Autorikaitsest ja autorikaitsetusest

Kas kõik rahvatantsud on ikka rahvatantsud? Kes on ikkagi rahvatantsude autor? Kas autorikaitsega on meie valdkonnas probleeme? Sellise küsimuse esitas endale ERRSi juhatus ning leidis, et probleeme on ja probleemid on suured. Murest lonkava autorikaitse(tuse) pärast kutsus ERRS kokku autorikaitse töörühma, kuhu kuuluvad nii meie seltsi kui kultuuriministeeriumi, RAKKi ja Eesti Autorite Ühingu (EAÜ)  liikmed.
Oleme viimase paari aasta jooksul külastanud maakondlikke tantsupidusid ja hulgaliselt kontserte. Neil nähtu tekitab muret, sest näib, et korraldaja ei austa autorit, kelle loomingut ta esitab. Kavadel puuduvad viited autorite ja lugude päritolu kohta või on need siis valesti märgitud.
Aga publikul on ju õigus seda teada. Samamoodi on autoril õigus, et  loomingut ka loojaga seostatakse. Osalt on see märkimata jätmine seotud korraldajate oskamatusega, osalt lihtsalt mugavusega – kui ikka tantsu autorit ei teata, siis ka vaeva ei nähta, et seda välja otsida. Tõsi ta on, et meil puudub korralik andmebaas kõikide tantsude ja ka muusikapalade kohta. Ometi on ju Eesti nii väike, et sellele jälile saamine ei ole võimatu.
Nii näibki, et kontsertide korraldajad ei hooli autori õigustest. Nad sõidavad autoreid märkamata oma hoolimatusega neist lihtsalt üle eirates nii seadusi kui lihtsaid inimlikke viisakusreegleid ning  ka tsiviliseeritud ühiskonnale omast head tavalihtsaid inimlikke viisakusreegleid.

Samas puudutab see ka autoreid endid, kes kas teadmatusest, laiskusest või  hoolimatusest oma loomingut Eesti Autorite Ühingus (EAÜ)  ei registreeri võttes nii ka võimaluse neile nende töö eest tasuda. Täna on EAÜ umbes 500 liikmest meie valdkonna esindajaid paarikümne jagu. Seda on selgelt vähe, sest autoreid – olgu need siis tantsuloojad või muusikaautorid, on märksa rohkem.

Autorikaitse töörühm kaardistas ära peamised, olgu vaid mõned siin  vaid märksõnadena üles loetud:
· Kaitsmata on autori isikulised või varalised huvid
· Segamini on mõisted autoritants ja rahvatants
· Uuslooming pole rahvatants, mille autorit ei teata
· Mis on seade? Kes on/jääb selle autoriks
· Kontsertide kavadel on tantsu/muusika autor märkimata või tehtud seda valesti
· Autor ei tea oma õigusi ega ole EAÜ liige
· Tantsulooming on hetkel EAÜs kirjas muusika mitte eraldi liigina (näit. koreograafia)
· Kultuurkapital ei arvesta jagamisel autorlust. 

Meie endi jaoks on mõisted segamini. Tantsujuhid ei nimeta loodut loominguks vaid rahvatantsuks. Seda see ju pole. Tants, mida tantsitakse rahvarõivis ei ole veel rahvatants. Sarnane mure puudutab ka folkloorset tantsu – me lihtsalt ei suuda kunagi üleskorjatut täpselt reprodutseerida. Vaid ikka töötleme seda. Ometi seisab kontsertide kavalehtedel soveldatud tantsunumbri taga nimetus folkloorne või lihtsalt rahvatants. Kus on autorluse piir? Me peame endale eelkõige üldkasutatavad mõisted selgeks tegema ja seda mitte ainult autorikaitse jaoks.

Mis õiguse on autoril?
Autoriõiguse seadus võeti vastu 1992. aastal, seega kehtib see juba 15 aastat. Seadus jagab autorite õigused kaheks: isiklikud ja varalised õigused.   § 11 ja 13 seletavad need õigused lahti:

Isiklikud õigused annavad autorile õiguse:
1) esineda üldsuse ees teose loojana ja nõuda teose loomise fakti tunnustamist teose autorsuse seostamise teel tema isiku ja nimega teose mis tahes kasutamisel (õigus autorsusele);
2) otsustada, millisel viisil peab olema tähistatud autori nimi teose kasutamisel – kas autori kodanikunimega, autorimärgiga, varjunimega (pseudonüümiga) või ilma nimeta (anonüümselt)
3) teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas, tema pealkirjas (nimetuses) või autorinime tähistuses mis tahes muudatusi ning õigus vaidlustada ilma autori nõusolekuta tehtud muudatusi (õigus teose puutumatusele);
      Veel annab seadus autori kätte voli   lisada oma teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, jne, samas  vaidlustada mis tahes moonutusi ja teisi ebatäpsusi teoses endas, selle pealkirjas või autorinime tähistamises ning autorile või tema teosele antud hinnanguid, mis kahjustavad autori au ja väärikust (õigus autori au ja väärikuse kaitsele).

Autori varalised õigused määratletakse muuhulgas järgnevalt:
  Autorile kuulub ainuõigus igal moel ise oma teost kasutada, lubada ja keelata oma teose samaviisilist kasutamist teiste isikute poolt ja saada tulu oma teose sellisest kasutamisest. Samuti on tal loomulikult õigused levitada, reprodutseerida, kohandada oma teost

Kuidas seda õigust teostatakse?
Ka selle paneb seadus paika:
Teose avalik esitamine võib toimuda ainult juhul, kui teose avalikku esitamist korraldav isik on saanud autorilt, tema õigusjärglaselt või autorit esindavalt kollektiivse esindamise organisatsioonilt eelnevalt loa (litsentsi) teose avalikuks esitamiseks. Kui teose avalikku esitamist korraldab üheaegselt mitu isikut, siis vastavalt isikute omavahelisele kokkuleppele taotleb loa üks nendest.
Sama kehtib ka siis, kui teost kavatsetakse avalikult esitada tehnilise vahendi (plaadi-, kasseti- või CD-mängija jms) vahendusel üldsusele avatud kohas.
 
Loomulikult on autoril õigus saada autoritasu. Tsiteerides seaduse § 14:
1) Autoril on õigus saada tasu teose kasutamise eest teiste isikute poolt (autoritasu), välja arvatud käesoleva seadusega ettenähtud juhud.
2) Autoritasu, sealhulgas rendi suurus, selle kogumise ja väljamaksmise kord, määratakse kindlaks autori ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega (lepinguga) või autori volitusel autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni või muu isiku ja teose kasutaja vahelise kokkuleppega …

Et nüüd ka näiteks kõik koolikontsertide korraldajad ära ei ehmataks ega hirmuga kaalu seda, et kas näiteks kooli lõpuaktused ära jätta või teha need tasuliseks, et autoreile seaduse järgi tasuda, olgu kohe öeldud, et seaduses on § 22, mis tõdeb järgnevat:
Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid kasutatud teose autori nime või nimetuse, kui see on teosel näidatud, kohustusliku äranäitamisega on lubatud teose avalik esitamine õppeasutustes vahetus õppeprotsessis nende asutuste õpetava personali ja õpilaste poolt ning tingimusel, et kuulajaskonna või vaatajaskonna moodustavad õpetav personal ja õpilased või teised isikud (lapsevanemad, eestkostjad, hooldajad jne), kes on otseselt seotud õppeasutusega, kus teost avalikult esitatakse 

Mida nüüd teha?
Tunnustatud organisatsiooniks, kes autorite õiguste eest seisab, on Eesti Autorite Ühing, kes tahab meiega koostööd teha.  Koostöö peab jõudma ettevõtmiste korraldajatele selgete reeglite vormimiseni, koolituseni ning samas ka selleni, et autor registreeriks oma loomingu  avades sellega lõpuks ka võimaluse töö eest tasu saada.
Meie koostöö algab koolitamisest. EAÜ tuleb pärast pikki aastaid  tantsujuhtide suvekursusele, et taas rääkida nii autorite kui korraldajate õigustest ja kohustustest. EAÜ saab küll olla meeldetuletajaks ja ka vahendajaks autori ja korraldaja vahel, aga seltsi käes on võimalus selgitada ja korrastada reegleid. 

Igati normaalne on, kui me jõuaksime järgnevani:
· Autor registreerib oma loomingu EAÜs ja saadab noodid või tantsukirjelduse ERRSi
· ERRS loob korraliku andmebaasi, kus on nii kirjeldused/noodid, aga ka muud andmed autorite kohta
· ERRSis on ka korralik ülevaade erinevate kontsertide kohta, mis maakondades toimuvad
· Korraldaja teatab EAÜle ettevõtmisest ning ostab litsentsi, millega tagab autorile tema töö eest tasumise.
        Loomulikult on sinnani pikk tee, ent seda mööda peame astuma. Muidugi on siin ka palju raskusi, näiteks see, et repertuaarilehe täitmine on seni arusaamatult raske või seegi, et hetkel puuduvad hoovad, kuidas korraldajat panna käituma hoolivalt ja läbinähtavalt.
Et me kõik ajame tegelikult ühist asja – rahvatantsu ja –muusikaalase tegevuse arendamist, siis ei tohiks ka need sammud olla ületamatud.
Loomulikult peaks aga nii autorid kui kontsertide korraldajad korralikult läbi lugema autoriõiguse seaduse. Lihtsaim viis on minna koduleheküljele www. riigiteataja.ee ja sealt juba leiab ka selle seaduse üles.

Töörühm jätkab oma tööd

KALEV JÄRVELA
ERRSI juhatuse esimees