
Foto autor: Margit Mutso