Hea tantsuhuviline! Seekord tantsime rahvusvahelisel tantsupäeval Saaremaalt, Jämajast pärit pärimustantsu Kuo tu tetsu.
ÜHISTANTSIMISEL OSALEMINE
Traditsiooniline
1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.05 Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika. 2. Kutsuge sõbrad, töökaaslased või terve pere tantsupõrandale ning tantsige rõõmu ja lustiga! Tantsule ei ole keelatud kutsuda ka võhivõõraid. ;) 3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i (võistlusel lähevad arvesse vaid YouTube’i salvestatud videod). Video nimeks pange „Rahvusvaheline tantsupäev 2020 – TANTSIVA SELTSKONNA NIMI“. 4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee. Huvitavamaid tunnustatakse. Videoid ootame 10. maini!
Lisaks - ühistantsimine keskustes
Eesti Rahvusringhäälinguga kokkuleppel kõlab sel päeval Vikerraadio eetrist ka kell 18.55 pärimustantsu Kuo tu tetsu muusika. Et üheskoos tähistada rahvusvahelist, kutsume üles maakondi ühiselt tantsima neil kellaaegadel keskustes Kuo tu tetsu't, aga ka teisi pärimustantse. Ühistantsust osavõtjaid kutsutakse üles oma tantsimist salvestama ja jagama.
TANTS
KIRJELDUS
Kuo tu tetsu ERA II, 128, 237/8 (1) ˂ Jämaja khk., Torgu v., Jämaja k. – Herbert Tampere ˂ Juhan Lei, 27 a. (1936) Osavõtjad: 4 paari.
A1 1-4 Peapaarid (nr 1 ja 3) vahetavad 8 kõnnisammuga kohad, 5-8 samuti külgpaarid (nr 2 ja 4). A2 1-8 Kordub A1, st peapaarid kõnnivad oma kohale tagasi (taktid 1-4), seejärel külgpaarid (taktid 5-8). B1 9-12 Põimumine käevangus. Poisid lähevad 8 kõnnisammuga endast vasakul oleva tüdruku juurde ja pöörlevad temaga parem-käevangus paigal päripäeva. 9. taktil lüüakse ka 2 plaksu (noodis takti kohal **). 13-16 Poisid, jätkates liikumist ringjoonel päripäeva, lähevad 8 kõnnisammuga järgmise tüdruku juurde ja pöörlevad temaga vasak-käevangus paigal vastupäeva. 13.taktil lüüakse ka kaks plaksu (noodis takti kohal **). B2 9-16 Jätkub B1 tegevus. Lõpuks jõuavad poisid oma paarilise juurde tagasi.
MUUSIKA
Noodinäidis
Uute tantsude konkurss 2020
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kuulutab välja
UUTE TANTSUDE KONKURSI 2020 Tähistamaks Kai Leete110. ja Helju Mikkeli 95.sünniaastapäeva
Konkursi eesmärk on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari erinevatele rühmaliikidele.
Tantse võivad konkursile esitada kõik huvilised. Tantsijate arv kompositsioonis ei ole piiratud. Saatemuusikana kasutada eesti rahvamuusikat, selle töötlusi või eesti rahvamuusikast inspireeritud autori loomingut.
Konkursile esitatud tantsud ei tohi olla varem trükis avaldatud ega ühelgi viisil honoreeritud. Varasematel konkurssidel äramärkimata jäänud tantsud võivad osaleda.
Konkurss koosneb kahest voorust: Videovoor – žürii valib tantsud lõppkontserdile Lõppvoor – avalik kontsert Paide Muusika- ja Teatrimajas
Konkursil osalemiseks palume saata .avi formaadis tantsuvideo: e-kirjaga viite allalaadimiseks veebis olevale failile koos märgusõnaga aadressile tants@errs.ee VÕI postiga / käsipostiga DVD-l või mälupulgal
Lisada muusika autori (te) kirjalik luba muusika kasutamiseks ja muusika fail.
NB! Lisaks saata märgusõnaga tähistatud ümbrik järgneva informatsiooniga: tantsu sisukirjeldus (maksimaalselt 5 lauset), pealkiri, mitmele tantsijale ja millisele rühmaliigile on tants loodud, viide kasutatud muusikale, tantsu esitava kollektiivi nimi, kontaktisiku e-post ning telefon.
NB! Juurde lisada sama märgusõnaga kinnine ümbrik autori andmetega (ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefon, e-posti aadress) hiljemalt 20. oktoobriks 2020 aadressil
“UUTE TANTSUDE KONKURSS” Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn
Tantse hindab korraldajate moodustatud vähemalt viieliikmeline žürii. Žüriil on õigus määrata eriauhindu, vastavatasemeliste tööde puudumisel jätta auhinnad välja andmata või need ümber jagada. Võitjad saavad auhinnad kätte pärast korrektse tantsukirjelduse esitamist. Lõppvooru valitud tantsude nimekiri avaldataks ERRSi kodulehel 9. novembril. Konkursi lõppvoor toimub 21.novembril 2020. a Paide Muusika- ja Teatrimajas
Konkurss toimub Eesti Kultuurkapitali toel.
Lisainfo: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Ülle Feršel tants@errs.ee 53456886; Erika Põlendik erika@errs.ee 5202751 www.errs.ee
Algas konkurss 2022. aasta noorte laulu- ja tantsupeo juhtide ja lähteideede leidmiseks
Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koos Eesti Kooriühingu ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga kutsub osalema XIII noorte laulu- ja tantsupeo lähteideede ning peadirigendi ja pealavastaja konkursil. XIII noorte laulu- ja tantsupidu toimub 1.–3. juulil 2022. aastal Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.
Laulu- ja tantsupeo juhi konkursile on kandidaadid oodatud osalema kas individuaalselt või koos meeskonnaga. XIII tantsupeo pealavastajaks kandideerijad peaksid oma konkursitöös kirjeldama tantsupeo lähteideed ning selgitama ka näiteks repertuaarivaliku põhimõtteid ja oma idee seoseid tantsupeo põhiväärtustega. XIII noorte laulupeo peadirigendi kandidaadil palutakse lisaks kunstilisele lähteideele kirjeldada oma ideekavandis muuhulgas ka koori- ja orkestrirepertuaari valikupõhimõtteid ning a cappella muusika ja uudisloomingu osatähtsust ja mahtu.
Konkursile laekunud töödelt oodatakse loomingulisust, teostatavust ja samuti lähteidee kandvust ühiskonnas. Noorte laulu- ja tantsupeo traditsiooni võimest noori oma kaasajas kõnetada sõltub suuresti see, milline on 2003. aastast UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kantud Eesti laulu- ja tantsupeo traditsiooni tulevik. XIII noortepeo kunstilise lähteidee koostajal tuleb silmas pidada, et muusika ja tantsu kõrval on samavõrd oluline traditsioonide ja meie põhiväärtuste edasiandmine uuele põlvkonnale mõistetaval ning köitval kombel.
Konkursitööde laekumise tähtaeg on 20. veebruar 2020. Tööd võib saata e-postiga aadressile laulupidu@laulupidu.ee või tuua või saata aadressile Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, Pärnu mnt 10 Tallinn 10148.
Loe XIII noorte TANTSUPEO pealavastaja ja lähteidee konkursi tingimusi siit.
Loe XIII noorte LAULUPEO peadirigendi ja lähteidee konkursi tingimusi siit.
Lisainfo konkursi kohta: Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA, laulupidu@laulupidu.ee
XIII vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival
Rahvatants paneb silmad särama!
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Pelgulinna Gümnaasium ja Pelgulinna Haridusselts korraldavad VILJANDIS koostöös Paalalinna Kooli, Jakobsoni Kooli ja tantsurühmaga RU-LE-ME XIII vabariikliku koolinoorte rahvatantsufestivali!
REPERTUAAR üks vabalt valitud oma kodukoha rahvatants või Eesti autoritants üks oma kodukoha rahvamuusikale loodud omaloominguline tants
AJAKAVA Huvitavat ning harivat tantsulist ja muud tegevust pakuvad Viljandi Paalalinna Kool, naiskodukaitse, Viljandi Päästeamet, Viljandi Huvikool, Pärimusmuusika ait, Viljandi tantsuõpetajad
OSALEMISTASU
25 EURi osaleja Tasuda 31.03.2020 Pelgulinna Haridusseltsi kontole EE194204278601884712 COOP PANK Soovi korral väljastab haridusselts osalemisarveid (tiina.tiit@pelgulinna.edu.ee )
Lisaks kantakse 1 EUR annetusena iga osaleja poolt Rahvuskultuuri Fondi all olevasse Niina ja Alfred Raadiku nimelisse allfondi Arveid annetuste kohta ei väljastata
ÖÖBIMINE
Viljandi Paalalinna Kool ja Viljandi Jakobsoni Kool (madrats ja magamiskott kaasa!)
REGISTREERIMINE
Kuni 29.02.2020 Saada registreerimiskaart errs@errs.ee OSALEJATE ARV ON PIIRATUD
Meil on hea meel, et huvi lastefestivali vastu on väga suur. Kahjuks on seetõttu algklassirühmade ja põhikoolirühmade registreerimine lõppenud! Registreeruda saavad veel vaid mõned gümnaasiumi vanuseastme rahvatantsurühmad.
telefon 5202751 (Erika Põlendik) või 5146993 (Tiina Tiit)
VII Tallinna ja Harjumaa talvine tantsupäev "Kolmteist õnne keerutust"
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Tallinna Ülikooli rahvatantsuansambel Soveldaja kutsuvad talvisele tantsupäevale "Kolmteist õnne keerutust".
VII Tallinna ja Harjumaa talvine tantsupäev toimub Mustamäe kultuurikeskuse „Kaja“ parkimisplatsil ja siseruumides 13. märtsil algusega 19.00. 13 ja reedet on alati müstiliseks peetud, kuid müstika ei tähenda sugugi alati kurjust ja ebaõnne. Talvisel tantsupäeval tantsimegi heade kaaslastega ringis halva ja ebaõnne endast eemale ja rõõmu põue. Tantsime tantse, mis lubavad lustida ja tekitavad hea tunde. Talvepäeva repertuaari oleme valinud tantsud kogumikest „Vanad seltskonnatantsud“ ja „Viron vakka“ (K. Torop).
Muusikuteks on ansambel Lõõtsavägilased. Iga tantsu eel teeme tutvustuse ja selgitava ettetantsimise, et kaasa saaks tantsida ka publik. Ühistantsimisele järgneb simman kultuurikeskuse „Kaja“ saalis ikka koos Lõõtsavägilastega.
Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine - tulemused
Laupäeval, 30. novembril 2019 toimus Viimsi koolis esimene Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine. Osales 378 tantsijat, 24 rühmast üle Eesti. Iga rühm sai valida võistutantsimiseks ühe Ilma Adamsoni tantsu, milleks olid "Piigad elevil", "Metsa veerel", Reinlender-polka" ja "Ilosa". Lisaks Ilma Adamsoni tantsule oli rühmadel vaja ettevalmistada ka üks vabalt valitud tants. Konkurents oli eriti tugev just segarühma tantsu "Reinlender-polka" arvestuses, kus osales lausa 10 rühma.
Võistlust hindas viieliikmeline žürii koosseisus Margus Toomla, Ene Jakobson, Ülle Feršel, Hele Pomerants ja Leelo Aasamäe.
Zürii koos Ilma Adamsoniga valisid lisaks parimatele tantsude esitajatele välja ka rühmad, kellele edastati kutse esinemiseks järgmisel päeval 1.detsembril 2019 Alexela Kontserdimajas toimuvale Ilma Adamsoni juubelikontserdile "Selle Ilosa ilma päält...".
Parimateks tantsude esitajateks osutusid:
"Piigad elevil" arvestuses • I koht ja kutse Alexela Kontserdimajja - Kiili Kirjud, juhendaja Merike Kiil • II koht ja kutse Alexela Kontserdimajja - Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli naisrühm, juhendaja Kärt Vuks
"Metsa veerel" arvestuses • I koht ja kutse Alexela Kontserdimajja - Jõgevahe Pere naisrühm, juhendajad Marika Järvet ja Ave Anslan • II koht - Kiilitar, juhendaja Triin Aas
"Reinlender-polka"arvestuses • I koht ja kutse Alexela Kontserdimajja - Tartu Maaülikooli tantsuansambel Tarbatu noorte rühm, juhendaja Jaanus Randma • II koht ja kutse Alexela Kontserdimajja -Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus, juhendaja Marina Kuznetsova • III koht - Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed rühm A1, juhendaja Kristiina Vilipõld
"Ilosa" arvestuses • I koht ja kutse Alexela Kontserdimajja - Tartu Maaülikooli tantsuansambel Tarbatu vilistlas rühm, juhendaja Jaanus Randma • II koht ja kutse Alexela Kontserdimajja - Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit, juhendajad Tiiu Pärnits ja Eneli Rüütli • III kohta - Tantsuansambel Tuisuline segarühm, juhendaja Liisa Laine
Ilma Adamson ise ei kuulunud žüriisse aga ka temal oli võimalik valid välja oma lemmik rühmad, kellele omistati Ilma Adamsoni eripreemia saaja tiitel: • Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed rühm A1, juhendaja Kristiina Vilipõld - parima kohustusliku tantsu esitaja • Tartu Maaülikooli tantsuansambel Tarbatu noorte rühm, juhendaja Jaanus Randma - parima vabalt valitud tantsu esitaja.
Lisaks anti välja ka korraldajate eripreemia ehk Tantsuansambel Sõpruse lemmikud. Need rühmad paistsid korraldajate jaoks silma millegi väga erilisega: • Tartu Maaülikooli tantsuansambel Tarbatu noorte rühm, juhendaja Jaanus Randma - üllatavalt südika tantsu eest, vaatmata muusika puudumisele. • Rahvatantsurühm Tuurit-Tuurit, juhendajad Tiiu Pärnits ja Eneli Rüütli - mõistmise ja vastutulelikkuse eest
Kõik osalevad rühmad oli väga-väga tublid! Suured, suured tänud Teile selle meeleoluka võistutantsimise eest!
Korraldaja Tantsuansambel Sõprus
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid
Laupäeval, 7. detsembril, andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja toimunud aastapäevaüritusel üle aasta auhinnad Lokulauad valdkonna silmapaistvatele tegijatele. Aastapäevaüritusest tegi otseülekande Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriuudiste veebiportaal. ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul on tunnustamise eesmärk esile tõsta rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonda edendanud inimesi. „Öeldakse, et töö ise kiidab tegijat, kuid tunnustades tahame omalt poolt tänada ja kinnitada, et oleme märganud nende inimeste panust valdkonna heaks,“ ütles Kalev Järvela. Sel aastal jagati välja viisteist tunnustust kümnes eri kategoorias. ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2019“ said:
AASTA SÕBER – JÜRI URB
Jüri Urb on tantsupeo muuseumi oluline toetaja, tänu kellele on muuseumil võimalik tegutseda.
AASTA KOLLEKTIIV – RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KUNGLA
Rahvamuusikaansambel Kungla on oluline rahvamuusika edendaja nii Lääne-Virumaal kui ka mujal Eestis. 40 tegutsemisaastat mahutavad endasse paju erinevaid folkloorifestivale, pillipidusid ja kontsertreise, mille kaudu on Eesti rahvamuusikat tutvustatud laiemalt mitmes välisriigis.
AASTA KORRALDAJA – HUVIKOOL MODERATO (REINE NIIN)
Reine korraldusel on saanud iga-aastaseks traditsiooniks Metsapoole rahvamuusikalaager, noortele muusikutele suunatud rahvamuusikatöötluste festival Folgikrõmps ning kandle ehitamise laager.
AASTA KORRALDAJA – AET MAATEE
Aet Maatee kanda on nii tulenäitaja kui ka teelolija roll. Nelja juulipäeva nimel töötas tema ja ta meeskond kolm aastat. XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” märgib seni suurimat laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu, kus osales üle 1800 kollektiivi pea 45000 osavõtjaga. Aet Maatee juhtimisel korraldatud pidu puges sadadele tuhandetele inimeste hinge. Meie tantsud, laulud ja pillilood on MINU ARM.
AASTA LOOJA – VAIKE RAJASTE
Vaike Rajaste looming oli 2019. aasta suvel Kalevi staadionil kõigile näha - Vaike Rajaste oli XX tantsupeo “Minu arm” idee autor ja pealavastaja.
AASTA LOOJA – TONIO TAMRA
Tonio Tamra panus tantsupeo muusikalisse kujundusse on hindamatu. Sujuv ja kaunis muusikaline korraldus ning professionaalne tase tagasid parimad tingimused tantsijatele veatuks esinemiseks XX tantsupeol „Minu arm“.
AASTA SÜNDMUS – XX TANTSUPIDU „MINU ARM“
Imelise ja võimsa elamusega pidu, mis tegi sügava kummarduse 85 aasta pikkusele tantsupeotraditsioonile. Läbi aegade suurimal peol astus muruplatsile 10 500 tantsijat.
AASTA TEGU – VÄLIS-EESTLASTE TANTSUPIDU „ÜHENDUSMAA ON EESTIMAA“, TANTSUPEO MUUSEUMI (ANGELA ARRASTE JA ÜLO LUHT) EESTVEDAMISEL
Pidu tõstis esile eestlaste kogukonnad maailmas, meie kultuuri ja pärimuse hoidmise. Vabaduse väljakul tantsisid rühmad 14 erinevast riigist: Soome, Rootsi, Norra, Belgia, Holland, USA, Kanada, Austraalia, Türgi, Inglismaa, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg ja Šveits.
AASTA TEGU – ULLO TOOMI RAAMATU „EESTI RAHVATANTSUD“ KORDUSTRÜKK, ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS
2018. aastal 65 aastaseks saanud kogumik on olnud kasutuses kõik need aastad ja muutunud rariteediks. Kordustrükina ilmunud väljaanne on eriline, sest lisatud on Toomi õpilaste ning kolleegide mõtted.
AASTA TANTSUJUHT – HELENA-MARIANA REIMANN
Helena-Mariana Reimann teeb tänuväärset tööd nii väikeste laste kui juba ellu astuvate noortega, õpetab neid armastama rahvatantsu. Helena-Mariana on ka tunnustatud tantsulooja ja lavastaja.
AASTA RAHVAMUUSIK – JUHAN UPPIN
Juhan Uppin oli 2019. aasta rahvamuusikapeo kunstiline juht, kes oma tööga on laulu- ja tantsupidude kõrvale toonud rahvamuusikapeod. 2019 andis Juhan Uppin, Vabariigi Pillimees, välja sooloalbumi “Päkarauakannel”, millega tõstis fookusesse ja au sisse eesti rahvapilli.
PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE – JURIS ŽIGURS
Andeka organisaatorina on Juris olnud aastatel 1985-2004 paljude üle-maaliste pidustuste, võimlemispidude, üld- ja noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja. Juris Žigurs on ERRSi auliige, tantsupidude aujuht ja Ullo Toomi stipendiumi laureaat.
AASTA VIDEO ERIPREEMIAD – TORI RAHVAMAJA SEGARÜHM JA TANTSUSELTS TARAPITA
Aasta video eripreemia anti välja kahele tantsurühmale, Tori Rahvamaja segarühmale omanäolise tantsu tõlgendamise eest ja tantsuselts Tarapitale oskuskliku „tantsija on üks tavaline inimene“ näitamise eest.
AASTA VIDEO – „KOOS“, TANTSUANSAMBEL LEE
Esmakordselt välja antav kategooria, aasta rahvatantsu video. Tantsuansambel Lee on videot „Koos“ kirjeldanud järgmiselt: „Tegemist teosega, mis on sündinud muusika, tantsu ja kaamera koostööna Juhan Uppini muusikale „Jõulurutt“. See on spetsiaalselt kaamera jaoks lavastatud koreograafia, mida luues on püütud arvestada erinevate võimalustega, mida kaamera tantsu jaoks avab.“
Ürituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Saku Läte.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988.a loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23 000 rahvatantsija ja 2 000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte- ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.
ERRSi uus tegevjuht on Mari-Liis Öpik
Mari-Liis Öpik on viimased kaheksa aastat tegelenud rahvatantsurühma Koidupuna elu ja tegevuse korraldamisega. Armastusest rahvatantsu vastu on Mari-Liis kursis nii ERRSi tegemistega kui ka rahvatantsuvaldkonnaga. „Mulle on rahvakultuuri valdkond südamelähedane ja tunnen, et on õige aeg anda ka enda panus selle arengusse,“ ütles Mari-Liis Kultuuriministeeriumile antud intervjuus, „mulle meeldib ERRS-i visioon ning soov arendada ja hoida meie rahvakultuuri elujõulisena. Minu jaoks on teema ja valdkond põnevust ja väljakutseid pakkuv.“
Mait Agu stipendiumi said Marta Jamsja ja Maido Saar
1. oktoobril, Mait Agu sünnipäeval anti traditsiooniliselt üle Mait Agu nimeline tantsustipendium. Seekord anti stipendium üle Paljassaares varsti avatavas Naked Islandi töökodade kompleksis. Üleandmisele eelnes installatiivne performance KLIENDIPÄEV. Üritus oli teostatud Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi koreograafia- ja kunstitudengite koostöös ning Flo Kasearu ja Oksana Tralla eestvedamisel.
Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvisid kaks koreograafi - Marta Jamsja ja Maido Saar.
Marta Jamsja on noor tantsulooja, kes lõpetas kevadel Tallinna Ülikooli, Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi koreograafia õppekava bakalaureuse Cum Laude ning on hetkel praktikal Lenka Vagnerova kompaniis Prahas. Marta on tegev tantsu elus laia ampluaaga, tegutseb nii rahvakultuuris kui kaasaegses tantsukunstis. Ta on esindanud TLÜ-d oma tantsufilmidega ka rahvusvahelistel tudengifestivalidel.
Maido Saar on endine Mait Agu õpilane. Tal on tegutsenud järjepidevalt ja pikaaegselt lava rahvatantsu loojana ja armastatud tantsu pedagoogina; tunnustatud tantsuõpetaja, tantsuseltsi Lee looja ja kunstiline juht. Ta oli XIX üldtantsupeo kunstiline juht ning 2007. aasta noorte tantsupeo "Lävel" idee autor ning pealavastaja.
2019. aastal antakse Mait Agu nimelist preemiat välja kahekümne esimest korda. Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele, vilistlasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Mait Agu nimelise stipendiumi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital.
Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Kaja Tammik
Tallinna raekojas anti 16. septembril rahvatantsuvaldkonna arendajale Kaja Tammikule üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium.
Ullo Toomi stipendiumi antakse 1987. aastast. Tänavune laureaat Kaja Tammik on aastaid töötanud Rahvakultuuri Keskuses metoodiku ja koolitusjuhina. Ta alustas 1989. aastal tantsujuhtide kursusi, millele pani 1953. aastal aluse Ullo Toomi. Rahvatantsujuhtide koolist on välja kasvanud mitmed suurte tantsupidude üldjuhid. Lisaks on Tammiku eestvedamisel toimunud täienduskoolitusi, korraldatud suvekursusi ning organiseeritud tantsujuhtidele muid õppevorme.
"Meie tantsupeod ei oleks pooltki nii uhked ja võimsad ilma rahvatantsujuhtide täienduskoolitusteta. Tantsida võib ju igaüks, aga meie rahvatants toetub siiski tantsutaat Ullo Toomi loodud süsteemile. Nii võib Kaja Tammikut pidada Ullo Toomi õpetuse üheks väga oluliseks vahendajaks ja edasiviijaks. See on äärmiselt oluline, et oleks tantsujuhte, kes oma oskusi kogu aeg lihvivad. Kuni jätkub inimesi nagu Kaja, kestavad meie peod ja ühine tantsurõõm," ütles Ullo Toomi Fondi halduskogu esimees Ilma Adamson.
Lisaks koolitustele aitas Kaja Tammik kaasa esimesele tantsuspetsialisti kutsestandardi valmimisele, ta on vabatahtlikult löönud kaasa üleriigiliste tantsupidude korraldusmeeskondades. Kolleegid on tema puhul esile toonud täpsust, toetavat meelt ning sõbralikkust ja hoolivust.
Ullo Toomi Fond asutati 1987. aastal, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsu. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille pälvib laureaat Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.
Ullo Toomi stipendium võidakse anda edukate esinemiste, publikatsioonide või muude ettevõtmiste eest, mis on viinud edasi eesti rahvatantsu või arendanud autoritantsu. Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, legendaarsed suurmeistrid Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel ja teised tuntud rahvatantsujuhid.
Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.
Valminud on raamat Kätrin Järvise tantsudega “Loodud tantsimiseks." Raamat sisaldab kaheteistkümne tantsu kirjeldust koos nootidega.
Raamatus on kirjeldatud tantsud: Naistele: "Leemekulbi liigutajad" ja "Tulõq aga tulõq" Meestele: "Öised orjad" ja "Haanja miis" Lastele: "Kingatants" Segarühmale: "Kreisi reinlender", "Lätsi sanna", "Tantsule karmoškaga", "Lätsi aga kõrtsi rõõmuga", "Mul pole mõisa", "Tantsulugu rättidega" ja "Õrn haare"
Raamatut saab tellida kirjutades soprus@soprus.eu. Raamatu hind 25 €.
