XIII noorte laulu- ja tantsupeo üldjuhid on valitud
XIII noorte laulu- ja tantsupeo üldjuhid on valitud
XIII noorte laulupeo peadirigent on Pärt Uusberg ja tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman. Nii otsustasid äsja lõppenud avalikule konkursile laekunud töid vaaginud komisjonid. Vaatamata välja kuulutatud eriolukorrale saavad XIII noorte laulu- ja tantsupeo ettevalmistused siiski jätkuda, kuna lähikuudel pühenduvad üldjuhid koos autorite ja kunstiliste toimkondadega noortepeo kava koostamisele ja repertuaari loomisele. XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 2022. aastal.
XIII noorte laulu- ja tantsupeo lähteideede ja üldjuhtide konkurss oli esitatud tööde arvult läbi aegade kõige tihedam. Kokku laekus konkursile 20 tööd, mida kaks laiapõhjalist komisjoni mitmes voorus põhjalikult kaalusid ja hindasid. Laulupeo ekspertkomisjoni esimehe Heli Jürgensoni sõnul sai Pärt Uusbergi puhul otsustavaks noore helilooja ja dirigendi sügavalt läbitunnetatud ning veenev nägemus laulupeost kui maailmavaatelisest tasakaalupunktist noortele, kes meie kommete ja traditsioonide jätkajatena peavad hakkama saama nii eelkäijate ootuste kui ka üleilmastumisest tekkivate universaalsete probleemidega. Tantsupeo ekspertkomisjoni esimehe, Margus Toomla sõnul pälvis Agne Kurrikoff-Herman komisjoni üksmeelse usalduse tänu oma silmnähtavalt optimistlikule hoiakule kanda peo lavastaja vastutust. “Agne pakutud ideed puudutavad hinge ning loovad põnevaid lahendusi lavastuse kujunemisel,” selgitab Toomla ning lisab: “Agne on oma ettevõtmistes üdini positiivne ja just noortepeol on ta kahtlemata särava isiksusena eeskujuks paljudele väikestele tantsijatele, keda tema naer ja rõõm kindlasti innustavad ja inspireerivad.”
Nii Jürgenson kui ka Toomla kinnitavad, et otsuse langetamine oli mõlemale komisjonile keeruline, kuna konkursile esitatud tööd olid väga erinevad ja samas väga sisukad. Suurt rõõmu valmistasid osalejate säravad ideed ning töödest peegelduv soov seda ligi kuuekümne aasta pikkust traditsiooni väärikalt jätkata ning noortepeole omaselt julgelt edasi arendada.
Pärt Uusberg on 1986. aastal sündinud helilooja ja dirigent, kelle helilooming on laialt tuntust kogunud nii Eestis kui ka välismaal. Mitmed tema teosed on kõlanud varasemate laulupidude repertuaaris, millest eriti armastatuks sai 2019. aastal juubelipeol Uusbergi enda dirigeerimisel kõlanud laulupeokantaat “Igaviku tuules”. Märkimisväärsed on Pärt Uusbergi muusikalised saavutused dirigendina kammerkooriga ”Head ööd vend”, mida ta juhatab alates 2008. aastast. 2019. aasta oktoobris võitis Pärt Uusberg VII Eesti noorte koorijuhtide konkursi.
Agne Kurrikoff-Herman on alates Viljandi Kultuurikolledži lõpetamisest 1997. aastal teinud huvijuhi ja tantsuõpetajana pidevalt tööd laste ja noortega. 20 aastat on ta tegutsenud tantsuansambli Sõprus laste- ja naisrühmade juhendajana. Alates 2000. aastast on ta tansuõpetaja Viimsi Keskkoolis ning 2006. aastast tantsuõpetaja Gustav Adolfi gümnaasiumis. Agne Kurrikoff-Herman on olnud erinevate laste- ja naisrühmade liigijuhina tantsupidude kunstiliste toimkondade liige viimased kümme aastat. Andeka tantsuloojana on mitmed tema loodud tantsud jõudnud ka Kalevi staadioni tantsumurule.
XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 1.–3. juulil 2022. aastal Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.
Ajal, mil Eesti Vabariigis on välja kuulutatud eriolukord, kutsume teid üles mitte unustama oma häid ja pofessionaalseid juhendajaid. Palun hoolitse oma kollektiivi ja juhendaja eest, makstes liikmemaksu ka pandeemia ajal.
Praegusel ajal, kus on raske läbi viia kontakttunde, soovitame võimalusel läbi viia e-õpet. Nii ei unune õpitud tantsud ega muusikapalad.
Ootame väga, et jagaksite oma e-õppe kogemusi, videoid, materjali meiega Facebookis.
XIII Koolinoorte vabariiklik rahvatantsufestival „Rahvatants paneb silma särama“ Viljandis 16.05-17.05 2020
Tõsi ta on, et seekordne XIII festival lükkub edasi aasta võrra, kevadesse 2021. Anname teada, millal me taas teie laste säravaid silmi Viljandisse ootame. Need tublid, kes on rahad üle kandnud, saate kõik kenasti tagasi.
Olge hoitud ja püsige terved! Rahulikku meelt
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Pelgulinna Gümnaasium Viljandi Paalalinna Kool Erika 5202751 Tiina 5146993
ERRS otsib programmitoimetajat
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumist koondav organisatsioon. Selts tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessiga esindades sel moel Eesti rahvatantsijate ja rahvamuusikute huve ning olles partneriks riigile.
Tööülesanded
toetusprogrammide administreerimine
ERRSi listide haldamine
ERRSi sotsiaalmeedia kontode ja kodulehe haldamine
bürooassistendi ülesanded
Nõudmised kandidaadile
huvi rahvakultuuri valdkonna vastu ja soov selles kaasa rääkida
meeskonnas töötamise tahe
hea suhtlemise ja koostöö oskus
kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime
soovitav on kõrgharidus või selle omandamine
1-2 võõrkeele oskus vähemalt kesktasemel
hea arvutikasutamise oskus
Kasuks tuleb varasem töökogemus kultuurivaldkonnas.
Hea tantsuhuviline! Seekord tantsime rahvusvahelisel tantsupäeval Saaremaalt, Jämajast pärit pärimustantsu Kuo tu tetsu.
ÜHISTANTSIMISEL OSALEMINE
Traditsiooniline
1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.05 Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika. 2. Kutsuge sõbrad, töökaaslased või terve pere tantsupõrandale ning tantsige rõõmu ja lustiga! Tantsule ei ole keelatud kutsuda ka võhivõõraid. ;) 3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i (võistlusel lähevad arvesse vaid YouTube’i salvestatud videod). Video nimeks pange „Rahvusvaheline tantsupäev 2020 – TANTSIVA SELTSKONNA NIMI“. 4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee. Huvitavamaid tunnustatakse. Videoid ootame 10. maini!
Lisaks - ühistantsimine keskustes
Eesti Rahvusringhäälinguga kokkuleppel kõlab sel päeval Vikerraadio eetrist ka kell 18.55 pärimustantsu Kuo tu tetsu muusika. Et üheskoos tähistada rahvusvahelist, kutsume üles maakondi ühiselt tantsima neil kellaaegadel keskustes Kuo tu tetsu't, aga ka teisi pärimustantse. Ühistantsust osavõtjaid kutsutakse üles oma tantsimist salvestama ja jagama.
TANTS
KIRJELDUS
Kuo tu tetsu ERA II, 128, 237/8 (1) ˂ Jämaja khk., Torgu v., Jämaja k. – Herbert Tampere ˂ Juhan Lei, 27 a. (1936) Osavõtjad: 4 paari.
A1 1-4 Peapaarid (nr 1 ja 3) vahetavad 8 kõnnisammuga kohad, 5-8 samuti külgpaarid (nr 2 ja 4). A2 1-8 Kordub A1, st peapaarid kõnnivad oma kohale tagasi (taktid 1-4), seejärel külgpaarid (taktid 5-8). B1 9-12 Põimumine käevangus. Poisid lähevad 8 kõnnisammuga endast vasakul oleva tüdruku juurde ja pöörlevad temaga parem-käevangus paigal päripäeva. 9. taktil lüüakse ka 2 plaksu (noodis takti kohal **). 13-16 Poisid, jätkates liikumist ringjoonel päripäeva, lähevad 8 kõnnisammuga järgmise tüdruku juurde ja pöörlevad temaga vasak-käevangus paigal vastupäeva. 13.taktil lüüakse ka kaks plaksu (noodis takti kohal **). B2 9-16 Jätkub B1 tegevus. Lõpuks jõuavad poisid oma paarilise juurde tagasi.
MUUSIKA
Noodinäidis
Uute tantsude konkurss 2020
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kuulutab välja
UUTE TANTSUDE KONKURSI 2020 Tähistamaks Kai Leete110. ja Helju Mikkeli 95.sünniaastapäeva
Konkursi eesmärk on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari erinevatele rühmaliikidele.
Tantse võivad konkursile esitada kõik huvilised. Tantsijate arv kompositsioonis ei ole piiratud. Saatemuusikana kasutada eesti rahvamuusikat, selle töötlusi või eesti rahvamuusikast inspireeritud autori loomingut.
Konkursile esitatud tantsud ei tohi olla varem trükis avaldatud ega ühelgi viisil honoreeritud. Varasematel konkurssidel äramärkimata jäänud tantsud võivad osaleda.
Konkurss koosneb kahest voorust: Videovoor – žürii valib tantsud lõppkontserdile Lõppvoor – avalik kontsert Paide Muusika- ja Teatrimajas
Konkursil osalemiseks palume saata .avi formaadis tantsuvideo: e-kirjaga viite allalaadimiseks veebis olevale failile koos märgusõnaga aadressile tants@errs.ee VÕI postiga / käsipostiga DVD-l või mälupulgal
Lisada muusika autori (te) kirjalik luba muusika kasutamiseks ja muusika fail.
NB! Lisaks saata märgusõnaga tähistatud ümbrik järgneva informatsiooniga: tantsu sisukirjeldus (maksimaalselt 5 lauset), pealkiri, mitmele tantsijale ja millisele rühmaliigile on tants loodud, viide kasutatud muusikale, tantsu esitava kollektiivi nimi, kontaktisiku e-post ning telefon.
NB! Juurde lisada sama märgusõnaga kinnine ümbrik autori andmetega (ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefon, e-posti aadress) hiljemalt 20. oktoobriks 2020 aadressil
“UUTE TANTSUDE KONKURSS” Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn
Tantse hindab korraldajate moodustatud vähemalt viieliikmeline žürii. Žüriil on õigus määrata eriauhindu, vastavatasemeliste tööde puudumisel jätta auhinnad välja andmata või need ümber jagada. Võitjad saavad auhinnad kätte pärast korrektse tantsukirjelduse esitamist. Lõppvooru valitud tantsude nimekiri avaldataks ERRSi kodulehel 9. novembril. Konkursi lõppvoor toimub 21.novembril 2020. a Paide Muusika- ja Teatrimajas
Konkurss toimub Eesti Kultuurkapitali toel.
Lisainfo: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Ülle Feršel tants@errs.ee 53456886; Erika Põlendik erika@errs.ee 5202751 www.errs.ee
Uute tantsude konkurss “Tuulte toodud tantsud”
Saaremaa Vallavalitsus kuulutas 25.02.2020 välja uute tantsude konkursi. Konkursi eesmärgiks on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari kogu tantsuperele. Samas ootame tantse 2021. aasta Saaremaa tantsupeoks, kus rahvatantsijad moodustavad murul mustreid samamoodi, nagu tolmuterad koonduvad tuule käes. Iga rühmaliik jutustab tantsupeol oma tuulelugu: ● lasteaialapsed keerutavad peol vanavanemate mälestused nagu tolmu üles, käivad sellega lustakalt ringi, kukerpallitavad, müravad; ● 1.-4. ja 5.-9. klassi rühmad on uudishimulikud, katsetavad, mängivad muretult, ehitavad ise tolmulosse; ● C-rühmad tahavad juba ise luua, muuta ja täiustada, otsida ja leida iseend, rännata, armuda, mässata nagu tormituul, kahelda; ● täiskasvanute segarühmasid iseloomustab pidev kiirustamine, enese tõestamise vajadus ja töö, samas koduloomine, pere, õnn, soov tuulutada tube, kuid külma tuult tuppa mitte lasta; ● naisrühmad hoiavad kodu, perekonda, nad on nagu pehme õrn tuuleke, mis suveõhtul põske paitab; ● väärikate rühmad vaatavad elule-olnule tagasi, on aeg rahuloluks, õnneks, mäletamiseks, järgnevatele põlvedele oma väärtuste edasiandmiseks, nemad juba teavad, mis lood tuultel rääkida on.
Tantsijate arv kompositsioonis ei ole piiratud, tantse võivad konkursile esitada kõik huvilised. Konkursile esitatud tantsud ei tohi olla auhinnatud varasematel konkurssidel, trükis avaldatud ega ühelgi viisil honoreeritud.
Konkurss koosneb kahest voorust: videovoor – žürii valib tantsud lõppkontserdile; lõppvoor – avalik kontsert 30. mail Kuressaare Kultuurikeskuses.
Konkursil osalemiseks palume täita ankeet koos lingiga videofailile 13. maiks 2020.
Tantse hindab korraldajate poolt moodustatud vähemalt 5-liikmeline žürii. Tantsude autorid on hindamisel teadmata. Žüriil on õigus määrata eriauhindu, vastavatasemeliste tööde puudumisel jätta auhinnad välja andmata või need ümber jagada.
Võitjad saavad auhinnad kätte pärast korrektse tantsukirjelduse esitamist.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid
Laupäeval, 7. detsembril, andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja toimunud aastapäevaüritusel üle aasta auhinnad Lokulauad valdkonna silmapaistvatele tegijatele. Aastapäevaüritusest tegi otseülekande Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriuudiste veebiportaal. ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul on tunnustamise eesmärk esile tõsta rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonda edendanud inimesi. „Öeldakse, et töö ise kiidab tegijat, kuid tunnustades tahame omalt poolt tänada ja kinnitada, et oleme märganud nende inimeste panust valdkonna heaks,“ ütles Kalev Järvela. Sel aastal jagati välja viisteist tunnustust kümnes eri kategoorias. ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2019“ said:
AASTA SÕBER – JÜRI URB
Jüri Urb on tantsupeo muuseumi oluline toetaja, tänu kellele on muuseumil võimalik tegutseda.
AASTA KOLLEKTIIV – RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KUNGLA
Rahvamuusikaansambel Kungla on oluline rahvamuusika edendaja nii Lääne-Virumaal kui ka mujal Eestis. 40 tegutsemisaastat mahutavad endasse paju erinevaid folkloorifestivale, pillipidusid ja kontsertreise, mille kaudu on Eesti rahvamuusikat tutvustatud laiemalt mitmes välisriigis.
AASTA KORRALDAJA – HUVIKOOL MODERATO (REINE NIIN)
Reine korraldusel on saanud iga-aastaseks traditsiooniks Metsapoole rahvamuusikalaager, noortele muusikutele suunatud rahvamuusikatöötluste festival Folgikrõmps ning kandle ehitamise laager.
AASTA KORRALDAJA – AET MAATEE
Aet Maatee kanda on nii tulenäitaja kui ka teelolija roll. Nelja juulipäeva nimel töötas tema ja ta meeskond kolm aastat. XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” märgib seni suurimat laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu, kus osales üle 1800 kollektiivi pea 45000 osavõtjaga. Aet Maatee juhtimisel korraldatud pidu puges sadadele tuhandetele inimeste hinge. Meie tantsud, laulud ja pillilood on MINU ARM.
AASTA LOOJA – VAIKE RAJASTE
Vaike Rajaste looming oli 2019. aasta suvel Kalevi staadionil kõigile näha - Vaike Rajaste oli XX tantsupeo “Minu arm” idee autor ja pealavastaja.
AASTA LOOJA – TONIO TAMRA
Tonio Tamra panus tantsupeo muusikalisse kujundusse on hindamatu. Sujuv ja kaunis muusikaline korraldus ning professionaalne tase tagasid parimad tingimused tantsijatele veatuks esinemiseks XX tantsupeol „Minu arm“.
AASTA SÜNDMUS – XX TANTSUPIDU „MINU ARM“
Imelise ja võimsa elamusega pidu, mis tegi sügava kummarduse 85 aasta pikkusele tantsupeotraditsioonile. Läbi aegade suurimal peol astus muruplatsile 10 500 tantsijat.
AASTA TEGU – VÄLIS-EESTLASTE TANTSUPIDU „ÜHENDUSMAA ON EESTIMAA“, TANTSUPEO MUUSEUMI (ANGELA ARRASTE JA ÜLO LUHT) EESTVEDAMISEL
Pidu tõstis esile eestlaste kogukonnad maailmas, meie kultuuri ja pärimuse hoidmise. Vabaduse väljakul tantsisid rühmad 14 erinevast riigist: Soome, Rootsi, Norra, Belgia, Holland, USA, Kanada, Austraalia, Türgi, Inglismaa, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg ja Šveits.
AASTA TEGU – ULLO TOOMI RAAMATU „EESTI RAHVATANTSUD“ KORDUSTRÜKK, ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS
2018. aastal 65 aastaseks saanud kogumik on olnud kasutuses kõik need aastad ja muutunud rariteediks. Kordustrükina ilmunud väljaanne on eriline, sest lisatud on Toomi õpilaste ning kolleegide mõtted.
AASTA TANTSUJUHT – HELENA-MARIANA REIMANN
Helena-Mariana Reimann teeb tänuväärset tööd nii väikeste laste kui juba ellu astuvate noortega, õpetab neid armastama rahvatantsu. Helena-Mariana on ka tunnustatud tantsulooja ja lavastaja.
AASTA RAHVAMUUSIK – JUHAN UPPIN
Juhan Uppin oli 2019. aasta rahvamuusikapeo kunstiline juht, kes oma tööga on laulu- ja tantsupidude kõrvale toonud rahvamuusikapeod. 2019 andis Juhan Uppin, Vabariigi Pillimees, välja sooloalbumi “Päkarauakannel”, millega tõstis fookusesse ja au sisse eesti rahvapilli.
PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE – JURIS ŽIGURS
Andeka organisaatorina on Juris olnud aastatel 1985-2004 paljude üle-maaliste pidustuste, võimlemispidude, üld- ja noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja. Juris Žigurs on ERRSi auliige, tantsupidude aujuht ja Ullo Toomi stipendiumi laureaat.
AASTA VIDEO ERIPREEMIAD – TORI RAHVAMAJA SEGARÜHM JA TANTSUSELTS TARAPITA
Aasta video eripreemia anti välja kahele tantsurühmale, Tori Rahvamaja segarühmale omanäolise tantsu tõlgendamise eest ja tantsuselts Tarapitale oskuskliku „tantsija on üks tavaline inimene“ näitamise eest.
AASTA VIDEO – „KOOS“, TANTSUANSAMBEL LEE
Esmakordselt välja antav kategooria, aasta rahvatantsu video. Tantsuansambel Lee on videot „Koos“ kirjeldanud järgmiselt: „Tegemist teosega, mis on sündinud muusika, tantsu ja kaamera koostööna Juhan Uppini muusikale „Jõulurutt“. See on spetsiaalselt kaamera jaoks lavastatud koreograafia, mida luues on püütud arvestada erinevate võimalustega, mida kaamera tantsu jaoks avab.“
Ürituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Saku Läte.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988.a loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23 000 rahvatantsija ja 2 000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte- ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.
ERRSi uus tegevjuht on Mari-Liis Öpik
Mari-Liis Öpik on viimased kaheksa aastat tegelenud rahvatantsurühma Koidupuna elu ja tegevuse korraldamisega. Armastusest rahvatantsu vastu on Mari-Liis kursis nii ERRSi tegemistega kui ka rahvatantsuvaldkonnaga. „Mulle on rahvakultuuri valdkond südamelähedane ja tunnen, et on õige aeg anda ka enda panus selle arengusse,“ ütles Mari-Liis Kultuuriministeeriumile antud intervjuus, „mulle meeldib ERRS-i visioon ning soov arendada ja hoida meie rahvakultuuri elujõulisena. Minu jaoks on teema ja valdkond põnevust ja väljakutseid pakkuv.“
