Tormine ja maruline XVI vabariiklik õpetajate rahvatantsufestival Väike- Maarjas

Vabariiklikust õpetajate rahvatantsufestivalist kirjutas Merle Kiigemaa

Õpetajaid on ikka Eestis maa soolaks peetud. Seda austavat ülesannet ei anta talle aga siis, kui ta piirdub pelgalt ainult oma aine õpetamisega koolitunnis, vaid juhul, kui ta suudab endast rohkem anda: käib laulmas, tantsimas, juhatab näiteringi, orkestrit, ansamblit, koori või tantsurühma. Ka tantsivad õpetajad on väärt, et kord aastas välja tulla oma kodukooli seinte vahelt, et näidada oma kunsti teistele omasugustele, saada osa kolleegide esinemislustist ning ühiselt pidutsedes välja elada koolitööga kogenenud pinged”. Nii kirjutab Urve Kilk õpetajate tantsufestivalide kroonikaraamatus. Nimelt toimus tema eestvedamisel 1998. aastal esimene õpetajate  rahvatantsufestival.

„Tere tulemast Väike- Maarjasse!“ Nii alustas festivali avamist päevajuht Raivo Tammus. Maarjakellukese naiserühm alustas „marulist festivali“ marulise Simmanipolkaga, mille ajal toodi sisse Reha, mis on õpetajate rahvatantsufestivali teatepulgaks ja antakse iga kord edasi järgmisele korraldavale rühmale.

Festivali avas Väike- Maarja Gümnaasiumi direktor Raili Sirgmets: „Austatud tantsijad ja tantsusõbrad! Tere tulemast tormide pealinna Väike- Maarjasse! Tuul jõudis enne teid kohale ja sättis  ennast eile  lõunaks paika. Täna hommikuks tuli lumi ka järele. Ju nad tulid toetama tänast festivali ja esitamisele tulevaid tormilisi ja marulisi tantse. Tervitan teid 101 aastases seltsimajas. Siin saalis on tuhandeid kordi tantsitud ja lauldud, on tantsu kaudu avaldatud oma tundeid, mõtteid. Tantsurahvas, te olete erilised inimesed. Tean, mida räägin, sest olen ise ka siin õpetajate rühmas tegutsenud.Vaatamata valule on lõpuks tähtis see rõõm ja lust, mida me koos jagame. Õpetajatena on meil kohustus säilitada meie kultuuri ja anda oma oskused ja tõekspidamised edasi järgmistele põlvedele.”

Festivalil käigus oli võimalus kõigil osalejatel võtta osa erinevatest õpitubadest: sai tutvuda integreeritud koolimudeliga ja ka Sisekaitseakadeemia Päästekolledži Päästekooliga, osaleda kultuuriringkäigul Väike- Maarjas, saada ülevaadet tervisetoodetest ning korrata samme Maire Udrase eestvedamisel eelseisvaks 2014 aasta tantsupeoks.

Pärast lõunat algas kontsert seltsimajas, kus kõik festivalil osalenud rühmad tantsisid tormilisi ja marulisi tantse.

Kontserdi lõpetas festivali algataja Urve Kilk, kes tundis heameelt, et tema algatatud õpetajate koos- käimise ja – tantsimise üritus ei ole väljasurnud, vaid ikka veel täies elujõus ja järjest uusi rühmi juurde toov.

Ja oligi aeg Reha järgmisele korraldajale üle anda. Maarjakellukese naised tegid seda loo „Laul Väikesest Maarjast“ saatel, sest selle loo järgi tantsides toodi eelmiselt festivalilt Reha kaasa. Järgmise festivali korraldamise au sai endale Jõhvi segarühm  „Kuremari“.

Päev lõppes ühise simmaniga, kus sai tantsu keerutada Simuna Kapelli ja Roela ansambli Sära muusika saatel. Üllatusesinejatena astusid üles meie kooli Diskohundid.

Täname väga paljusid abilisi, kes meid ürituse korraldamisel aitasid ja toetasid ning tänusõnad ka kõigile rühmadele, kes meiega selle päeva koos veetsid.

XVI festivalil osalesid: Jõhvi segarühm Kuremari, Luunja naisrühm Klopandi, Kadrina naisrühm,Valga naisrühm Pilleriin, Voka naisrühm Kiiguri, Kohtla – Nõmme naisrühm Kuppari, Viimsi segarühm Õõõps, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi naisrühm, Palamuse naisrühm Sirtsuline,  Kambja naisrühmVikertiimer, Tartu naisrühm Taaratar, Killingi- Nõmme naisrühm Kilingi, Emmaste naisrühmTaherpill, Tamsalu naisrühm Virvering, Viljandi Paalalinna naisrühm Kelluke, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukooli naisrühm  Pärnumaa Kutsehariduskeskuse naisrühm, Väike- Maarja naisrühm Maarjakelluke .