Sellel lehel on välja toodud Eesti ülikoolides viimase kümmekonna aasta jooksul loodud lõputööd, mis on seotud rahvatantsuga. Nimekiri ei ole täielik.

Tantsuansambel Sõleke TOP 40 tantsu. Otsustuste kujunemine lemmiktantsude valikul tantsuansambel Sõleke näitel
Carolin Beres

Bakalaureuse töö eesmärk oli küsitluste põhjal uurida, kuidas toimub otsustuste kujunemine lemmiktantsude valikul. Olles juhendaja tantsuansamblis Sõleke võtsin uurimisobjektiks antud kollektiivi, uurides tantsijate arvamust koreograafide loomingust.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsijate tantsutehnilise taseme arendamine liigutusvilumuste süsteemse kujundamise teel Võru rahvatantsurühma Siisik näitel
Heleri Huuse

Õpetaja kutse lõputöös „Rahvatantsijate tantsutehnilise taseme arendamine liigutusvilumuste süsteemse kujundamise teel Võru rahvatantsurühma Siisik näitel“ kirjeldasin ja analüüsisin õpetamisprotsessi Võru rahvatantsurühma Siisik õpetajana 2013/2014 hooajal. Minu eesmärgiks oli esmalt anda algteadmised rahvatantsu tehnikast ja põhisammudest ning edasi koordinatsiooni- ja rütmiharjutuste kaudu tantsutehniliste oskuste arendamine ja seeläbi rühma tehnilise taseme ühtlustamine.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsupidude trükimeedia kajastuse analüüs (2007., 2009. ja 2011. aastal)
Anneli Kann

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida tantsupidude meediakajastust trükimeediast ning seda mõjutavaid tegureid viimase kolme tantsupeo näitel. Töö käsitles viimase kolme üleriikliku tantsupeo (2007, 2009, 2011) toimumise aastatel ilmunud artikleid eestikeelsetes väljaannetes kõikjal üle Eesti. Lisaks meediakajastuse kirjeldamisele uuris töö ka meediakajastuse eesmärke ja sihtauditooriumeid.

LOE LÄHEMALT

Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013
Sille Kapper

Doktoriväitekiri uurib pärimustantsu mõiste konstrueerimist ning pärimustantsutekstide varieerumise põhjuseid ja tähendusi. Mõistele pärimustants Eestis antud sisu analüüs tugines trükis ja veebis avaldatud tekstidele ning välitöödel ja spetsiaalse küsitlustega kogutud andmetele. Ilmnes, et uuritud perioodil oli Eesti avalikus diskursuses mõiste pärimustants tähenduse konstrueerimise aluseks tantsu liikumisteksti või funktsiooni mõtteline seos mõiste kasutaja teadmistel ja kogemustel põhineva kujutlusega tantsust endisaegses talupojakultuuris. Side kollektiivse minevikuga on järelikult nüüdisühiskonna inimesele oluline idee, mis muuhulgas realiseerub pärimustantsu kehalises praktikas.

LOE LÄHEMALT

Kaasaegsete tantsutehnikate kasutamine rahvatantsu treeningus : tantsuõpetaja kutse lõputöö
Kätlin Kase

Käesolevas lõputöös kirjeldasin ja analüüsisin oma õpetamisprotsessi ajavahemikul detsember 2015- mai 2016, mil olin treeneriks Sulbi naisrahvatantsurühmas Mari. Minu lõputöö peamiseks eesmärgiks oli tantsijate kehatunnetuse, koordinatsiooni, tasakaalu ja rühi arendamine kasutades erinevaid tantsutehnikaid. Samuti uurisin, kas teiste tantsutehnikate toomine reglementeeritud ja pika ajalooga rahvatantsu maailma on vajalik ning abiks modernsemaks muutunud rahvatantsude õppimisel.

LOE LÄHEMALT

Keha- ja rühmatunnetuse arengu ühendamine rahvatantsuansamblis Tarbatu
Kristel Kermes

Käesolevas lõputöös kirjeldasin ja analüüsisin oma õpetajapraktikat ajavahemikus september 2014- mai 2015, mil olin juhendajaks rahvatantsuansambli Tarbatu noorterühmale. Minu praktika eesmärk oli arendada tantsijate keha- ja rühmatunnetust ning need kaks omavahel ühendada.

LOE LÄHEMALT

Tantsupidude jooniste koostamise rakendus Moventum
Alfred Kraft

Antud bakalaureusetöö raames loodi veebirakendus Moventum, mis aitab tantsulavastajatel luua formatsioonide kavandeid ja neid reaalajas visualiseerida. Töö käigus intervjueeriti kogemustega lavastajaid ning arendati valmis rakenduse esimene prototüüp.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsu imago noorte ühiskonnas: uurimus 11–18-aastaste noorte seas
Katrin Krause

Käesolev magistritöö uuris, analüüsis ja hindas eesti rahvatantsu hetke imagot ja selgitas välja 11–18-aastaste noorte suhtumise eesti rahvatantsu ja rahvakultuuri ning leidis tegurid, miks noortele meeldib või ei meeldi tegeleda rahvatantsuga. Töö tulemused peegeldavad noorte hoiakuid ning väärtushinnanguid, et saada üldisemat pilti eesti rahvatantsu imagost ning vajalikkusest tänapäeva modernses ühiskonnas. Tulemustes analüüsiti erinevaid põhjuseid, seisukohti ning rahvatantsu harrastust kui kultuurilise identiteedi indikaatorit.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsijate kulgemise kogemused ja hoiakud rahvatantsu kui
rekreatiivse tegevuse suhtes.
Kai Kukk

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada rahvatantsijate kulgemise kogemused ja hoiakud rahvatantsu kui rekreatiivse tegevuse suhtes. Seatud eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1) Kas ja mil määral rahvatantsuga tegelevad inimesed kogevad tantsu treeningu vältel kulgemist?; 2) Millised on rahvatantsu harrastusega tegelemise motiivid tantsija jaoks?; ning 3) Kas kulgemise ja motiivide osas esineb gruppidevahelisi (sugu, vanus, rahvatantsuga tegelemise staaž) erinevusi?

LOE LÄHEMALT

Turelid Tureliga
Kaie Küünal

Käesolev töö on kirjalik kokkuvõte ja analüüs minu tantsuõpetaja lõputööle D-segarühma Tureliga Viljandimaal Halliste vallas Kaarli rahvamajas, õpetamisperiood algas 1. oktoobril ja kestab edasi ka pärast kirjaliku töö esitamist. 

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsurühmade tegevus COVID-19 pandeemia ajal Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli näitel
Hegert Leidsalu

Käesoleva magistritöö eesmärk teada saada, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia rahvatantsurühmade tegevust. Kuivõrd töös vaadeldi ühe tantsuansambli tantsijaid ja juhendajaid, siis ei ole tulemused üldistatavad kogu rahvatantsu valdkonnale, kuid annavad siiski võimaluse teha järeldusi teatud tüüpi tantsijate ja tantsurühmade kohta.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsurühma juhendamisest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitel
Laura Mander

Antud lõputöös otsisin vastuseid küsimustele: mida peab peab teadma ja arvesse võtma rühma juhendaja, kelle rühm osaleb tantsupeo protsessis? Töö praktilise osas viisin läbi TÜ VKA sega- ja neiduderühma peal, kirjalikus osas analüüsisin tantsupeo protsessis osalevate rühmade juhendaja tööd ja TÜ VKA rahvatantsurühmade arengut 2016/2017 õppeaastal. Analüüsis lähtusin tehtud praktilisest tööst ning analüüsisin seda küsimustiku ja teiste kirjalike allikate toel.

LOE LÄHEMALT

Anna Raudkatsi roll Eesti harrastustantsu kujundajana
Helle-Maria Mitt

Bakalaureusetöö peaeesmärgiks oli vaadelda Anna Raudkatsi, kui koolitatud
liikumispedagoogi mõju Eesti harrastustantsu kujundajana, pidades silmas Helsinki ülikoolis saadud teadmisi ning oskusi.

LOE LÄHEMALT

Soojendusharjutuste varamu rahvatantsu õpetajale lasterühma sotsiaalsete oskuste arendamiseks M. Chace’i põhimõtetele toetudes
Ulrike Morel

Antud magistritöö eesmärgiks on välja valida ja läbi viia Marian Chace’i tantsu- ja liikumisteraapia meetodist lähtuvad rahvatantsutunni soojendusharjutused, mis toetavad esimese klassi õpilaste sotsiaalseid oskuseid. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade järgmistest teemadest: tantsu- ja liikumisteraapia, Marian Chace’i tehnika, sotsiaalsete oskuste olulisus esimeses klassis, soojendusharjutuste tähtsus rahvatantsu tunnis ning liikumise hindamise ja aruandluse rakendus MARA (Movement Assessment and Reporting
App).

LOE LÄHEMALT

Kontsert-etenduse “Põlvkonniti tantsuteel” loomine inspireerituna ühe pere erinevate põlvkondade naiste loomingulistest eluteedest
Leaanika Parra

Loov-praktilise bakalaureusetöö „Kontsert-etenduse „Põlvkonniti tantsuteel“ loomine inspireerituna ühe pere erinevate põlvkondade naiste loomingulistest eluteedest“ eesmärgiks oli uurida meie perekonna kolme eri põlvkonna naiste – minu vanaema Tiiu Aasa, ema Elina Aasa ja ka vanavanaema Ester Aasa – loomingulist eluteed ja selle põhjal luua kontsert-etendus

LOE LÄHEMALT

Eesti rahvatantsu koreograafia veebirakenduse tagasüsteemi disain ja arendus
Märten Joosep Penjam, Gaspar Luik

Bakalaureusetöö lähtus probleemist, et Eesti rahvatantsu maastikul puudub digitaalne platvorm, mis võimaldaks talletada ajaloolise ja kultuurilise väärtusega tantsumaterjale, hõlbustada inimeste ligipääsu neile ning võimaldada koreograafidel efektiivselt luua tantsujoonised ja -kirjeldusi. Antud probleemi lahenduseks püstitati eesmärk luua digitaalne platvorm, mis toetab rahvatantsu materjalide kogumist ja juba kogutud materjalide talletamist ning võimaldab ka uute tantsujooniste ja -kirjelduste loomist.

LOE LÄHEMALT

Sagedasemad vigastused ja nende põhjused eesti rahvatantsu S1/A-liigi segarühma tantsijatel
Laura Põder

Antud töö eesmärk oli anda ülevaade eesti S1 / A-liigi täiskasvanute segarühma rahvatantsijatel esinevatest sagedasematest vigastustest, nende võimalikest tekkepõhjustest ning enim esinevate vigastuste seostest tantsijate antropomeetriliste näitajate, tantsukeskkonna ning tantsuspetsiifiliste karakteristikutega.

LOE LÄHEMALT

Rahvapärimus läbi kaasaegse tantsu jaanipäeva ainetel tantsulavastuse „Lõkkel“ loomeprotsessi näitel
Liise-Marie Roosaar

Loov-praktilise bakalaureusetöö „Rahvapärimus läbi kaasaegse tantsu jaanipäeva ainetel. Tantsulavastuse „Lõkkel“ loomeprotsessi näitel“ eesmärgiks oli luua läbipõimitud koreograafia pärimuskultuurist, pärimustantsudest ja kaasaegsest tantsust. Selleks uurisin põhjalikumalt eestlaste pärimuslikke traditsioone ja kombeid seoses jaanilaupäeva ja jaanipäevaga ning sidusin need
teadmised ja mõtted koreograafiasse. Koreograafiat luues lähtusin ka tantsulistest teadmistest, mida olen omandanud tantsuansamblist Sõleke ja Tallinna Ülikoolis koreograafia õppekaval õppides.

LOE LÄHEMALT

Õpipädevuste arendamine rahvatantsu tunni ja performance’i protsessi kaudu
Tuuli Roosi

Käesolevas lõputöös tegelesin õpiväljundite, õpipädevuste ning performance​’i mõistetega lähtudes Rapla gümnaasiumi rahvatantsu tunnile 2019/2020 õppeaastal. Eesmärgiks oli uurida, kuidas vastab minu rahvatantsutund, mille raames alustasime ka performance​’i protsessiga, gümnaasiumi õpilaste õpiväljundite eesmärkidele või ootustele ja eeldatud pädevustele?

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsuansamblite Tarbatu ja Kuljus treeningvälised rekreatiivsed tegevused
Siim Sauk

Töö eesmärgiks oli uurida tantsuansamblite Tarbatu ja Kuljus rekreatiivseid tegevusi tantsutreeningute välisel ajal. Selleks tuli vastata järgnevatele küsimustele: 1) selgitada välja tantsimisele kui rekreatiivsele tegevusele lisanduvad ansambliliikmete ühised ettevõtmised; 2) leida tantsurühmade erinevused ja sarnasused treeningvälistes tegevustes; 3) analüüsida „Abruka 1. tantsupeo“ rekreatiivsete tegevuste rolli, tantsurühmade sünergia tekkimisel; 4) välja tuua lähtuvalt tantsija seisukohalt sündmustel osalemise soov ja
ettepanekud muudatusteks.

LOE LÄHEMALT

Kristjan Toropi töö (pärimus)tantsu uurijana – mõjurid ja väljundid
Kristiina Siig

Kasutades põhiliselt teksti- ja videoanalüüsi uurisin Kristjan Toropi tööd tantsu-uurija, õpetaja ning lavastajana aastatel 1969-1994. Empiirilise materjalina kasutasin Toropi kirjalikke tekste kultuuriajakirjades ning tema tantsukogumike eessõnades, visuaalse infoallikana rahvakunstiansambli „Leigarid“ videoid aastatest 1972 ja 1989. Töö eesmärgiks oli uurida Toropi seisukohti eesti rahvatantsu, eeskätt pärimustantsu esitamise ja õpetamise osas, kuidas need ajas muutusid.

LOE LÄHEMALT

Eesti rahvatants noorte kultuurikasvatuse osana 10–19aastaste noorte näitel.
Sandra Simson

Autor on valinud lõputöö teemaks: Eesti rahvatants noorte kultuurikasvatuse osana 10–19aastaste noorte näitel, sest sellel teemal on noorsootöö valdkonnas kirjutatud vähe uurimistöid ning autor soovib teada, milliseid teadmisi saavad noored rahvatantsu kaudu. Lõputöö eesmärk on välja selgitada noorte suhtumine rahvatantsu ja rahvatantsu võimalused noorte kultuurikasvatuses.

LOE LÄHEMALT

Rahvuslik identiteet ning selle säilitamine muusika kaudu teises kultuurikeskkonnas Iirimaa Eesti kogukonna näitel
Mari Soone

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas säilitavad Iirimaal elavad eestlased muusika kaudu oma rahvuslikku identiteeti. Selles uurimuses on kesksel kohal rahvusliku identiteedi mõiste ning selle muutumine ja säilimine välisriigis.

LOE LÄHEMALT

Eesti rahvatantsu oskussõnavara tundmine noorte segarühmade tantsijate seas
Kristina Sorgus

Loov-praktiline bakalaureusetöö “Eesti rahvatantsu oskussõnavara tundmine noorte segarühmade tantsijate seas” on tehtud eesmärgiga välja selgitada, kui palju tunnevad noorte segarühmade tantsijad eesti rahvatantsu oskussõnavara ning leida võimalusi, et tagada piisav terminoloogia tundmine tantsupidude protsessis osalemiseks

LOE LÄHEMALT

Isikliku õppeplaani loomine I kooliastme kohustuslike tantsutundide läbi viimiseks. Kolme aasta kogemus üldhariduskooli rahvatantsuõpetajana
Mari-Liis Tall

Antud töö eesmärgiks oli kolme aastase töökogemuse põhjal I kooliastme lastele üldhariduskoolis tantsutundide andmiseks isikliku õppeprogrammi välja töötamine. Kolme aastaga arenesin tantsuõpetajana nii enda õpetamisstiilis kui ka tunnisisu mõtestamisel ja uute eesmärkide seadmisel. Erinevad tunnikogemused ning tantsulise maailmapildi avardumine lõi olukorra, kus algselt huvi pakkunud õppesisu ei täitnud eesmärke. Kooli kunagiste nõudmiste ja esinemiskohustuste varjus muutus rahvatants piiravaks vormiks. Katsetused mängu ning loovtantsuga aitasid tunde mitmekesistada, kuid sain aru, et pean kogu õppesisu enda jaoks uuesti lahti mõtestama.

LOE LÄHEMALT

Väljakutsed ainekursus “Eesti rahvatantsukompositsioon” õpetamisel loovuurimusliku protsessi “Millal saab tantsust eesti rahvatants?” kaudu
David Truusa

Antud magistritöö keskendub loovuurimuslikule protsessile “Millal saab tantsust eesti rahvatants?” ainekursuse “Eesti rahvatantsukompositsioon õpetamise kaudu ning lahata. Töö eesmärk on otsida, uurida ja mõtestada eesti rahvatantsu tunnuseid loovuurimuslikus lavastusprotsessis ning analüüsida sellega kaasnevaid väljakutseid. Loovuurimusliku protsessi lavastuse esietendus toimus 15. aprillil ja teine etendus 16. aprillil 2023. aastal TLÜ BFM Mait Agu saalis. Kogu protsessi oli kaasatud Tallinna Ülikooli Koreograafia õppekava esimese kursuse tudengid, kes kandsid kogu protsessi jooksul kaasloojate ja tantsijate rolli.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsijate ärevuse muutumine ja selle seos isiksusejoonte, tähelepanu, kontrolli ja enesehinnanguga
Nele Uibo

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas muutub esinemisärevus rahvatantsijate seas ning mil moel on ärevus seotud isiksuseomadustega. Uuringus osales 57 inimest, kellest 28 olid mehed ja 29 olid naised. Katseisikud täitsid küsimustikke, mis mõõtsid ärevuse taset treeningsituatsioonis ning enne ja pärast esinemist. Lisaks sellele täitsid nad ka isiksuseküsimustiku ning tähelepanu, kontrolli ja enesehinnangu küsimustiku. Tulemusteks leiti, et esinemise ärevus küll tõuseb oluliselt võrreldes treeningsituatsiooniga, aga ei leitud statistilist olulist erinevust enne ja pärast esinemist tehtud mõõtmistel. Kõige tugevamini on ärevuse skaalade näidud seotud negatiivse enesehinnanguga ja tähelepanu sisetakistustega.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsu valdkonna probleemküsimusi: soolisus ja juht-järgija
tantsulavastuse “Kes juhib?” näitel
Kristiina Vilipõld

Rahvatantsu valdkonna probleemküsimusi: soolisus ja juht-järgija tantsulavastuse “Kes juhib?” näitel uuris soolisust, juhi ja järgija rolli ning üleüldiselt rahvatantsu probleemküsimusi. Loov-praktiline magistritöö koosnes tantsulavastusest ja käesolevast kirjalikust tööst.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsuõpetuse õpiku vajalikkus ja sammud selle väljatöötamisel põhikooli III vanuseastmele
Aveli Vellerind

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida rahvatantsuõpiku kui õppematerjali olemasolu vajalikkust üldhariduskoolis läbi viidavate rahvatantsutundide vajadusest lähtuvalt. Sellele lisaks püüdsin teada saada, millist informatsiooni peaks nimetatud õpik täpsemalt sisaldama ning milliste ettappide kaudu oleks võimalik jõuda kõnealuse õpiku väljaandmiseni. Oma töö koostamisel toetusin suures osas isiklikule praktikakogemusele Laulasmaa koolis, kus 2018/2019 õppeaasta vältel rahvatantsuõpetajana töötades koostasin õppesisu ja andsin tunde 1.-7. klassi õpilastele.

LOE LÄHEMALT

KULLATERADE KLUBI

Kullaterade klubi on ERRS-i juures tegutsev eakamate tantsujuhtide klubi, mille tegevuse eesmärk on rahvakultuuri pärandi jäädvustamine ja oma tegevuse kaudu kaasa aitamine rahvatantsu propageerimisel. Kullaterade klubi koondab teenekaid tantsujuhte üle Eesti. Enamik neist on aktiivsest juhendajatööst eemale tõmbunud ja tegelevad seltsi ja kogu valdkonna jaoks ülioluliste teemadega – rahvatantsu ajaloo uurimise, kogumise ning säilitamisega.

Helju Mikkel

13.03.1925–05.10.2017

Olla rahvatantsujuht, see on töömesilase kutsumus valida õige tee lennuks lähedale ja kaugele, leida nektaririkkamaid õisi, tulla taas ja taas täiskannuga, et tarust ei lõpeks väärtvara.
(Helju Mikkel)

Eile, 5. oktoobril lahkus meie seast armastatud tantsulooja ja rahvatantsujuht, tantsurahva hulgas hellitavalt ka Memmeks kutsutud Helju Mikkel.

Helju Mikkel sündis 13. märtsil 1925 Nõos. Rahvatantsuteadmised omandas ta ENSV Rahvaloomingu Maja tantsukoolis. Lisaks sellele täiendas ta end erinevatel seminaridel ja koolitustel. Tantsujuhina tegutses ta alates 1945. aastast.

Helju Mikkel oli aastail 1953–1978 tollase Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli kunstiline juht.

Aastal 1956 oli ta üks üliõpilaspidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmel korral selle üld- ja aujuht. Helju Mikkel kuulus üldtantsupidude lavastusgruppi neljal korral – 1970. aastal peo üldjuhina ning kolmel korral (1955, 1965, 1973) liigi üldjuhina. Aastatel 1994, 1999 ja 2004 süüdati tantsupeotuli Helju Mikkeli koduõuel Haldjal.

Helju Mikkeli looming on Eesti tantsuautorite seas üks omanäolisemaid. Tema tantsude sammustik on tugevasti seotud eesti rahvatantsuga, haarates laia teemaderingi, sh töö poetiseerimine, rahvakombed, loodus, inimsuhted. Helju Mikkeli tantse iseloomustab aegumatus. Nende juurde pöördutakse ikka ja jälle tagasi. See on meie autoritantsu kullafond. Tema tuntumad ja armastatumad tantsud on Kullaketrajad, Vanaisa polka, Otsapandjatse, Lina, Tedremäng, Kiigemäng ja Kaksteist kapukat.

1999. aastal ilmunud Helju Mikkeli raamat „Vahetussamm“ annab ülevaate tema elu- ja loometeest, olles samas omalaadne õpperaamat mitme põlvkonna tantsujuhtidele. Tema toetus ja elutarkus noortele tulevastele tantsuõpetajatele on olnud sügavasisuline ja mõtteerk.

Helju Mikkel oli eesti rahvatantsu mõtestaja, filosoof ja tantsumõtte levitaja. Selle kõige tõestuseks on Helju Mikkeli loodud rahvatantsija usutunnistus:

…
Olen kestmise läkitus Sinust ja Sulle,
tulen ja tantsin Sinust ja Sulle, Eestimaa.
Olen iva Su algusest, Eestimaa.

1997. aastast antakse Tartumaal välja Helju Mikkeli rahvatantsupreemiat.

Tunnustused:
1963 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
1991 – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium
2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk
2005 – Tartumaa Kuldne Tammeoks
2011 – Anna Raudkatsi nimeline rahvatantsu elutööpreemia laureaat

Urmo Känd

27.02.1937-01.09.2017

Septembrikuu esimesel päeval lahkus meie seast Nõmme Kultuurikeskuse rahvatantsurühma pikaaegne juht Urmo Känd.

Urmo hakkas rahvatantsuga tegelema 15-aastaselt oma isa Teedo Kännu käe all. 1967. aastal alustas ta tööd rahvatantsu juhendajana Nõmme Kultuurimajas ning enam kui 40 aasta jooksul suutis ta oma entusiasmiga nakatada paljusid inimesi tantsupisikuga.

Urmo Känd on avaldanud autoritantsude raamatu „Urmo tantsud“.

Ahto Nurk

06.09.1931–29.01.2017

Ahto Nurk lõpetas 1956. aastal tänase G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise eriala. Ta tegeles aktiivselt kontserttegevuse ja heliloominguga, samuti orkestritööga ja koori- ning lauluklubi juhtimisega. Alates 1953. aastast oli Ahto Nurk Tallinna harrastuskooride ja vokaal-instrumentaalansamblite dirigent ning lauluõpetaja. 1963.a asutas ta Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori. Ahto Nurk oli 1972. aastast Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri asutaja ning kauaaegne peadirigent ja kunstiline juht. 

Ahto Nurk oli Üleriigiliste Rahvamuusikapidude mõtte algataja ning 15 peo üldjuht ja lavastaja, vabariiklike rahvamuusika suvekursuste organisaator ja õppejõud. 1994. aastast oli ta üldtantsupidude rahvamuusikaansamblite üldjuht. Ahto Nurk oli Harjumaa rahvamuusika õppepäevade läbiviija ning aastatel 2000-2008 õpetas ta Loo Keskkoolis akordionit.

Ahto Nurk oli Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRSi) asutajaliige ning kauaaegne seltsi aseesimees. Ta tegutses pikka aega ERRSi rahvamuusika mentorina.

Ahto Nurk esines oma juhendavate rahvamuusikaansamblitega Tõmba-Jüri, Lootar, Ants ja Liisu, Pirita, Heli-Neli, Jodler, EOR ja Kiigat-Käägat paljudes Euroopa riikides, põhjamaades, Venemaal, Ameerika läänerannikul ning Europeade festivalidel.

Ahto Nurk on andnud välja raamatu „Eesti rahvapille ja rahvapillimängijaid“, samuti on ta koostanud seltskonnalauliku „Laulurõõm“ ning arvukaid noodikogumikke orkestritele. Kvartett Heli-Neli’ga on välja antud helikassetid „Külasimman“, „Laulud on rõõm“ ning CD „Las kõlada“.

Ahto Nurgale omistati 1985.a ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Ta on 1997.a pälvinud Elsa Rikandi nim. kultuuripreemia ning aastal 2002 Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Airi Rütter

12.09.1947–14.12.2016

Lahkunud on eesti rahvatantsu eestvedaja ja naiste tantsupidude korraldaja Airi Rütter.

Airi Rütter on oma aktiivse tegevusega hoidnud ja arendanud eesti rahvakultuuri, loonud paikkonna jaoks uusi traditsioone, olnud I ja II Eesti Naiste Tantsupeo eestvedaja ja korraldaja ning erinevate kultuurialade põhiväärtuste säilitaja-arendaja kogu riigi kultuuriloo kontekstis.

Avaldame siirast kaastunnet kõigile lähedastele!

Uno Veenre

24.03.1920-12.09.2016

Suri muusikajuht ja helilooja Uno Veenre.

Veenre sündis 24. märtsil 1920 Tartus. Kutselise muusikuna alustas tegevust mitmesugustes leviansamblites, näiteks mängis akordioni restorani Gloria baaris (1940), kontrabassi kohvikus Drei Hanseaten (1941), John Pori orkestris (1944).
Veenre õppis Tallinna Konservatooriumis, Tallinna Muusikakoolis, Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimist ja kompositsiooni ning lõpetas Heliloojate Liidu seminari 1958. aastal. Ta tegutses orkestrandina, ansambli- ja koorijuhina, töötas ENSV Rahvaloomingu Majas, muusikasaadete toimetajana Eesti Raadios, dirigendina Noorsoo Kultuuripalees, Kirovi nimelises kalurikolhoosis ja Tallinna Toomklubis.
Eesmärgiga populariseerida eesti rahvamuusikat ja rahvalikku heliloomingut moodustas Uno Veenre 1960. aastal Eesti Raadio juurde rahvamuusikaansambli ja aastal 1965 orkestri “Vikerlased”, mis andsid tõuke laialdasele rahvamuusikaansamblite moodustamisele ja elava huvi tekkimisele rahvamuusika vastu üle Eesti.

Uno Veenre on olnud initsiaatoriks Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri (1964) moodustamisel ja vabariiklike rahvamuusikapäevade korraldamisel. Aastatel 1960-2000 oli Veenre üldlaulu- ja tantsupeol rahvamuusikaorkestrite üldjuht.

Uno Veenre on salvestanud Eesti Raadiole üle 200 pala, nii rahvamuusika seadeid kui ka autorite rahvatoonis lugusid (C. Kreek, A. Pärt, J. Rääts, Ü. Vinter, J. Koha jt). Tema juhatatud ansamblitega on esinenud paljud Eesti tippsolistid (Tiit Kuusik, Georg Ots, Anu Kaal, Urve Tauts). Uno Veenre on kirjutanud soolo-, ansambli- ja koorilaule, hulgaliselt originaalpalu rahvamuusika-, kammer- ja puhkpilliorkestritele, koostanud ja toimetanud mitmeid laulikuid.

Uno Veenrele on omistatud Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus (1976), Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aumärk (2003) ning Valgetähe IV klassi teenetemärk (2007).

Niina Raadik

22.08.1924–11.04.2016

Meie seast on lahkunud tantsupidude üldjuht, teenekas tantsupedagoog ja tantsulooja Niina Raadik.

Niina oli koos abikaasa Alfred Raadikuga koolinoorte tantsupidude mõtte algataja, eestvedaja ja üldjuht. Ta on andnud meile hoidmiseks olulise pärandi ja  jäänud mitmete põlvkondade rahvatantsijate jaoks Õpetajaks, tungla läitjaks, aidates  sedamoodi kaasa tantsupidude jätkumisele ning noorte huvile meie kultuuri vastu.

Niina Raadik on pärandanud meile õpetuse tööks lastega, tarkused rahvatantsutreeningu läbiviimise ja tantsude õpetamise kohta ning palju toredaid tantse, mis koondatud 2008 ilmunud  raamatusse „Õpetajad Raadikud ja nende tantsud“.

Niina Raadik oli aastatel 1965-1990 üldtantsupidude lasterühmade liigijuht, noorte tantsupidude liigijuht aastatel 1962-1987 ning aujuht 2002 ja 2007.

Niina Raadik lõpetas 1948 Tartu Riikliku Ülikooli. Tantsualase hariduse sai ta Ullo Toomi juures ja erinevatel rahvatantsukursustel. Aastatel 1948-1989 oli ta Pelgulinna Keskkooli tantsu- ja kehalise kasvatuse õpetaja.

Niina Raadiku aastakümnete pikkune töö Pelgulinna Gümnaasiumis tantsuõpetajana ja tantsupidude liigijuhina oli eeltingimuseks, et 2005. aastal toimus esimene koolinoorte rahvatantsufestival, mis on muutunud traditsiooniks ja toimus tänavu juba 11. korda.

Alates 2002. aastast tunnustatakse noorte tantsupeo lõppkontserdil üht koolis töötavat tantsuõpetajat Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumiga.