Enrik Visla
Esimeseks ja ainukeseks tõsise muusika pilliks, mida Enrik muusikakoolis õppis, sai vanaisa eeskujul viiul, kuid rahvamuusika ei ununenud.
Poisikesena tekkis huvi lõõtsamängu vastu.
1990.a sattus Enrik praegusse huvikeskusse Kullo, kus oli noorte rahvamuusikute võistumängimine. Sealt sai alguse tutvus Toivo Luhatsiga , kes kutsus Enriku osalema folklooriansamblis Piibar.
Nii palju erinevaid rahvapille nagu on Piibari prooviruumis võib näha vast veel ainult etnograafiamuuseumis. Lisaks lõõtsale ja viiulile tuli hiiukandlemäng ära õppida.
Pärast põhikooli lõppu valis Enrik õpingud Tallinna Tehnikagümnaasiumis ja Otsa koolis paralleelselt. Sel ajal jäi rahvamuusika tahaplaanile.
Tundus, et tehnika sai muusika üle võidu, kui kõrgkooliks sai valitud Tallinna Tehnikaülikool ja erialaks ehitus. Ülikooli ajal tekkisid ka esimesed ansamblid, millest Lõõtspillipoisid tegutsevad praegugi.
Tänu muusikale on Enrik saanud käia nii mõnelgi maal, kuhu vast niisama poleks sattunud.
Ühe toreda Walesi reisi pealt leidis endale hea abikaasagi.
Haridustee: Tallinna Nõmme Põhikool 1985-1994
Tallinna Tehnikagümnaasium 1994-1997
G. Otsa nim. Tallinna Muusikakool 1994-1998
Tallinna Tehnikaülikooli ehitusteaduskond 1998-2004
Teenistuskäik: alates 2000 Eesti Noorte Viiulikoori rahvapilliõpetaja
2002-2003 erahuvikooli Meero Muusik viiuliõpetaja
alates 2001 Eesti Vabaõhumuuseumi muusikaline teenindaja
alates 2004 FIE, muusik ja pillimeister
alates 2006 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse liige
Koolituste teemad
pillide õpetus – viiul, lõõtspill, karmoška
rahvamuusika seadmine, orkestreerimine
rahvamuusikaansambli loomine, juhendamine, koosmäng
tantsuks mängimine