Tantsuansambel Sõleke TOP 40 tantsu. Otsustuste kujunemine lemmiktantsude valikul tantsuansambel Sõleke näitel
Carolin Beres
Bakalaureuse töö eesmärk oli küsitluste põhjal uurida, kuidas toimub otsustuste kujunemine lemmiktantsude valikul. Olles juhendaja tantsuansamblis Sõleke võtsin uurimisobjektiks antud kollektiivi, uurides tantsijate arvamust koreograafide loomingust.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsijate tantsutehnilise taseme arendamine liigutusvilumuste süsteemse kujundamise teel Võru rahvatantsurühma Siisik näitel
Heleri Huuse
Õpetaja kutse lõputöös „Rahvatantsijate tantsutehnilise taseme arendamine liigutusvilumuste süsteemse kujundamise teel Võru rahvatantsurühma Siisik näitel“ kirjeldasin ja analüüsisin õpetamisprotsessi Võru rahvatantsurühma Siisik õpetajana 2013/2014 hooajal. Minu eesmärgiks oli esmalt anda algteadmised rahvatantsu tehnikast ja põhisammudest ning edasi koordinatsiooni- ja rütmiharjutuste kaudu tantsutehniliste oskuste arendamine ja seeläbi rühma tehnilise taseme ühtlustamine.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsupidude trükimeedia kajastuse analüüs (2007., 2009. ja 2011. aastal)
Anneli Kann
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida tantsupidude meediakajastust trükimeediast ning seda mõjutavaid tegureid viimase kolme tantsupeo näitel. Töö käsitles viimase kolme üleriikliku tantsupeo (2007, 2009, 2011) toimumise aastatel ilmunud artikleid eestikeelsetes väljaannetes kõikjal üle Eesti. Lisaks meediakajastuse kirjeldamisele uuris töö ka meediakajastuse eesmärke ja sihtauditooriumeid.
LOE LÄHEMALT
Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013
Sille Kapper
Doktoriväitekiri uurib pärimustantsu mõiste konstrueerimist ning pärimustantsutekstide varieerumise põhjuseid ja tähendusi. Mõistele pärimustants Eestis antud sisu analüüs tugines trükis ja veebis avaldatud tekstidele ning välitöödel ja spetsiaalse küsitlustega kogutud andmetele. Ilmnes, et uuritud perioodil oli Eesti avalikus diskursuses mõiste pärimustants tähenduse konstrueerimise aluseks tantsu liikumisteksti või funktsiooni mõtteline seos mõiste kasutaja teadmistel ja kogemustel põhineva kujutlusega tantsust endisaegses talupojakultuuris. Side kollektiivse minevikuga on järelikult nüüdisühiskonna inimesele oluline idee, mis muuhulgas realiseerub pärimustantsu kehalises praktikas.
LOE LÄHEMALT
Kaasaegsete tantsutehnikate kasutamine rahvatantsu treeningus : tantsuõpetaja kutse lõputöö
Kätlin Kase
Käesolevas lõputöös kirjeldasin ja analüüsisin oma õpetamisprotsessi ajavahemikul detsember 2015- mai 2016, mil olin treeneriks Sulbi naisrahvatantsurühmas Mari. Minu lõputöö peamiseks eesmärgiks oli tantsijate kehatunnetuse, koordinatsiooni, tasakaalu ja rühi arendamine kasutades erinevaid tantsutehnikaid. Samuti uurisin, kas teiste tantsutehnikate toomine reglementeeritud ja pika ajalooga rahvatantsu maailma on vajalik ning abiks modernsemaks muutunud rahvatantsude õppimisel.
LOE LÄHEMALT
Keha- ja rühmatunnetuse arengu ühendamine rahvatantsuansamblis Tarbatu
Kristel Kermes
Käesolevas lõputöös kirjeldasin ja analüüsisin oma õpetajapraktikat ajavahemikus september 2014- mai 2015, mil olin juhendajaks rahvatantsuansambli Tarbatu noorterühmale. Minu praktika eesmärk oli arendada tantsijate keha- ja rühmatunnetust ning need kaks omavahel ühendada.
LOE LÄHEMALT
Tantsupidude jooniste koostamise rakendus Moventum
Alfred Kraft
Antud bakalaureusetöö raames loodi veebirakendus Moventum, mis aitab tantsulavastajatel luua formatsioonide kavandeid ja neid reaalajas visualiseerida. Töö käigus intervjueeriti kogemustega lavastajaid ning arendati valmis rakenduse esimene prototüüp.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsu imago noorte ühiskonnas: uurimus 11–18-aastaste noorte seas
Katrin Krause
Käesolev magistritöö uuris, analüüsis ja hindas eesti rahvatantsu hetke imagot ja selgitas välja 11–18-aastaste noorte suhtumise eesti rahvatantsu ja rahvakultuuri ning leidis tegurid, miks noortele meeldib või ei meeldi tegeleda rahvatantsuga. Töö tulemused peegeldavad noorte hoiakuid ning väärtushinnanguid, et saada üldisemat pilti eesti rahvatantsu imagost ning vajalikkusest tänapäeva modernses ühiskonnas. Tulemustes analüüsiti erinevaid põhjuseid, seisukohti ning rahvatantsu harrastust kui kultuurilise identiteedi indikaatorit.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsijate kulgemise kogemused ja hoiakud rahvatantsu kui
rekreatiivse tegevuse suhtes.
Kai Kukk
Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada rahvatantsijate kulgemise kogemused ja hoiakud rahvatantsu kui rekreatiivse tegevuse suhtes. Seatud eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1) Kas ja mil määral rahvatantsuga tegelevad inimesed kogevad tantsu treeningu vältel kulgemist?; 2) Millised on rahvatantsu harrastusega tegelemise motiivid tantsija jaoks?; ning 3) Kas kulgemise ja motiivide osas esineb gruppidevahelisi (sugu, vanus, rahvatantsuga tegelemise staaž) erinevusi?
LOE LÄHEMALT
Turelid Tureliga
Kaie Küünal
Käesolev töö on kirjalik kokkuvõte ja analüüs minu tantsuõpetaja lõputööle D-segarühma Tureliga Viljandimaal Halliste vallas Kaarli rahvamajas, õpetamisperiood algas 1. oktoobril ja kestab edasi ka pärast kirjaliku töö esitamist.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsurühmade tegevus COVID-19 pandeemia ajal Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli näitel
Hegert Leidsalu
Käesoleva magistritöö eesmärk teada saada, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia rahvatantsurühmade tegevust. Kuivõrd töös vaadeldi ühe tantsuansambli tantsijaid ja juhendajaid, siis ei ole tulemused üldistatavad kogu rahvatantsu valdkonnale, kuid annavad siiski võimaluse teha järeldusi teatud tüüpi tantsijate ja tantsurühmade kohta.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsurühma juhendamisest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitel
Laura Mander
Antud lõputöös otsisin vastuseid küsimustele: mida peab peab teadma ja arvesse võtma rühma juhendaja, kelle rühm osaleb tantsupeo protsessis? Töö praktilise osas viisin läbi TÜ VKA sega- ja neiduderühma peal, kirjalikus osas analüüsisin tantsupeo protsessis osalevate rühmade juhendaja tööd ja TÜ VKA rahvatantsurühmade arengut 2016/2017 õppeaastal. Analüüsis lähtusin tehtud praktilisest tööst ning analüüsisin seda küsimustiku ja teiste kirjalike allikate toel.
LOE LÄHEMALT
Anna Raudkatsi roll Eesti harrastustantsu kujundajana
Helle-Maria Mitt
Bakalaureusetöö peaeesmärgiks oli vaadelda Anna Raudkatsi, kui koolitatud
liikumispedagoogi mõju Eesti harrastustantsu kujundajana, pidades silmas Helsinki ülikoolis saadud teadmisi ning oskusi.
LOE LÄHEMALT
Soojendusharjutuste varamu rahvatantsu õpetajale lasterühma sotsiaalsete oskuste arendamiseks M. Chace’i põhimõtetele toetudes
Ulrike Morel
Antud magistritöö eesmärgiks on välja valida ja läbi viia Marian Chace’i tantsu- ja liikumisteraapia meetodist lähtuvad rahvatantsutunni soojendusharjutused, mis toetavad esimese klassi õpilaste sotsiaalseid oskuseid. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade järgmistest teemadest: tantsu- ja liikumisteraapia, Marian Chace’i tehnika, sotsiaalsete oskuste olulisus esimeses klassis, soojendusharjutuste tähtsus rahvatantsu tunnis ning liikumise hindamise ja aruandluse rakendus MARA (Movement Assessment and Reporting
App).
LOE LÄHEMALT
Kontsert-etenduse “Põlvkonniti tantsuteel” loomine inspireerituna ühe pere erinevate põlvkondade naiste loomingulistest eluteedest
Leaanika Parra
Loov-praktilise bakalaureusetöö „Kontsert-etenduse „Põlvkonniti tantsuteel“ loomine inspireerituna ühe pere erinevate põlvkondade naiste loomingulistest eluteedest“ eesmärgiks oli uurida meie perekonna kolme eri põlvkonna naiste – minu vanaema Tiiu Aasa, ema Elina Aasa ja ka vanavanaema Ester Aasa – loomingulist eluteed ja selle põhjal luua kontsert-etendus
LOE LÄHEMALT
Eesti rahvatantsu koreograafia veebirakenduse tagasüsteemi disain ja arendus
Märten Joosep Penjam, Gaspar Luik
Bakalaureusetöö lähtus probleemist, et Eesti rahvatantsu maastikul puudub digitaalne platvorm, mis võimaldaks talletada ajaloolise ja kultuurilise väärtusega tantsumaterjale, hõlbustada inimeste ligipääsu neile ning võimaldada koreograafidel efektiivselt luua tantsujoonised ja -kirjeldusi. Antud probleemi lahenduseks püstitati eesmärk luua digitaalne platvorm, mis toetab rahvatantsu materjalide kogumist ja juba kogutud materjalide talletamist ning võimaldab ka uute tantsujooniste ja -kirjelduste loomist.
LOE LÄHEMALT
Sagedasemad vigastused ja nende põhjused eesti rahvatantsu S1/A-liigi segarühma tantsijatel
Laura Põder
Antud töö eesmärk oli anda ülevaade eesti S1 / A-liigi täiskasvanute segarühma rahvatantsijatel esinevatest sagedasematest vigastustest, nende võimalikest tekkepõhjustest ning enim esinevate vigastuste seostest tantsijate antropomeetriliste näitajate, tantsukeskkonna ning tantsuspetsiifiliste karakteristikutega.
LOE LÄHEMALT
Rahvapärimus läbi kaasaegse tantsu jaanipäeva ainetel tantsulavastuse „Lõkkel“ loomeprotsessi näitel
Liise-Marie Roosaar
Loov-praktilise bakalaureusetöö „Rahvapärimus läbi kaasaegse tantsu jaanipäeva ainetel. Tantsulavastuse „Lõkkel“ loomeprotsessi näitel“ eesmärgiks oli luua läbipõimitud koreograafia pärimuskultuurist, pärimustantsudest ja kaasaegsest tantsust. Selleks uurisin põhjalikumalt eestlaste pärimuslikke traditsioone ja kombeid seoses jaanilaupäeva ja jaanipäevaga ning sidusin need
teadmised ja mõtted koreograafiasse. Koreograafiat luues lähtusin ka tantsulistest teadmistest, mida olen omandanud tantsuansamblist Sõleke ja Tallinna Ülikoolis koreograafia õppekaval õppides.
LOE LÄHEMALT
Õpipädevuste arendamine rahvatantsu tunni ja performance’i protsessi kaudu
Tuuli Roosi
Käesolevas lõputöös tegelesin õpiväljundite, õpipädevuste ning performance’i mõistetega lähtudes Rapla gümnaasiumi rahvatantsu tunnile 2019/2020 õppeaastal. Eesmärgiks oli uurida, kuidas vastab minu rahvatantsutund, mille raames alustasime ka performance’i protsessiga, gümnaasiumi õpilaste õpiväljundite eesmärkidele või ootustele ja eeldatud pädevustele?
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsuansamblite Tarbatu ja Kuljus treeningvälised rekreatiivsed tegevused
Siim Sauk
Töö eesmärgiks oli uurida tantsuansamblite Tarbatu ja Kuljus rekreatiivseid tegevusi tantsutreeningute välisel ajal. Selleks tuli vastata järgnevatele küsimustele: 1) selgitada välja tantsimisele kui rekreatiivsele tegevusele lisanduvad ansambliliikmete ühised ettevõtmised; 2) leida tantsurühmade erinevused ja sarnasused treeningvälistes tegevustes; 3) analüüsida „Abruka 1. tantsupeo“ rekreatiivsete tegevuste rolli, tantsurühmade sünergia tekkimisel; 4) välja tuua lähtuvalt tantsija seisukohalt sündmustel osalemise soov ja
ettepanekud muudatusteks.
LOE LÄHEMALT
Kristjan Toropi töö (pärimus)tantsu uurijana – mõjurid ja väljundid
Kristiina Siig
Kasutades põhiliselt teksti- ja videoanalüüsi uurisin Kristjan Toropi tööd tantsu-uurija, õpetaja ning lavastajana aastatel 1969-1994. Empiirilise materjalina kasutasin Toropi kirjalikke tekste kultuuriajakirjades ning tema tantsukogumike eessõnades, visuaalse infoallikana rahvakunstiansambli „Leigarid“ videoid aastatest 1972 ja 1989. Töö eesmärgiks oli uurida Toropi seisukohti eesti rahvatantsu, eeskätt pärimustantsu esitamise ja õpetamise osas, kuidas need ajas muutusid.
LOE LÄHEMALT
Eesti rahvatants noorte kultuurikasvatuse osana 10–19aastaste noorte näitel.
Sandra Simson
Autor on valinud lõputöö teemaks: Eesti rahvatants noorte kultuurikasvatuse osana 10–19aastaste noorte näitel, sest sellel teemal on noorsootöö valdkonnas kirjutatud vähe uurimistöid ning autor soovib teada, milliseid teadmisi saavad noored rahvatantsu kaudu. Lõputöö eesmärk on välja selgitada noorte suhtumine rahvatantsu ja rahvatantsu võimalused noorte kultuurikasvatuses.
LOE LÄHEMALT
Rahvuslik identiteet ning selle säilitamine muusika kaudu teises kultuurikeskkonnas Iirimaa Eesti kogukonna näitel
Mari Soone
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas säilitavad Iirimaal elavad eestlased muusika kaudu oma rahvuslikku identiteeti. Selles uurimuses on kesksel kohal rahvusliku identiteedi mõiste ning selle muutumine ja säilimine välisriigis.
LOE LÄHEMALT
Eesti rahvatantsu oskussõnavara tundmine noorte segarühmade tantsijate seas
Kristina Sorgus
Loov-praktiline bakalaureusetöö “Eesti rahvatantsu oskussõnavara tundmine noorte segarühmade tantsijate seas” on tehtud eesmärgiga välja selgitada, kui palju tunnevad noorte segarühmade tantsijad eesti rahvatantsu oskussõnavara ning leida võimalusi, et tagada piisav terminoloogia tundmine tantsupidude protsessis osalemiseks
LOE LÄHEMALT
Isikliku õppeplaani loomine I kooliastme kohustuslike tantsutundide läbi viimiseks. Kolme aasta kogemus üldhariduskooli rahvatantsuõpetajana
Mari-Liis Tall
Antud töö eesmärgiks oli kolme aastase töökogemuse põhjal I kooliastme lastele üldhariduskoolis tantsutundide andmiseks isikliku õppeprogrammi välja töötamine. Kolme aastaga arenesin tantsuõpetajana nii enda õpetamisstiilis kui ka tunnisisu mõtestamisel ja uute eesmärkide seadmisel. Erinevad tunnikogemused ning tantsulise maailmapildi avardumine lõi olukorra, kus algselt huvi pakkunud õppesisu ei täitnud eesmärke. Kooli kunagiste nõudmiste ja esinemiskohustuste varjus muutus rahvatants piiravaks vormiks. Katsetused mängu ning loovtantsuga aitasid tunde mitmekesistada, kuid sain aru, et pean kogu õppesisu enda jaoks uuesti lahti mõtestama.
LOE LÄHEMALT
Väljakutsed ainekursus “Eesti rahvatantsukompositsioon” õpetamisel loovuurimusliku protsessi “Millal saab tantsust eesti rahvatants?” kaudu
David Truusa
Antud magistritöö keskendub loovuurimuslikule protsessile “Millal saab tantsust eesti rahvatants?” ainekursuse “Eesti rahvatantsukompositsioon õpetamise kaudu ning lahata. Töö eesmärk on otsida, uurida ja mõtestada eesti rahvatantsu tunnuseid loovuurimuslikus lavastusprotsessis ning analüüsida sellega kaasnevaid väljakutseid. Loovuurimusliku protsessi lavastuse esietendus toimus 15. aprillil ja teine etendus 16. aprillil 2023. aastal TLÜ BFM Mait Agu saalis. Kogu protsessi oli kaasatud Tallinna Ülikooli Koreograafia õppekava esimese kursuse tudengid, kes kandsid kogu protsessi jooksul kaasloojate ja tantsijate rolli.
Rahvatantsijate ärevuse muutumine ja selle seos isiksusejoonte, tähelepanu, kontrolli ja enesehinnanguga
Nele Uibo
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas muutub esinemisärevus rahvatantsijate seas ning mil moel on ärevus seotud isiksuseomadustega. Uuringus osales 57 inimest, kellest 28 olid mehed ja 29 olid naised. Katseisikud täitsid küsimustikke, mis mõõtsid ärevuse taset treeningsituatsioonis ning enne ja pärast esinemist. Lisaks sellele täitsid nad ka isiksuseküsimustiku ning tähelepanu, kontrolli ja enesehinnangu küsimustiku. Tulemusteks leiti, et esinemise ärevus küll tõuseb oluliselt võrreldes treeningsituatsiooniga, aga ei leitud statistilist olulist erinevust enne ja pärast esinemist tehtud mõõtmistel. Kõige tugevamini on ärevuse skaalade näidud seotud negatiivse enesehinnanguga ja tähelepanu sisetakistustega.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsu valdkonna probleemküsimusi: soolisus ja juht-järgija
tantsulavastuse “Kes juhib?” näitel
Kristiina Vilipõld
Rahvatantsu valdkonna probleemküsimusi: soolisus ja juht-järgija tantsulavastuse “Kes juhib?” näitel uuris soolisust, juhi ja järgija rolli ning üleüldiselt rahvatantsu probleemküsimusi. Loov-praktiline magistritöö koosnes tantsulavastusest ja käesolevast kirjalikust tööst.
LOE LÄHEMALT
Rahvatantsuõpetuse õpiku vajalikkus ja sammud selle väljatöötamisel põhikooli III vanuseastmele
Aveli Vellerind
Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida rahvatantsuõpiku kui õppematerjali olemasolu vajalikkust üldhariduskoolis läbi viidavate rahvatantsutundide vajadusest lähtuvalt. Sellele lisaks püüdsin teada saada, millist informatsiooni peaks nimetatud õpik täpsemalt sisaldama ning milliste ettappide kaudu oleks võimalik jõuda kõnealuse õpiku väljaandmiseni. Oma töö koostamisel toetusin suures osas isiklikule praktikakogemusele Laulasmaa koolis, kus 2018/2019 õppeaasta vältel rahvatantsuõpetajana töötades koostasin õppesisu ja andsin tunde 1.-7. klassi õpilastele.
LOE LÄHEMALT
