AJALUGU

ERRS-i eesmärk on olla valdkonna kompetentsikeskus, mis tagab valdkonnale vajalike teadmiste kogumise ja vahendamise ning oskuste arendamise. Selleks kogub selts rahvatantsu ja rahvamuusika alast informatsiooni ning edastab seda kõikidele osapooltele.

Selleks, et valdkondi laiemalt ühiskonnas tutvustada, tegeleb selts üheskoos Kullaterade klubiga ajaloo jäädvustamisega.

V üldtantsupidu

Sellele lehele on koondatud erinevad rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumist tutvustavad artiklid, analüüsid ja ülevaated.

Ene Jakobson – saatuse sõrm või juhuste kokkulangemine

Tuntud tantsupedagoog ja tantsulooja, suurima laste- ja noorte tantsuansambli “Sõleke” asutaja ja peaballett-meister Ene Jakobson tähistab tänavu oma 65. juubelit. Temast kirjutab tütar Helena-Mariana Reimann.Ene Jakobsonist on kujunenud vabariigis tuntud laste- ja noorte tantslooja ja -pedagoog, kes lisaks „Sõlekesele“ on alates 1982. aastast olnud vahelduva eduga assistendi või üldjuhina tegev [...]

Herbert Tamperet meenutades

Professionaalse eesti folkloristika rajamisel on kaks olulist daatumit: 1920. aastal asutati äsja eestikeelseks muudetud Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool (professor Walter Anderson, hiljem ka erakorraline professor Matthias Johann Eisen) ning 1927. aastal rajati mitmete varasemate folkloorikogude hooldamiseks ja rahvaluule uurimiseks Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA, juhataja Oskar Loorits). Järgmisel [...]

Käsitlusi rahvatantsuliikumisest

Tants on läbi aegade andnud erinevatele rahvastele võimaluse salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. Kõik rahvad pole suutnud luua tugevaid tantsutraditsioone, kuid tuntumad tantsud on ulatunud üle riigipiiride. Nii tantsiti 14. ja 15. sajandil Euroopas kuningakodades Itaalia tarantellat ning Prantsuse menuette ja kadrille. 16. ja 17. sajandil tantsiti Inglise kontra- [...]

Kultuuriidentiteet, rahvuslus ja muutused laulutraditsioonis

Käesolev kirjutis püüab asetada muutusi laulutraditsioonis vastavasse sotsiaal-kultuurilisse konteksti ning ühtlasi käsitleda kultuuriidentiteedi ja rahvusluse ilminguid ajaloolises perspektiivis. Et uurida konkreetseid situatsioone, kus laulutraditsioon seostub kultuuriidentiteediga, on lähema vaatluse alla võetud kaks festivali: suur üldrahvalik pidustus ja väike kogukondlik külapidu. Festival on siinkohal määratletud kui kultuuriliste esinemiste või etenduste (cultural [...]

Laulupeod rahvusliku identiteedi kandjana

Laulmine kui kunstiline väljendusvahend peegeldab ühiskonna sotsiaal-kultuurilises kontekstis toimuvaid muutusi, lauluharrastus võib märkimisväärse mehhanismina mõjutada sotsiaalset käitumist, osutuda rahvusliku vabaduspüüdluse kultuuriliseks väljendusvahendiks. Traditsioonilises ühiskonnas oli laulmine kogukonna sisese suhtlemise süsteemi üks osa, ning selle esmane funktsionaalne tähendus oli seotud traditsiooniliste riitustega, kombetalitustega. Laulmine ei omanud konkreetset esteetilist eesmärki, puudus kirjalik [...]

Noortepeod on aluseks rahvatantsuharrastuse kasvule

2023. aasta tippsündmus oli XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa“, mis andis üle aastate võimaluse taas rahvatantsu ja -muusika valdkonna hetkeseisu ja jätkusuutlikkust analüüsida. Võib tõdeda, et pärast 2017. aastat alanud rahvatantsu harrastuse populaarsuse langus on pidurdunud, rahvamuusika oma aga pöördunud järsule tõusule. Vaadates tagasi 16 viimase aasta [...]

Rahvamuusika ajalugu

Andmeid rahvapilliansamblite kohta on varasematest aegadest väga vähe. On mõningaid teateid ansamblite musitseerimisest pulmades 18. sajandil. Eesti ühehäälne regivärsiline rahvalaul ei soodustanud mitmehäälset koosmängu.  Ansamblimäng üsna mitmesugustes koosseisudes kodunes Eestis alates 19. sajandi lõpupoole. 19. sajandi teine pool on tähtis ajajärk kogu eesti muusikakultuurile. Laulukoorid  ja puhkpilliorkestrid kujunesid rahvusliku liikumise [...]

Raudkatsi võistutantsimisel võidutses rahvatantsuansambel Kajakas

9.-10. veebruaril toimus Kuressaares VI Anna Raudkatsi nimeline võistutantsimine. Rühmadel tuli esitada üks vabalt valitud tants ning teine kohustuslik tants Ene Jakobsoni (Anna Raudkatsi stipendiaat aastal 2019) repertuaarist. Žürii kiitis juhendajate leidlikkust ja tantsijate tahet. Kohustuslikeks tantsudeks olid sel korral valitud Ene Jakobsoni tantsuvaramust varem tantsupeol esitatud tantsud: 5.-6. klassil [...]

Soome-ugri laul ja tants (rõhuasetusega liivlastel)

Kui 19. sajandi keskel mõeldi akadeemiliste peade poolt välja termin “folkloor”, sai alguse ka teatud ühendavate tunnuste järgi liigituvate inimkoosluste poolne rahvatraditsiooni kasutamine enese esitlemiseks väljaspool oma kogukonda. Esteetiline eneseväljendus kujundati aegamisi agraarühiskonna eluolu tarbeobjektist esituskultuuri saavutusobjektiks. Ajaloo ja kultuuriprotsesside keerdkäikude tulemusena on eriti viimase poole sajandi jooksul löönud lokkama [...]

Tagasivaade seltsi viie aasta toimetamistele

Eesti rahvatantsu ja rahvamuusika selts on koostamas endale uut arengukava ning seetõttu on oluline vaadata tagasi seni tehtud tööle. Seltsi direktor Karel Johannes Vähi analüüsis eelmise arengukava perioodi ehk 2020.-2024. aastal ellu viidud sündmusi, seltsi arendustegevusi ning nähtavust nii oma harrastajate hulgas kui ühiskonnas laiemalt. 1. ERRS ON VALDKONNA KOMPETENTSIKESKUS, [...]

Tantsupeoprotsess ja selle tunnused

Tantsupidu on teinud aegade jooksul läbi palju muutusi. Olen mõelnud, kas need inimesed, kes tantsisid 1934. aastal Kadrioru staadionil, tunneksid tänapäeva tantsupidudes ära selle, millele nad aluse panid. Me ju ei tea, millisena kujutasid nad vaimusilmas ette tuleviku tantsupidusid. Et luua ühtne arusaam sellest, millele tahame korraldajatena ka edaspidi truuks [...]

Tantsupidu nähakse ennekõike rahvusliku identiteedi edasikandjana

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas eest ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel. Protsessis osalenud ligi 2000 inimese hinnangul sai kinnitust, et tantsupeoline näeb tantsupidu ennekõike rahvusliku ja piirkondliku identiteedi edasikandjana ning [...]

Sellel lehel on välja toodud Eesti ülikoolides viimase kümmekonna aasta jooksul loodud lõputööd, mis on seotud rahvatantsuga. Nimekiri ei ole täielik.

Tantsuansambel Sõleke TOP 40 tantsu. Otsustuste kujunemine lemmiktantsude valikul tantsuansambel Sõleke näitel
Carolin Beres

Bakalaureuse töö eesmärk oli küsitluste põhjal uurida, kuidas toimub otsustuste kujunemine lemmiktantsude valikul. Olles juhendaja tantsuansamblis Sõleke võtsin uurimisobjektiks antud kollektiivi, uurides tantsijate arvamust koreograafide loomingust.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsijate tantsutehnilise taseme arendamine liigutusvilumuste süsteemse kujundamise teel Võru rahvatantsurühma Siisik näitel
Heleri Huuse

Õpetaja kutse lõputöös „Rahvatantsijate tantsutehnilise taseme arendamine liigutusvilumuste süsteemse kujundamise teel Võru rahvatantsurühma Siisik näitel“ kirjeldasin ja analüüsisin õpetamisprotsessi Võru rahvatantsurühma Siisik õpetajana 2013/2014 hooajal. Minu eesmärgiks oli esmalt anda algteadmised rahvatantsu tehnikast ja põhisammudest ning edasi koordinatsiooni- ja rütmiharjutuste kaudu tantsutehniliste oskuste arendamine ja seeläbi rühma tehnilise taseme ühtlustamine.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsupidude trükimeedia kajastuse analüüs (2007., 2009. ja 2011. aastal)
Anneli Kann

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida tantsupidude meediakajastust trükimeediast ning seda mõjutavaid tegureid viimase kolme tantsupeo näitel. Töö käsitles viimase kolme üleriikliku tantsupeo (2007, 2009, 2011) toimumise aastatel ilmunud artikleid eestikeelsetes väljaannetes kõikjal üle Eesti. Lisaks meediakajastuse kirjeldamisele uuris töö ka meediakajastuse eesmärke ja sihtauditooriumeid.

LOE LÄHEMALT

Muutuv pärimustants: kontseptsioonid ja realisatsioonid Eestis 2008–2013
Sille Kapper

Doktoriväitekiri uurib pärimustantsu mõiste konstrueerimist ning pärimustantsutekstide varieerumise põhjuseid ja tähendusi. Mõistele pärimustants Eestis antud sisu analüüs tugines trükis ja veebis avaldatud tekstidele ning välitöödel ja spetsiaalse küsitlustega kogutud andmetele. Ilmnes, et uuritud perioodil oli Eesti avalikus diskursuses mõiste pärimustants tähenduse konstrueerimise aluseks tantsu liikumisteksti või funktsiooni mõtteline seos mõiste kasutaja teadmistel ja kogemustel põhineva kujutlusega tantsust endisaegses talupojakultuuris. Side kollektiivse minevikuga on järelikult nüüdisühiskonna inimesele oluline idee, mis muuhulgas realiseerub pärimustantsu kehalises praktikas.

LOE LÄHEMALT

Kaasaegsete tantsutehnikate kasutamine rahvatantsu treeningus : tantsuõpetaja kutse lõputöö
Kätlin Kase

Käesolevas lõputöös kirjeldasin ja analüüsisin oma õpetamisprotsessi ajavahemikul detsember 2015- mai 2016, mil olin treeneriks Sulbi naisrahvatantsurühmas Mari. Minu lõputöö peamiseks eesmärgiks oli tantsijate kehatunnetuse, koordinatsiooni, tasakaalu ja rühi arendamine kasutades erinevaid tantsutehnikaid. Samuti uurisin, kas teiste tantsutehnikate toomine reglementeeritud ja pika ajalooga rahvatantsu maailma on vajalik ning abiks modernsemaks muutunud rahvatantsude õppimisel.

LOE LÄHEMALT

Keha- ja rühmatunnetuse arengu ühendamine rahvatantsuansamblis Tarbatu
Kristel Kermes

Käesolevas lõputöös kirjeldasin ja analüüsisin oma õpetajapraktikat ajavahemikus september 2014- mai 2015, mil olin juhendajaks rahvatantsuansambli Tarbatu noorterühmale. Minu praktika eesmärk oli arendada tantsijate keha- ja rühmatunnetust ning need kaks omavahel ühendada.

LOE LÄHEMALT

Tantsupidude jooniste koostamise rakendus Moventum
Alfred Kraft

Antud bakalaureusetöö raames loodi veebirakendus Moventum, mis aitab tantsulavastajatel luua formatsioonide kavandeid ja neid reaalajas visualiseerida. Töö käigus intervjueeriti kogemustega lavastajaid ning arendati valmis rakenduse esimene prototüüp.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsu imago noorte ühiskonnas: uurimus 11–18-aastaste noorte seas
Katrin Krause

Käesolev magistritöö uuris, analüüsis ja hindas eesti rahvatantsu hetke imagot ja selgitas välja 11–18-aastaste noorte suhtumise eesti rahvatantsu ja rahvakultuuri ning leidis tegurid, miks noortele meeldib või ei meeldi tegeleda rahvatantsuga. Töö tulemused peegeldavad noorte hoiakuid ning väärtushinnanguid, et saada üldisemat pilti eesti rahvatantsu imagost ning vajalikkusest tänapäeva modernses ühiskonnas. Tulemustes analüüsiti erinevaid põhjuseid, seisukohti ning rahvatantsu harrastust kui kultuurilise identiteedi indikaatorit.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsijate kulgemise kogemused ja hoiakud rahvatantsu kui
rekreatiivse tegevuse suhtes.
Kai Kukk

Uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada rahvatantsijate kulgemise kogemused ja hoiakud rahvatantsu kui rekreatiivse tegevuse suhtes. Seatud eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisküsimused: 1) Kas ja mil määral rahvatantsuga tegelevad inimesed kogevad tantsu treeningu vältel kulgemist?; 2) Millised on rahvatantsu harrastusega tegelemise motiivid tantsija jaoks?; ning 3) Kas kulgemise ja motiivide osas esineb gruppidevahelisi (sugu, vanus, rahvatantsuga tegelemise staaž) erinevusi?

LOE LÄHEMALT

Turelid Tureliga
Kaie Küünal

Käesolev töö on kirjalik kokkuvõte ja analüüs minu tantsuõpetaja lõputööle D-segarühma Tureliga Viljandimaal Halliste vallas Kaarli rahvamajas, õpetamisperiood algas 1. oktoobril ja kestab edasi ka pärast kirjaliku töö esitamist. 

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsurühmade tegevus COVID-19 pandeemia ajal Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli näitel
Hegert Leidsalu

Käesoleva magistritöö eesmärk teada saada, kuidas mõjutas COVID-19 pandeemia rahvatantsurühmade tegevust. Kuivõrd töös vaadeldi ühe tantsuansambli tantsijaid ja juhendajaid, siis ei ole tulemused üldistatavad kogu rahvatantsu valdkonnale, kuid annavad siiski võimaluse teha järeldusi teatud tüüpi tantsijate ja tantsurühmade kohta.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsurühma juhendamisest Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia näitel
Laura Mander

Antud lõputöös otsisin vastuseid küsimustele: mida peab peab teadma ja arvesse võtma rühma juhendaja, kelle rühm osaleb tantsupeo protsessis? Töö praktilise osas viisin läbi TÜ VKA sega- ja neiduderühma peal, kirjalikus osas analüüsisin tantsupeo protsessis osalevate rühmade juhendaja tööd ja TÜ VKA rahvatantsurühmade arengut 2016/2017 õppeaastal. Analüüsis lähtusin tehtud praktilisest tööst ning analüüsisin seda küsimustiku ja teiste kirjalike allikate toel.

LOE LÄHEMALT

Anna Raudkatsi roll Eesti harrastustantsu kujundajana
Helle-Maria Mitt

Bakalaureusetöö peaeesmärgiks oli vaadelda Anna Raudkatsi, kui koolitatud
liikumispedagoogi mõju Eesti harrastustantsu kujundajana, pidades silmas Helsinki ülikoolis saadud teadmisi ning oskusi.

LOE LÄHEMALT

Soojendusharjutuste varamu rahvatantsu õpetajale lasterühma sotsiaalsete oskuste arendamiseks M. Chace’i põhimõtetele toetudes
Ulrike Morel

Antud magistritöö eesmärgiks on välja valida ja läbi viia Marian Chace’i tantsu- ja liikumisteraapia meetodist lähtuvad rahvatantsutunni soojendusharjutused, mis toetavad esimese klassi õpilaste sotsiaalseid oskuseid. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade järgmistest teemadest: tantsu- ja liikumisteraapia, Marian Chace’i tehnika, sotsiaalsete oskuste olulisus esimeses klassis, soojendusharjutuste tähtsus rahvatantsu tunnis ning liikumise hindamise ja aruandluse rakendus MARA (Movement Assessment and Reporting
App).

LOE LÄHEMALT

Kontsert-etenduse “Põlvkonniti tantsuteel” loomine inspireerituna ühe pere erinevate põlvkondade naiste loomingulistest eluteedest
Leaanika Parra

Loov-praktilise bakalaureusetöö „Kontsert-etenduse „Põlvkonniti tantsuteel“ loomine inspireerituna ühe pere erinevate põlvkondade naiste loomingulistest eluteedest“ eesmärgiks oli uurida meie perekonna kolme eri põlvkonna naiste – minu vanaema Tiiu Aasa, ema Elina Aasa ja ka vanavanaema Ester Aasa – loomingulist eluteed ja selle põhjal luua kontsert-etendus

LOE LÄHEMALT

Eesti rahvatantsu koreograafia veebirakenduse tagasüsteemi disain ja arendus
Märten Joosep Penjam, Gaspar Luik

Bakalaureusetöö lähtus probleemist, et Eesti rahvatantsu maastikul puudub digitaalne platvorm, mis võimaldaks talletada ajaloolise ja kultuurilise väärtusega tantsumaterjale, hõlbustada inimeste ligipääsu neile ning võimaldada koreograafidel efektiivselt luua tantsujoonised ja -kirjeldusi. Antud probleemi lahenduseks püstitati eesmärk luua digitaalne platvorm, mis toetab rahvatantsu materjalide kogumist ja juba kogutud materjalide talletamist ning võimaldab ka uute tantsujooniste ja -kirjelduste loomist.

LOE LÄHEMALT

Sagedasemad vigastused ja nende põhjused eesti rahvatantsu S1/A-liigi segarühma tantsijatel
Laura Põder

Antud töö eesmärk oli anda ülevaade eesti S1 / A-liigi täiskasvanute segarühma rahvatantsijatel esinevatest sagedasematest vigastustest, nende võimalikest tekkepõhjustest ning enim esinevate vigastuste seostest tantsijate antropomeetriliste näitajate, tantsukeskkonna ning tantsuspetsiifiliste karakteristikutega.

LOE LÄHEMALT

Rahvapärimus läbi kaasaegse tantsu jaanipäeva ainetel tantsulavastuse „Lõkkel“ loomeprotsessi näitel
Liise-Marie Roosaar

Loov-praktilise bakalaureusetöö „Rahvapärimus läbi kaasaegse tantsu jaanipäeva ainetel. Tantsulavastuse „Lõkkel“ loomeprotsessi näitel“ eesmärgiks oli luua läbipõimitud koreograafia pärimuskultuurist, pärimustantsudest ja kaasaegsest tantsust. Selleks uurisin põhjalikumalt eestlaste pärimuslikke traditsioone ja kombeid seoses jaanilaupäeva ja jaanipäevaga ning sidusin need
teadmised ja mõtted koreograafiasse. Koreograafiat luues lähtusin ka tantsulistest teadmistest, mida olen omandanud tantsuansamblist Sõleke ja Tallinna Ülikoolis koreograafia õppekaval õppides.

LOE LÄHEMALT

Õpipädevuste arendamine rahvatantsu tunni ja performance’i protsessi kaudu
Tuuli Roosi

Käesolevas lõputöös tegelesin õpiväljundite, õpipädevuste ning performance​’i mõistetega lähtudes Rapla gümnaasiumi rahvatantsu tunnile 2019/2020 õppeaastal. Eesmärgiks oli uurida, kuidas vastab minu rahvatantsutund, mille raames alustasime ka performance​’i protsessiga, gümnaasiumi õpilaste õpiväljundite eesmärkidele või ootustele ja eeldatud pädevustele?

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsuansamblite Tarbatu ja Kuljus treeningvälised rekreatiivsed tegevused
Siim Sauk

Töö eesmärgiks oli uurida tantsuansamblite Tarbatu ja Kuljus rekreatiivseid tegevusi tantsutreeningute välisel ajal. Selleks tuli vastata järgnevatele küsimustele: 1) selgitada välja tantsimisele kui rekreatiivsele tegevusele lisanduvad ansambliliikmete ühised ettevõtmised; 2) leida tantsurühmade erinevused ja sarnasused treeningvälistes tegevustes; 3) analüüsida „Abruka 1. tantsupeo“ rekreatiivsete tegevuste rolli, tantsurühmade sünergia tekkimisel; 4) välja tuua lähtuvalt tantsija seisukohalt sündmustel osalemise soov ja
ettepanekud muudatusteks.

LOE LÄHEMALT

Kristjan Toropi töö (pärimus)tantsu uurijana – mõjurid ja väljundid
Kristiina Siig

Kasutades põhiliselt teksti- ja videoanalüüsi uurisin Kristjan Toropi tööd tantsu-uurija, õpetaja ning lavastajana aastatel 1969-1994. Empiirilise materjalina kasutasin Toropi kirjalikke tekste kultuuriajakirjades ning tema tantsukogumike eessõnades, visuaalse infoallikana rahvakunstiansambli „Leigarid“ videoid aastatest 1972 ja 1989. Töö eesmärgiks oli uurida Toropi seisukohti eesti rahvatantsu, eeskätt pärimustantsu esitamise ja õpetamise osas, kuidas need ajas muutusid.

LOE LÄHEMALT

Eesti rahvatants noorte kultuurikasvatuse osana 10–19aastaste noorte näitel.
Sandra Simson

Autor on valinud lõputöö teemaks: Eesti rahvatants noorte kultuurikasvatuse osana 10–19aastaste noorte näitel, sest sellel teemal on noorsootöö valdkonnas kirjutatud vähe uurimistöid ning autor soovib teada, milliseid teadmisi saavad noored rahvatantsu kaudu. Lõputöö eesmärk on välja selgitada noorte suhtumine rahvatantsu ja rahvatantsu võimalused noorte kultuurikasvatuses.

LOE LÄHEMALT

Rahvuslik identiteet ning selle säilitamine muusika kaudu teises kultuurikeskkonnas Iirimaa Eesti kogukonna näitel
Mari Soone

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kuidas säilitavad Iirimaal elavad eestlased muusika kaudu oma rahvuslikku identiteeti. Selles uurimuses on kesksel kohal rahvusliku identiteedi mõiste ning selle muutumine ja säilimine välisriigis.

LOE LÄHEMALT

Eesti rahvatantsu oskussõnavara tundmine noorte segarühmade tantsijate seas
Kristina Sorgus

Loov-praktiline bakalaureusetöö “Eesti rahvatantsu oskussõnavara tundmine noorte segarühmade tantsijate seas” on tehtud eesmärgiga välja selgitada, kui palju tunnevad noorte segarühmade tantsijad eesti rahvatantsu oskussõnavara ning leida võimalusi, et tagada piisav terminoloogia tundmine tantsupidude protsessis osalemiseks

LOE LÄHEMALT

Isikliku õppeplaani loomine I kooliastme kohustuslike tantsutundide läbi viimiseks. Kolme aasta kogemus üldhariduskooli rahvatantsuõpetajana
Mari-Liis Tall

Antud töö eesmärgiks oli kolme aastase töökogemuse põhjal I kooliastme lastele üldhariduskoolis tantsutundide andmiseks isikliku õppeprogrammi välja töötamine. Kolme aastaga arenesin tantsuõpetajana nii enda õpetamisstiilis kui ka tunnisisu mõtestamisel ja uute eesmärkide seadmisel. Erinevad tunnikogemused ning tantsulise maailmapildi avardumine lõi olukorra, kus algselt huvi pakkunud õppesisu ei täitnud eesmärke. Kooli kunagiste nõudmiste ja esinemiskohustuste varjus muutus rahvatants piiravaks vormiks. Katsetused mängu ning loovtantsuga aitasid tunde mitmekesistada, kuid sain aru, et pean kogu õppesisu enda jaoks uuesti lahti mõtestama.

LOE LÄHEMALT

Väljakutsed ainekursus “Eesti rahvatantsukompositsioon” õpetamisel loovuurimusliku protsessi “Millal saab tantsust eesti rahvatants?” kaudu
David Truusa

Antud magistritöö keskendub loovuurimuslikule protsessile “Millal saab tantsust eesti rahvatants?” ainekursuse “Eesti rahvatantsukompositsioon õpetamise kaudu ning lahata. Töö eesmärk on otsida, uurida ja mõtestada eesti rahvatantsu tunnuseid loovuurimuslikus lavastusprotsessis ning analüüsida sellega kaasnevaid väljakutseid. Loovuurimusliku protsessi lavastuse esietendus toimus 15. aprillil ja teine etendus 16. aprillil 2023. aastal TLÜ BFM Mait Agu saalis. Kogu protsessi oli kaasatud Tallinna Ülikooli Koreograafia õppekava esimese kursuse tudengid, kes kandsid kogu protsessi jooksul kaasloojate ja tantsijate rolli.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsijate ärevuse muutumine ja selle seos isiksusejoonte, tähelepanu, kontrolli ja enesehinnanguga
Nele Uibo

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas muutub esinemisärevus rahvatantsijate seas ning mil moel on ärevus seotud isiksuseomadustega. Uuringus osales 57 inimest, kellest 28 olid mehed ja 29 olid naised. Katseisikud täitsid küsimustikke, mis mõõtsid ärevuse taset treeningsituatsioonis ning enne ja pärast esinemist. Lisaks sellele täitsid nad ka isiksuseküsimustiku ning tähelepanu, kontrolli ja enesehinnangu küsimustiku. Tulemusteks leiti, et esinemise ärevus küll tõuseb oluliselt võrreldes treeningsituatsiooniga, aga ei leitud statistilist olulist erinevust enne ja pärast esinemist tehtud mõõtmistel. Kõige tugevamini on ärevuse skaalade näidud seotud negatiivse enesehinnanguga ja tähelepanu sisetakistustega.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsu valdkonna probleemküsimusi: soolisus ja juht-järgija
tantsulavastuse “Kes juhib?” näitel
Kristiina Vilipõld

Rahvatantsu valdkonna probleemküsimusi: soolisus ja juht-järgija tantsulavastuse “Kes juhib?” näitel uuris soolisust, juhi ja järgija rolli ning üleüldiselt rahvatantsu probleemküsimusi. Loov-praktiline magistritöö koosnes tantsulavastusest ja käesolevast kirjalikust tööst.

LOE LÄHEMALT

Rahvatantsuõpetuse õpiku vajalikkus ja sammud selle väljatöötamisel põhikooli III vanuseastmele
Aveli Vellerind

Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida rahvatantsuõpiku kui õppematerjali olemasolu vajalikkust üldhariduskoolis läbi viidavate rahvatantsutundide vajadusest lähtuvalt. Sellele lisaks püüdsin teada saada, millist informatsiooni peaks nimetatud õpik täpsemalt sisaldama ning milliste ettappide kaudu oleks võimalik jõuda kõnealuse õpiku väljaandmiseni. Oma töö koostamisel toetusin suures osas isiklikule praktikakogemusele Laulasmaa koolis, kus 2018/2019 õppeaasta vältel rahvatantsuõpetajana töötades koostasin õppesisu ja andsin tunde 1.-7. klassi õpilastele.

LOE LÄHEMALT

KULLATERADE KLUBI

Kullaterade klubi on ERRS-i juures tegutsev eakamate tantsujuhtide klubi, mille tegevuse eesmärk on rahvakultuuri pärandi jäädvustamine ja oma tegevuse kaudu kaasa aitamine rahvatantsu propageerimisel. Kullaterade klubi koondab teenekaid tantsujuhte üle Eesti. Enamik neist on aktiivsest juhendajatööst eemale tõmbunud ja tegelevad seltsi ja kogu valdkonna jaoks ülioluliste teemadega – rahvatantsu ajaloo uurimise, kogumise ning säilitamisega.

Kullaterasid veab eest 7-liikmeline juhatus:
 
Ülle Feršel (esimees)
Rein Kippar
Tiiu Laurimaa
Alli Põrk
Maie Tammemäe
Ene Jakobson
Juris Žigurs

Aasa, Tiiu
Adamson, Ilma
Aro, Riina
Arraste, Lille-Astra
Astok, Helle
Berelkovski, Voldemar
Bergmann, Senta
Feršel, Ülle
Iin, Annika
Jaago, Evi
Jakobson, Ene
Janisk, Maimu
Kaasik, Ellu
Kadaja, Meeli
Karus, Maie
Kilk, Urve
Kippar, Rein
Koppelmann, Eevi
Kurbel, Virve
Lambasaar, Malle
Laurimaa, Tiiu
Linkvist, Elna

Lukman, Aino
Luks, Aime
Mändla, Rita
Nael, Leili
Niinemets, Linda
Nikolai, Elfriede
Nurme Helgi
Nõmmik, Milvi
Orav, Maie
Orgmets, Aino
Otsing, Diana
Pael, Anne-Mall
Palmse, Liia
Paluoja, Anne
Peet, Helje
Põrk, Alli
Pokrovski, Anne
Pärk, Laine
Pärnoja, Kädi
Rahuoja, Alli
Roosimaa, Maie
Runno, Tiiu

Rusi, Tiiu
Ruul, Made-Heljo
Saaber, Ene
Sööt, Silvia
Žigurs, Juris
Talimäe, Ivi
Tamm, Aime
Tammaru, Kaare
Tammemäe, Maie
Teesalu, Lilli
Tiis, Leida
Tiivel, Henn
Tomingas, Evi
Vaarak, Õie
Vald, Elli
Vallas, Enna-Helle
Valter, Maaja
Veedam, Helju
Veske, Naida
Vooremaa, Ehalaine
Vuntus, Virve

Kullaterade klubi tegeleb Eestimaa rahvatantsujuhtide leksikoni jaoks materjali kogumisega. Ankeedi„Märka ja mäleta“ kaudu on maakondades infot levitatud ning leksikoni jaoks vajalikke andmeid kogutud. Koostöös ERRS-i kontoritöötajatega tehakse kogutud andmed ka digitaalselt kättesaadavaks.

IDA-VIRUMAA TANTSUÕPETAJAD

PÕLVAMAA TANTSUÕPETAJAD

Ehalaine Vooremaa

Ehalaine Vooremaa
22.10.1929 – 24.08.2024

Ehalaine Vooremaa töötas algklassiõpetajana Märjamaal, hiljem Taebla koolis, Haapsalu I keskkoolis (hilisem Haapsalu gümnaasium) alates 1956. aastast. Ta on lõpetanud Haapsalu Õpetajate Seminari (1948). 

Tantsimist alustas Ehalaine Vooremaa Märjamaal naisrühmas. Rahvatantsu on ta ise õppinud ja osalenud erinevatel koolitustel. 

Ehalaine Vooremaa juhendas rühmi Märjamaa keskkoolis, Haapsalu Pioneeride majas, Haapsalu I keskkoolis ja Haapsalu gümnaasiumis. Ta on juhendanud lasterühmi (1948‒2009) ja memmederühma Memmed (1987‒2009).

Vabariiklikest pidudest on Ehalaine Vooremaa osa võtnud Haapsalu Pioneeride maja lasterühmadega, Haapsalu Pioneeride maja C-rühmaga, Haapsalu gümnaasiumi lasterühmadega, Haapsalu gümnaasiumi noorterühmaga Rüblikud, rühmaga Memmed erandkorras aastal 1994.

Ehalaine Vooremaa oli korduvalt vabariiklikel pidudel Niina Raadiku assistendiks ja nelikujuhiks.

Ta on Läänemaa tantsupidudel olnud pikki aastaid laste tantsurühmade liigijuht, hiljem memmederühmade liigijuht ning loonud mitmeid tantse laste- ja memmederühmale.

Ehalaine Vooremaa on saanud mitmeid tunnustusi: Haapsalu linna vapimärk (1997), aasta õpetaja (2009), Murtud Rukkilille märk (2001), Heljo Talmeti nimeline rahvatantsupreemia (2002), Valgetähe V klassi teenetemärk (2004), ERRS-i kuldmärk.

Ehalaine nakkav rõõmsameelsus ja oskus alati õigeid luuleridu leida oli imetlust väärt. Ta oli ÕPETAJA  oma parimas tähenduses. Ta oli innustaja ja toetaja.

Ehatäht on kustunud, kuid meie mälestustes särab ta igavesti.

Läänemaa tantsujuhid ja rahvatantsijad
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Kullaterade klubi

Foto autor: Sven Zacek

Tonio Tamra
09.03.1962-08.07.2024

Lahkunud on mees, kes oma ellu suutis mahutada mitu elutööd ja selle kõrval alati jääda inimeseks, keda kohates tekkis tunne, nagu ta oleks just sind alati oodanud. Tema rõõmsameelsus, heasüdamlikkus, tegutsemistahe ja teravmeelsus nakatasid ning muutsid iga kohtumise sündmuseks, mida meenutada.

Tema pilgu eest ei jäänud varju ükski detail. Jäi mulje, et ta tunneb lausa isiklikult igat tellist kõigi nende hoonete seinas, mida tema valvsa pilgu all rajati ning päris kindlasti tundis ta igat nooti kõigis muusikateostes, mida ta lõi. 2009. aastal muutis tema imeilus muusika legendaarse tantsupeo „Meri“ romantiliseks suurteoseks. 2011. aastal kõlasid laulukaare all „Kolm polkat laulupeole“ ja „Kolm labajalga laulupeole“ toonase koondorkestri esituses. 2014. aastal mängisid taas koondorkestrid tema pala „Minu isa mängis parmupilli, tantsis galoppi ja lõikas kulti“ ning 2019. aastal valmis tema, kui muusikajuhi käe all XX tantsupeo muusikaline kujundus. Suure osa repertuaarist seadis ta ise tantsupeo jaoks sobivaks, lihvides iga detaili, rütmi, nooti, kuni see tõepoolest säras täpselt nii kaunilt, nagu me seda etendusel muusikute esituses lõpuks kuulsime.

Sel suvel otsustati Toniole omistada laulu- ja tantsupeo kõrgeim tunnustus – kodarraha. Teatele kodarraha saamise kohta, vastas Tonio 25. juunil nii endalikult nii: „Aitäh Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus, Kooriühing, Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

See on küll hea uudis.

Tänud usalduse eest.

Panen siis 15. juuni järgmisel aastal lukku! 🙂

Lugupidamisega

Tonio“

Liia Palmse

Liia Palmse
02.02.1930-30.06.2023

Sportliku tegevusega puutus Liia kokku juba 5-aastaselt Gerd Neggo tantsu- ja liikumisstuudios. 1948-1952. aastal jätkas ta ülikoolis Ethel Kudu ja alates 1952. aastast Tallinna Kalevis Ilse Mikko juhendamisel iluvõimlemistreeningutega. Aastatel 1953–58 kuulus ta ka Eesti koondisse. Ülikooli tee ei lõppenud üksnes õpingutega, 1952. aastal alustas Liia TPedI/TPÜ kehalise kasvatuse õppejõuna ja iluvõimlemistreenerina, ta jätkas kehalise kasvatuse aluste kateedri dots-na ja peametoodikuna (a-st 1975), võimlemiskateedri juhatajana (1992–96) ja võimlemislektoraadi dots-na (1996–98). Rühmvõimlemistreenerina (a-st 1975) on ta saavutanud oma hoolealustega 1970–78 Eesti MV-tel ja 1974 üleliidulistel naisvõimlemisvõistlustel esikohti ning esinenud naisvõimlemisrühmadega üle kogu laia Nõukuogude Liidu ning ka Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Kanadas.

Möödunud reedel, 30. juunil saabus kurb teade. Meie hulgast lahkus armastatud võimlemistreener, tantsupidude aujuht, pedagoog ja sporditeadlane Liia Palmse.

Juba keskkoolipõlves lasi Liia end modernsel Idla liikumiskultuuril kanda. Eestisse jäänud Idla muster-võimleja Asta Klamm oli Liia võimlemisõpetaja. Uus dünaamiline, keha terviklikult haarav liikumisstiil ja vaba pallikäsitus said Liiale omaseks. Ta on öelnud: “Me justkui ujusime Idla töö kiiluvees”. Möödusid aastakümned enne kui “Raudne eesriie” avanes ning Liia sai külastada 1989.a. Idla Keskust Stockholmis. Sealt algas sõprus Ernst Idla tütre Ingrid Idlaga, mille kahjuks katkestas “Estonia” katastroof. Liia aga ei andnud alla ning ta ei lakanud toetamast Ernst Idla liikumissüsteemi tagasitoomist Eestisse. Idla Seltsi, fondi loomine, Idla õppematerjalide välja andmine, Idla Päeva algatamine, Idla õpetajate koolitamine – Liia oli alati nende sündmuste keskel.

1960-1985 oli Liia tegev Vabariikliku Iluvõimlemise Föderatsiooni presiidiumis ja treenerite nõukogu juhatuses ning 1987-1992 oli ta Eesti Võimlejate Liidu aseesimees. Lisaks on ta avaldanud trükis õppevahendeid ja võimlemiskavu ja teinud kaastööd ajakirjandusele. Kui Liia oleks hoolitsenud eesti keele eest nii, nagu ta hoolitses võimlemise oskuskeele eest, oleks eesti keele ellujäämine tulevikus kindlustatud. Tehtud töö ei jäänud märkamata, kui 2014. aastal tunnustas Eesti Võimlemisliit teda elutööpreemiaga.

Liia lahkumine siit ilmast oli sügavalt tähendusrikas, sest ta on pühendunult andnud aegade üleselt kestva panuse laulu- ja tantsupeo liikumisse. Ta oli paljude tantsupidude võimlemiskavade autor, viinud läbi masskavade õpetamise täiendkoolitusi ning kuulus ka Gaudeamuse laulu- ja tantsupidude korraldusmeeskonda.

Liia hoidis õpihimulistele õpilastele alati koduuksed valla. Kui oskasid küsida – said tema juurest ka vastuse. Tema altruismist, positiivsusest ja hoolivusest said hoolealused alati osa. See pani võimlemisrahva ikka ja jälle tema juurde minema. Justkui paika, kus saad alati selgust, rahu ja rõõmu. Viimane Liia õpilaste rühm on koondunud LP Võimlemisklubi alla ning nende missiooniks jääbki Liia loomingu tutvustamine tänasele publikule nii Eestis kui ka välismaal osaledes rahvusvahelistel võimlemisfestivalidel. Liia loodud võimlemiskavad saavad jätkuvalt erakordselt sooja vastuvõtu osaks ning läbi selle hoitakse Liia Palmse pärandit elus.

Avaldame siinkohal südamlikku kaastunnet Liia perekonnale, sõpradele, õpilastele ning langetame koos leinas pea. Meile jääb siiras tänutunne kogu selle pikaajalise töö eest Eesti spordielu ja võimlemise arendamisel. Mälestame Sind laulupeol kõlanud Silver Sepa sõnadega “Siit peame lahkuma, on tähevalgus koduteeks”.

Ärasaatmine toimub 8. augustil kell 11 Tallinnas, Kaarli kirikus.

Eesti Võimlemisliit
Eesti Laulu-ja Tantsupeo Sihtasutus
LP Võimlemisklubi
Eesti Spordiselts Kalev
Võimlemistreenerite klubi Katrek
Idla Eesti Selts
Sihtasutus ERKF Idla fond

Mati Kukk

Mati Kukk

28.04.1939–12.11.2022

Läinud laupäeval lahkus kaheksakümne neljandal eluaastal mitmekülgne haridustegelane ja legendaarne rahvatantsujuht Mati Kukk. Läänemaal Kiideva külas Reinu talus sündinud ja seal ka kooliteed alustanud mees tegi oma suure elutöö ikkagi Raplamaal ja jäi elurännakutele vaatamata lõpuni raplamaalaseks.
1958. aastal, pärast Viljandi pedagoogilises koolis algklasside õpetaja kutse omandamist saadeti noormees tolleaegsesse Rapla rajooni Kodila kooli algklasside õpetajaks. Raplamaale jäi ta peaaegu kolmekümneks aastaks. Neliteist aastat sellest oli haridustegelane – lihtsast õpetajast tehti peagi kooli direktor, keda õpilased mäletavad tänaseni hea sõnaga. 1972. aasta alguses kutsuti Mati Kukk rajooni täitevkomiteesse, algul kultuuriosakonna juhatajaks ning juba aasta pärast täitevkomitee esimehe asetäitjaks hariduse, kultuuri ja spordi alal.

Aastatel 1983-1986 töötas ta Raikküla Eriinternaatkoolis, algul direktorina, siis poiste tööõpetuse õpetajana. Sealt edasi, kuni 1994. aastani oli Keila-Joa Sanatoorse Internaatkooli direktor. Need on vaid mõned seigad Mati Kuke pikast ja värvikast elust, mida on aastakümneid rikastanud rahvatants ja muusika – Haapsalu meestega käis ta koos laulmas peaaegu elu lõpuni.

Mati oli sõnakas mees, kes kord antud sõna tagasi ei võtnud. Isegi siis, kui see võis ebameeldivusi tuua. Kuuekümnendate alguses oli ta mõnda aega komsomoli Rapla rajoonikomitee esimene sekretär. Ilmselt üks väheseid komsomolijuhte, kes võeti kohalt maha Tallinnas toimunud laiendatud pleenumi saalis poliitiliselt ebaküpse esinemise pärast. Mati „ebaküpsus” väljendus selles, et ta ei tahtnud „vääriliselt” hinnata maisi ruutpesitsi külvamist (kui keegi veel mäletab, mida see tähendada võis).

Kaasteelised

Alles selle aasta augustikuu lõpul, kui me, Kullaterad – Eestimaa teenekad tantsujuhid –, Sina, Mati, nende hulgas, Raplamaal ringi sõitsime, haarasid Sa meie rännuteel mitmes paigas mikrofoni ja meenutasid: „Siin olin ma kooliõpetaja, selles majas olin mitu aastat direktor…” Või jälle: „Vaata, poeg, see on koht, kus ma vindisena kraavi põrutasin…”
Paar nädalat tagasi sain Sult meili, milles tänasid mind kokkutuleku korraldamise eest ja ütlesid, et tuleksid heameelega mulle külla, sest Sul olevat uus raamat pooleli
ja tahaksid vastust mõnele küsimusele.
Kahjuks…
Tiiu Laurimaa

Mati Kuke jälgi haridus- ja kultuurivallas on Raplamaal palju. Teadjad teavad ja mäletajad mäletavad. Kodila kooli kasvandikud teavad teda õpetaja ja kooli direktorina, Rapla tantsurahvas aga rühmade juhendaja ja pillimehena, kultuuritöötajad kultuuriosakonna juhatajana ja täitevkomitee aseesimehena. Ta oli nii Rapla kui ka vabariiklike rahvatantsupidude juht.
Kodila kooli direktor Mati Kukk pani mindki laulma ja koori juhatama ega lasknud mul omal ajal lahkuda õpitud kultuuritöötaja erialalt.
Igaüks peaks kirjutama oma elust raamatu. Mati on jätnud meile kolm raamatut: „Reinu Mati Kiidevast 1944–1954”, „Reinu Mati Kiidevast õpetajaks õppimas 1954–1961” ja „Reinu Mati Kiidevast Kodila koolis direktoriks 1962-1970”. Valmimisjärgus oli neljas raamat. Selles tahtis Mati rääkida ideedest ja ettevõtmistest Rapla kultuurielu edendamisel, näiteks teatrirongide käimapanek marsruudil Tallinn–Rapla, šeflusleping TRA Draamateatriga jm.
Mati peas sündis nii mõnigi esmapilgul võimatuna näiv mõte, aga tema energia ja ettevõtlikkus võimaldas tal oma ideid kaitsta ja neid ellu viia.
Teen sügava kummarduse oma õpetajale Kodila kooli päevilt ja töökaaslasele Rapla kultuuriosakonna aegadest.
Helle Rannamets

Mäletan Sind kui abivalmis, sooja südame ja sügava häälega sõpra ja kaasteelist… Viimased aastad suhtlesime sageli Fb-s või kohtusime Kullaterade kooskäimistel. Sa olid alati raplakate pundis. Eredamad mälestused on jäänud Keila-Joal toimunud rahvatantsujuhtide suvekursustest. Seal olid Sinu kool ja imearmas kodu. Kogu Eestimaa tantsujuhid tulid ja osalesid suure rõõmu ja usinusega, sest seal oodati ja võeti meid alati väga lahkelt vastu. Ja nii 17 aastat järjest. Meie viimane ringreis Kullateradega sel suvel, augustis, Raplamaal – see ei unune.
Minul Sinuga on midagi rõõmsalt ühist – sünnipäev 28. aprillil ja Sinu tütre nimigi on Anne. Sinu jaoks olin mina alati üks Rahuojadest. Just nii Sa mulle ütlesidki: Rahuoja tüdruk!
Aeg läheb… ja läheb… ja läheb, tema seltsis Sa mõndagi näinud…
Sama aeg, kui see, mille läbi Sa käinud. Selles keeles ma ütlengi praegu:
„Ma ei unusta möödunud aegu. Aitäh, et lõid niipalju toredaid mälestusi…”
Anne Paluoja

Els Roode

Els Roode

23.07.1934–22.04.2022

Meie seast lahkus 87-aastasena Eesti kromaatilise kandle koolkonna rajaja ja kandlemängija Els Roode.

Kandlemänguõpinguid alustas Els Roode 1949. aastal Tallinna lastemuusikakoolis Eik Toivi juhendamisel. Õpingud jätkusid Tallinna Muusikakoolis ja Läti Riiklikus Konservatooriumis, mille ta lõpetas 1960. aastal. Riiast naastes alustas Els Roode tööd pedagoogina, pannes aluse professionaalsele kandleõpetusele Eestis.

Pea 50 aastat õpetas ta kromaatilist kannelt Tallinna lastemuusikakoolis, hiljem ka Georg Otsa nimelises Tallinna muusikakoolis. Tänu Els Roode kangekaelsusele avati 2003. aastal kandleklass Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Paljud tänastest kandlemängijatest on Roode õpilased.

Els Roode mängis Eesti Raadio rahvamuusikaansamblis ning ansamblis Vikerlased. Ta asutas ja juhatas rahvamuusikaansamblit Kaasike ning kandleansamblit Kukulind. Mitmel korral on Els Roode olnud noorte- ja üldtantsupidude muusika üldjuht.

1981. aastal nimetati Els Roode ENSV teeneliseks kunstnikuks ning 2005. aastal pälvis ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Lehti Merilo

Lehti Merilo

02.07.1929–17.02.2021

Meie seast on lahkunud eestluse hoidja ja rahvakultuuri arendaja USA läänerannikul Portlandis,  Lehti Merilo. 

Noore eestlanna viis Portlandi sõjakeeris Saksamaa pagulaslaagrite kaudu nii nagu tuhandetel teistel saatusekaaslastel. Aktiivse eestlasena asutas ta 1950. aastal Eesti kooli, kuhu ta jäi õpetajaks pikkadeks aastateks. Ta oli Portlandi Eesti Seltsi esinaine ja pikaajaline juhatuse liige.

Samal, 1950. aastal lõi Lehti Merilo Portlandi rahvatantsurühma Tulehoidjad, mille juhiks jäi ta 1985. aastani. 1953. aastal, kui said alguse Lääneranniku Eesti Päevad, oli just Lehti Merilo selle algatajate  ja organiseerijate seas. Aastaid oli ta ookeanitaguste tantsupeokontsertide lavastaja ning Lääneranniku Eesti Päevade esinaine.

Kõrge eani oli Lehti Merilo kauge Eesti kogukonna hing ja kooshoidja. Tulihingelise rahvatantsu ja rahvakultuuri hoidjana oli ta iseseisvuse taastanud Eesti kultuuriinimestele külalislahke võõrustaja, kes aitas neile esinemisi korraldada. „Ameerika ema” – nõnda teda tantsu- ja muusikakogukonnas kutsuti. 

Lehti Merilo oligi ema. Tema peres on üles kasvanud kuus last, kellest kolm oli kasulapsed. Neist kõigist on saanud aktiivsed eestluse hoidjad ja kandjad, ema elutöö jätkajad. Oma eeskuju ja tegevusega innustas Lehti Merilo kõiki Eesti kogukonna noori ning andis noortele koreograafidele ja muusikutele edasi oma kogemusi ja oskusi.

Lehti Merilo hing jäi alati Eestisse. Kui raudne eesriie langes, armastas ta jagada oma elu ning olemist kahte aega, elades pool aastat Portlandis ja pool aastat Eestis. Aktiivse ja rõõmsana osales ta kõigil tantsusündmustel ning lõi kaasa Salme Kultuurikeskuse lauluklubis. Teda ümbritsev sõpruskond oli suur ja tema koduuks oli neile alati avatud.

2015. aastal tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Lehti Merilod aumärgiga. Eesti Vabariigi President tunnustas Lehti Merilod  2018. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Lehti oli, on ja jääb meie südametesse.

Kultuuriministeerium
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA
Tantsupeomuuseum
Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm

Igor Tõnurist

Igor Tõnurist

11.02.1947-08.01.2021

Meie seast lahkus rahvamuusikauurija ja folklorist Igor Tõnurist, kes on 2003. aastal pärjatud ka Valgetähe IV klassi teenetemärgiga. Avaldame Marju Kõivupuu kirjutatud järelhüüde.

Pikk ja kurnav haigus viis õigeusu jõulude ajal meie hulgast mehe, kelle elutööks oli esmajoones Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja populariseerimine. Kui kellelgi oli tarvis vähegi teada midagi mõne rahvarõivadetaili kohta, tasus alati küsida Igori käest, kes ka ise meelsasti rahvarõivad kandis ja ikka väljapeetult, soliidselt, maitsekalt, lugupidavalt. Ta oli üks hinnatumaid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu konsultante rahvarõivaste valmistamise ja kandmise alal; nõustas laulupeolisi, milliseid rahvarõivaid valida ja kuidas neid õigesti kanda; kureeris rahvarõivanäitusi; lõi kaasa Rahvarõivaste tuulutamise üritustel ning koolitas rahvarõivaste valmistajaid.

Rahvamuusikuna ja rahvamuusika uurijana olid tema teadmised entsüklopeediliselt põhjatud ning seetõttu usaldusväärsed. Torupilli ja kannelt mängis ta virtuoosselt, olles sealjuures üks väheseid, kes valdas ka päkarauaga kandlemängu kunsti. Eesti Folkloorinõukogus oli ta rahvakandle töörühma nõustaja, samuti aitas Igor korraldada Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumil 2018. aastal Brüsselis toimunud eesti rahvapillide näitust. Igor Tõnuristi südameasjaks oli rahvalaul ning mentorina juhendas ta nii eesti kui teiste rahvaste folkloorirühmi. Oli ta ju lõpetanud 1969. aastal Moskva ülikooli ajaloolase ja etnograafina, sest valdas oma päritolust tulenevalt võrdselt nii eesti kui vene keelt ning mõistis vähemal määral ka valgevene, läti ja leedu keelt. Vene keele oskus oli abiks ka eesti vanausuliste pärandi eesti keelde vahendamisel, kuid mitte ainult – ta tõlkis meie rahvaluule- ja muusikateadlaste töid vene keelde ja vastupidi. Igori kirjutatud artiklite loend on muljetavaldavalt pikk ning avaldatu ajatu väärtusega. Samuti jätkus tal jaksu populariseerida rahvamuusikat ja rahvalaulu arvukates tele- ja raadiosaadetes.

Igor Tõnuristi võib austusega nimetada Eesti folklooriliikumise toekaks alustalaks, sest tema panust “Leegajuse” kunstilise juhi ja seto folkloorirühma “Sõsarõ” ühe eestvedajana, mis “Leegajusest” esimese Tallinna seto koorina välja kasvas, on võimatu ülehinnata. Samuti oli ta üks Eesti Folkloorinõukogu ning paljude teistegi erialaühenduste asutajaliikmetest ja kuulus mitmete erialaajakirjade toimetuskolleegiumidesse.

Kõik, kes Igoriga kokku puutusid, tajusid, et tegemist on äärmiselt sooja ja südamliku inimesega, kelle jaoks pärimuskultuur ja selles peituvad väärtused olid eluviis, aade, südametunnistus. Meile, järelejäänutele jääb vaid hoida ja jätkata parimal moel Igori tööd.

Igor Tõnurist pälvis 2003. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2007. aastal Pärandihoidja tiitli, 2009. aastal tunnustati teda Jakob Hurda rahvuskultuuri auhinnaga.

Puhka rahus, armastatud kolleeg, sõber ja teekaaslane! Sa elasid pika ja sisuka elu. Mõneti on see sümboolne, et lahkusid meie hulgast vana kalendri jõulude ajal, sest eks ole ju aeg ja selle arvamine sümboolne, kokkuleppeline. Vabaõhumuuseumi Sutlepa kabeli kellamehena lõid Sa pühade ajal kiriku sisse ja välja… Nüüd jääb meil, mahajäänutel, vaid küsida Gustav Suitsu sõnadega

Kas kõrd viil kerkokellä lüvväs?
Ei löö vist enämb oma lell!
Kas kõrd mi aus ka juvvas, süvväs?
Oh kerkokell, oh kerkokell!

Anneli Arraste

Anneli Arraste

25.09.1954 – 31.03.2020

Meie seast on lahkunud mitmekülgne Viljandimaa tantsujuht Anneli Arraste. Tallinnas sündinud, kuid Karksi-Nuias kasvanud ja õppinud Anneli on peaaegu terve elu ise tantsinud ning seda teistele õpetanud. Ta lõpetas 1972. aastal Nuia Keskkooli, 1974. aastal sai Tallinna Meditsiinikoolist farmatseudi kutse, aastal 1977 lõpetas Rahvaloomingu Maja tantsujuhtide kooli ning 2011. aastal Tallinna Ülikooli koreograafia eriala. Tantsurühmi juhendas Anneli juba keskkooli ajal (1971-1972). Aastatel 1973-1977 tantsis ta ise Rahvakunstiansamblis Leigarid. Edasi jätkus Anneli tantsutöö Viljandis (1977) ja aastast 1991 Karksi-Nuias. Alates 2017. aastast oli Anneli pensionär, kuid juhendas edasi tantsurühmi nii koolis, kui ka kultuurikeskuses. Tema juhendada olid tantsurühmad Kadri/1998/, Krõõt/1991/, Tantsurõõm/2000/, Samm Sassis/2007/ ja folkloorirühm Tiistelu/2005/. Lisaks veel August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi rühmad. Anneli on osalenud üld- ja noortetantsupeol kokku 19 korral 50 kollektiiviga. Üldtantsupeol kümme korda (24 rühma) ja noortetantsupeol üheksa korda (26 rühma).

Lisaks tantsujuhi ametile oli Anneli Karksi Valla Kultuurikeskuse kultuurispetsialist. Anneli oli pühendunud kohaliku pärimuse uurimisele ja kogumisele. Aastast 1997 oli ta Viljandimaa virrede toimkonna liige. Kümme korda (2007-2017) korraldas Anneli maakondlikku folkloorisündmust Väikesed virred. Anneli oli Viljandimaa memme-taadi pidude lavastusgrupi liige alates 2000. aastast, samuti MTÜ Tantsupeomuuseumi üks asutajatest 2015. aastal. Viis hooaega (2012-2016) korraldas ta kohalikku kultuuripärandit, ajalugu ja traditsioone tutvustavat seminar-õppepäeva Mulgi oma ülikuul. Anneli Arraste oli Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi tantsumentor.
Suure ja tänuväärse panuse eest kohalikku kultuuriellu on Anneli pälvinud mitmeid tunnustusi.

2010. aastal omistati talle folkloorijuhi kõrgem kategooria.
2011. aastal Viljandimaa rahvakultuuri auhinna laureaat.
2012. aastal kanti Karksi Valla auraamatusse kultuuripreemia laureaadina ning samal aastal sai pärimuskultuuri spetsialisti IV kategooria kutsetunnistuse.
2014 kanti Karksi Valla Kultuurikeskuse kultuuriloojate auraamatusse,
2015. aastal omistati Karksi Valla Teenetemärk
2016. aastal sai rahvatantsuspetsialisti VI kategooria kutsetunnistuse.
2019. aastal tunnustati tema tööd Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tänumärgiga.

Vello Ainsalu

Vello Ainsalu

30.10.1935–01.02.2020

Kallis, oled kõikjal, kõikjal, oled armastus, mis kaduda ei saa. /…/ kallis, oled valges lumes, oled mustas, viljakandvas põllumaas, oled taevasinas, näen sind unes, oled võlulilledega täidet vaas.

Lahkus pilliõpetaja, rahvamuusik ja laululooja, Karksi kihelkonna auraamatusse kantud Karksi valla teenetemärgi kavaler Vello Ainsalu.

Vello Ainsalu sündis 30. oktoobril 1935. aastal Tartumaal Avinurme metsade vahel koolijuhataja peres kolmanda lapsena. Tema lapsepõlv oli helge ja laul oli tal algusest peale hinges.

1950. aastal lõpetas Vello Avinurme 7-klassilise mittetäieliku keskkooli. Järgnes Tallinna 22. keskkool (praegu Jakob Westholmi gümnaasium), mille Vello lõpetas viimases (37.) poistelennus 1954. aastal. Peale keskkooli lõpetas ta ka Tallinna muusikakooli (praegu Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool) ja Tallinna pedagoogilise instituudi (praegu Tallinna ülikool). Seejärel töötas ta muusikaõpetajana Tallinna 37. keskkoolis.

1975. aastal kolis pere Mulgimaale ja Vellost sai akordioni- ja muusikaliteratuuri õpetaja Karksi-Nuia muusikakoolis. Ta juhendas ka kooli juurde kuuluvaid akordioniansambleid ja instrumentaalansamblit Kunileid ning rahvamuusikaansamblit Lustipill, mis kuulus kohaliku kultuurimaja, hiljem rahvamaja ja nüüd Karksi-Nuia kultuurikeskuse alla.

Vello Ainsalu on loonud üle 700 laulu ja pilliloo. Suurem osa lauludest on sündinud tema enda sõnadele. Vello on öelnud, et tema polnud küll sõjamees, kuid ta püüdis oma lauludega aidata väikest Eestit ja vana aega tagasi tuua. Tema lauludega saaks katta kogu Eesti kaardi, kuid kõige rohkem on ta kirjutanud paikadele, mis moodustasid imelise armastuskolmnurga tema südames: lapsepõlve muinasjutumaa Avinurme, kooli- ja nooruselinn Tallinn ning Karksi-Nuia, kus ta elas üle poole oma elust ja kus valmis tema kõige küpsem looming.

Palju aastaid tegutses Vello Eesti orkestrijuhtide rahvapilliorkestris, mis andis talle suure kogemuse rahvapillilugude orkestreerimise vallas.

Vello Ainsalu oli EELK Karksi Peetri kiriku organist ja koorijuht. Suur Looja, kellele Vello eluajal kaitse ja loomisvõime eest nii lõpmata tänulik oli, kutsus Vello Ainsalu oma taevasesse orkestrisse uusi viise looma 1. veebruaril 2020.
Mõeldes meile antud elust ja ajast, on Vello öelnud nii:
„Aeg on nagu laul,
mis ükskord lõpeb.
Kaunis laul jääb
hinge helisema igavesti.“

MULGI VALLAVALITSUS
MULGI VALLAVOLIKOGU
KARKSI-NUIA MUUSIKAKOOL
KARKSI-NUIA KULTUURIKESKUS
ANSAMBEL LUSTIPILL

Udo Tohver

Udo Tohver

10.02.1932 – 25.09.2019

Udo Tohver sündis 10. veebruaril 1932 Eestis. Sõjakeeris viis perekonna Rootsi, Stockholmi. 1953 aastal lõpetas Udo Stockohlmi Eesti Gümnaasiumi, 1956 aastal Svenska Gymnastik och Idrottshögskolan-i ning temast sai kehalise kasvatuse õpetaja.

1957. aastal oli Udo üks neist, kes asutasid rahvatantsurühma Kassari. 1970-ndatest alates oli Udo Kassari tantsujuht. Kassaris õpiti ja esineti rahvatantsudega, see tähendas eestluse alles hoidmist ja edendamist. Esineti nii Rootsis kui ka mitmel pool maailmas ESTO-del, Estivalidel, teiste maade folkloorifestivalidel. Oluline oli esineda sinimustvalge lipu all ning anda maailmale teada, et Eesti on olemas. Udo oli ESTO-80 raames toimunud Estival Gala rahvatantsupeo üldjuht. Kassari rahavtantsijad olid esimeste seas, kes lõid 1970-ndatel suhted Eesti rahvatantsurühmadega. Eesti rahvatants aitas ühendada eestlasi riigipiiridest hoolimata.

Udo on pärjatud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aumärgiga 2008.a.

Udo oli Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige.

Udo oli edukas sportlane, 1955 aastast mängis ta koos Vello Arakuga esimeste eestlastena Rootsi korvpallikoondises.1961 esindas Udo Rootsit EM võistlustel Belgradis, kokku osales ta 21 maavõistlusel. Udo oli aktiivne skautluses, Eesti Skautide Liidus, alates 1960 aastatest.

1953 aastal astus Udo korp! Sakala rebaseks ning pidas seal mitmeid ameteid tänapäevani. Tal oli kolm akadeemilist poega- Andres Grosenius, Heinar Valk ja Sven Alar Lõbu.

Udo suri 25. septembri varahommikul Stockholmis. Udot jäävad leinama abikaasa Helena, tütar Liina, sõbrad, kaasvõitlejad, rahvatantsukaaslased.
Udo oli elav ja aktiivne, lõi paljudes tegevustes kaasa ning innustas ka teisi osalema. Udo oli hea juht, tema ideedega tulid inimesed kaasa. Sõpradele oli ta ustav kaaslane kogu elu. Udo oli suure missioonitundega eestlane, kes igas tegevuses kandis eestluse väärtusi ning levitas neid aktiivselt.

Helju Mikkel

Helju Mikkel

13.03.1925–05.10.2017

Olla rahvatantsujuht, see on töömesilase kutsumus valida õige tee lennuks lähedale ja kaugele, leida nektaririkkamaid õisi, tulla taas ja taas täiskannuga, et tarust ei lõpeks väärtvara.
(Helju Mikkel)

Eile, 5. oktoobril lahkus meie seast armastatud tantsulooja ja rahvatantsujuht, tantsurahva hulgas hellitavalt ka Memmeks kutsutud Helju Mikkel.

Helju Mikkel sündis 13. märtsil 1925 Nõos. Rahvatantsuteadmised omandas ta ENSV Rahvaloomingu Maja tantsukoolis. Lisaks sellele täiendas ta end erinevatel seminaridel ja koolitustel. Tantsujuhina tegutses ta alates 1945. aastast.

Helju Mikkel oli aastail 1953–1978 tollase Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli kunstiline juht.

Aastal 1956 oli ta üks üliõpilaspidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmel korral selle üld- ja aujuht. Helju Mikkel kuulus üldtantsupidude lavastusgruppi neljal korral – 1970. aastal peo üldjuhina ning kolmel korral (1955, 1965, 1973) liigi üldjuhina. Aastatel 1994, 1999 ja 2004 süüdati tantsupeotuli Helju Mikkeli koduõuel Haldjal.

Helju Mikkeli looming on Eesti tantsuautorite seas üks omanäolisemaid. Tema tantsude sammustik on tugevasti seotud eesti rahvatantsuga, haarates laia teemaderingi, sh töö poetiseerimine, rahvakombed, loodus, inimsuhted. Helju Mikkeli tantse iseloomustab aegumatus. Nende juurde pöördutakse ikka ja jälle tagasi. See on meie autoritantsu kullafond. Tema tuntumad ja armastatumad tantsud on Kullaketrajad, Vanaisa polka, Otsapandjatse, Lina, Tedremäng, Kiigemäng ja Kaksteist kapukat.

1999. aastal ilmunud Helju Mikkeli raamat „Vahetussamm“ annab ülevaate tema elu- ja loometeest, olles samas omalaadne õpperaamat mitme põlvkonna tantsujuhtidele. Tema toetus ja elutarkus noortele tulevastele tantsuõpetajatele on olnud sügavasisuline ja mõtteerk.

Helju Mikkel oli eesti rahvatantsu mõtestaja, filosoof ja tantsumõtte levitaja. Selle kõige tõestuseks on Helju Mikkeli loodud rahvatantsija usutunnistus:


Olen kestmise läkitus Sinust ja Sulle,
tulen ja tantsin Sinust ja Sulle, Eestimaa.
Olen iva Su algusest, Eestimaa.

1997. aastast antakse Tartumaal välja Helju Mikkeli rahvatantsupreemiat.

Tunnustused:
1963 – Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
1991 – Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium
2000 – Valgetähe III klassi teenetemärk
2005 – Tartumaa Kuldne Tammeoks
2011 – Anna Raudkatsi nimeline rahvatantsu elutööpreemia laureaat

Urmo Känd

Urmo Känd

27.02.1937-01.09.2017

Septembrikuu esimesel päeval lahkus meie seast Nõmme Kultuurikeskuse rahvatantsurühma pikaaegne juht Urmo Känd.

Urmo hakkas rahvatantsuga tegelema 15-aastaselt oma isa Teedo Kännu käe all. 1967. aastal alustas ta tööd rahvatantsu juhendajana Nõmme Kultuurimajas ning enam kui 40 aasta jooksul suutis ta oma entusiasmiga nakatada paljusid inimesi tantsupisikuga.

Urmo Känd on avaldanud autoritantsude raamatu „Urmo tantsud“.

Ahto Nurk

Ahto Nurk

06.09.1931–29.01.2017

Ahto Nurk lõpetas 1956. aastal tänase G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise eriala. Ta tegeles aktiivselt kontserttegevuse ja heliloominguga, samuti orkestritööga ja koori- ning lauluklubi juhtimisega. Alates 1953. aastast oli Ahto Nurk Tallinna harrastuskooride ja vokaal-instrumentaalansamblite dirigent ning lauluõpetaja. 1963.a asutas ta Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori. Ahto Nurk oli 1972. aastast Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri asutaja ning kauaaegne peadirigent ja kunstiline juht. 

Ahto Nurk oli Üleriigiliste Rahvamuusikapidude mõtte algataja ning 15 peo üldjuht ja lavastaja, vabariiklike rahvamuusika suvekursuste organisaator ja õppejõud. 1994. aastast oli ta üldtantsupidude rahvamuusikaansamblite üldjuht. Ahto Nurk oli Harjumaa rahvamuusika õppepäevade läbiviija ning aastatel 2000-2008 õpetas ta Loo Keskkoolis akordionit.

Ahto Nurk oli Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi (ERRSi) asutajaliige ning kauaaegne seltsi aseesimees. Ta tegutses pikka aega ERRSi rahvamuusika mentorina.

Ahto Nurk esines oma juhendavate rahvamuusikaansamblitega Tõmba-Jüri, Lootar, Ants ja Liisu, Pirita, Heli-Neli, Jodler, EOR ja Kiigat-Käägat paljudes Euroopa riikides, põhjamaades, Venemaal, Ameerika läänerannikul ning Europeade festivalidel.

Ahto Nurk on andnud välja raamatu „Eesti rahvapille ja rahvapillimängijaid“, samuti on ta koostanud seltskonnalauliku „Laulurõõm“ ning arvukaid noodikogumikke orkestritele. Kvartett Heli-Neli’ga on välja antud helikassetid „Külasimman“, „Laulud on rõõm“ ning CD „Las kõlada“.

Ahto Nurgale omistati 1985.a ENSV teenelise kultuuritegelase aunimetus. Ta on 1997.a pälvinud Elsa Rikandi nim. kultuuripreemia ning aastal 2002 Valgetähe V klassi teenetemärgi.

Airi Rütter

Airi Rütter

12.09.1947–14.12.2016

Lahkunud on eesti rahvatantsu eestvedaja ja naiste tantsupidude korraldaja Airi Rütter.

Airi Rütter on oma aktiivse tegevusega hoidnud ja arendanud eesti rahvakultuuri, loonud paikkonna jaoks uusi traditsioone, olnud I ja II Eesti Naiste Tantsupeo eestvedaja ja korraldaja ning erinevate kultuurialade põhiväärtuste säilitaja-arendaja kogu riigi kultuuriloo kontekstis.

Avaldame siirast kaastunnet kõigile lähedastele!

Uno Veenre

Uno Veenre

24.03.1920-12.09.2016

Suri muusikajuht ja helilooja Uno Veenre.

Veenre sündis 24. märtsil 1920 Tartus. Kutselise muusikuna alustas tegevust mitmesugustes leviansamblites, näiteks mängis akordioni restorani Gloria baaris (1940), kontrabassi kohvikus Drei Hanseaten (1941), John Pori orkestris (1944).
Veenre õppis Tallinna Konservatooriumis, Tallinna Muusikakoolis, Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimist ja kompositsiooni ning lõpetas Heliloojate Liidu seminari 1958. aastal. Ta tegutses orkestrandina, ansambli- ja koorijuhina, töötas ENSV Rahvaloomingu Majas, muusikasaadete toimetajana Eesti Raadios, dirigendina Noorsoo Kultuuripalees, Kirovi nimelises kalurikolhoosis ja Tallinna Toomklubis.
Eesmärgiga populariseerida eesti rahvamuusikat ja rahvalikku heliloomingut moodustas Uno Veenre 1960. aastal Eesti Raadio juurde rahvamuusikaansambli ja aastal 1965 orkestri “Vikerlased”, mis andsid tõuke laialdasele rahvamuusikaansamblite moodustamisele ja elava huvi tekkimisele rahvamuusika vastu üle Eesti.

Uno Veenre on olnud initsiaatoriks Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri (1964) moodustamisel ja vabariiklike rahvamuusikapäevade korraldamisel. Aastatel 1960-2000 oli Veenre üldlaulu- ja tantsupeol rahvamuusikaorkestrite üldjuht.

Uno Veenre on salvestanud Eesti Raadiole üle 200 pala, nii rahvamuusika seadeid kui ka autorite rahvatoonis lugusid (C. Kreek, A. Pärt, J. Rääts, Ü. Vinter, J. Koha jt). Tema juhatatud ansamblitega on esinenud paljud Eesti tippsolistid (Tiit Kuusik, Georg Ots, Anu Kaal, Urve Tauts). Uno Veenre on kirjutanud soolo-, ansambli- ja koorilaule, hulgaliselt originaalpalu rahvamuusika-, kammer- ja puhkpilliorkestritele, koostanud ja toimetanud mitmeid laulikuid.

Uno Veenrele on omistatud Eesti NSV teenelise kultuuritegelase aunimetus (1976), Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aumärk (2003) ning Valgetähe IV klassi teenetemärk (2007).

Niina Raadik

Niina Raadik

22.08.1924–11.04.2016

Meie seast on lahkunud tantsupidude üldjuht, teenekas tantsupedagoog ja tantsulooja Niina Raadik.

Niina oli koos abikaasa Alfred Raadikuga koolinoorte tantsupidude mõtte algataja, eestvedaja ja üldjuht. Ta on andnud meile hoidmiseks olulise pärandi ja  jäänud mitmete põlvkondade rahvatantsijate jaoks Õpetajaks, tungla läitjaks, aidates  sedamoodi kaasa tantsupidude jätkumisele ning noorte huvile meie kultuuri vastu.

Niina Raadik on pärandanud meile õpetuse tööks lastega, tarkused rahvatantsutreeningu läbiviimise ja tantsude õpetamise kohta ning palju toredaid tantse, mis koondatud 2008 ilmunud  raamatusse „Õpetajad Raadikud ja nende tantsud“.

Niina Raadik oli aastatel 1965-1990 üldtantsupidude lasterühmade liigijuht, noorte tantsupidude liigijuht aastatel 1962-1987 ning aujuht 2002 ja 2007.

Niina Raadik lõpetas 1948 Tartu Riikliku Ülikooli. Tantsualase hariduse sai ta Ullo Toomi juures ja erinevatel rahvatantsukursustel. Aastatel 1948-1989 oli ta Pelgulinna Keskkooli tantsu- ja kehalise kasvatuse õpetaja.

Niina Raadiku aastakümnete pikkune töö Pelgulinna Gümnaasiumis tantsuõpetajana ja tantsupidude liigijuhina oli eeltingimuseks, et 2005. aastal toimus esimene koolinoorte rahvatantsufestival, mis on muutunud traditsiooniks ja toimus tänavu juba 11. korda.

Alates 2002. aastast tunnustatakse noorte tantsupeo lõppkontserdil üht koolis töötavat tantsuõpetajat Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumiga.