NÄLJAMIHKEL Elo Unt

Tants 5.-6. kl segarühmale
Tantsu on loonud Elo Unt 2015. aasta oktoobris Tallinnas ja kirjeldanud Mall Järvela.
Rahvalaulu „Näljapeks“ on seadnud Arno Tamm, sõnad rahvaluule, Arno ja Liisi Tamm.
Rahvaviisi „Mihkli esimene polka“ on seadnud ansambel Paabel.
Tantsuks on vajalik nukk.
Nuku olemus
Meie esivanemate aastaringseks mureks oli, et toitu jätkuks kevadeni ka pärast viletsa
põllusaagiga suve või liiga pikka talve. Näljahäda kummitas pidevalt ja mängudessegi
tekkisid tegelased, kes lapsi näljaga kimbutasid. Tantsus kasutatav nukk on loo esimeses
pooles just selline pisut pahatahtlik tegelane Nälja-Mihkel, kes külmal talvel kummitab
vaesuse ja näljaga.
Aga laste optimism ja sõprus mõjutavad paha nukku mänguliselt tantsides ja temast saab
tantsu teises pooles positiivne tegelane, kes toob rõõmu ja peletab halvad mõtted kaugele.
Nuku ehitus
Nukk valmib rühma ühistööna, et väärtustada koostegemist ja õppida rahvuslike paelte
punumist. Lisaks allpool kirjeldatule võib nuku dekoreerimiseks kasutada ka muud rahvuslikku
dekoori, mis on naturaalsest materjalist ning eelistatavalt paikkondliku omapäraga.
Nuku keha koosneb kahest looduslikust koorimata puukaikast (soovituslikult sarapuu), üks 2 m
ning teine 1 m pikkune. Pikema kaika läbimõõt on umbes 3-4 cm ning lühemal 2-3 cm, kuid
kaikaid valides tuleb arvestada tantsijatega: soolopaari mõlemad tantsijad peavad jaksama
nukku hoida sirgete kätega enda ees, hoides nukust kinni pikema kaika alumisest otsast.
Kinnihoitavale kohale on soovitav paigaldada kangast käepide. Täpne asukoht sõltub soolopaari
tantsijate pikkustest.
Kaikad tuleb omavahel liita risti, mõõtes pikema kaika tipust 40-45 cm alla, kuhu kinnitada
lühem kaigas tapp-liitega (kinnituse tugevdamiseks kasutada naela või kruvi, ühenduskoht
tugevdada nööri või ehitusteibiga).
Keha tuleb meisterdada naturaalsest linasest kangast ning kaunistada villasest lõngast
punutud rahvuslike paeltega. Käte-kaika otstesse riputada villasest lõngast kirikindad.
Nuku pea on kerakujuline, poroloonist ning kaetud trikotaažkangaga. Nukule tuleb teha suur
kangast suu, mille saab panna kas naeratama või mossitama.

Kirjelduste redigeerijad: Urve Kilk, Ene Jakobson, Erika Põlendik
Joonised ja küljendamine: Liina Talu
Keeletoimetaja: Urve Kilk
Noodistamine ja noodigraafika: Kaisa Laasik
Toimetaja: Ülle Feršel

Toetaja Eesti Kultuurkapital