Eestlased on tantsurahvas! On suur rõõm, et koos meiega tähistasid rahvusvahelist tantsupäeva erinevad põlvkonnad nii põhjas, lõunas, idas kui läänes, nii Eestis kui välismaal.
Teie videod on kenasti ERRSi jõudnud ning nüüd on aeg hääletada Rahva Lemmiku poolt!
KUTSUME kandideerima rahvatantsu või rahvamuusika mentoriks!
KUTSUME kandideerima rahvatantsu või rahvamuusika mentoriks! Uue mentorprogrammi (aastateks 2018-2022) raames kuulutab ERRS välja mentoriks kandideerimise. Allkirjastatud vormikohane avaldus ja CV esitada 16. maiks aadressile errs@errs.ee.
Rahvatantsu ja rahvamuusika mentor on: - erialase kõrgharidusega või läbinud erialase koolituse; - valdkonnas tegev tipp-professionaal; - metoodilist abi osutav õpetaja, metoodik ja nõustaja; - oma oskusi tõestanud teoreetik ja praktik.
Mentori tööülesanded: - mentor valmistab ette ja viib läbi koolitusi vastavalt tellimusele; - mentor osaleb tagasiside andjana või kunstilise konsultandina valdkonna jaoks olulise konkursi/festivali/sündmuse töös; - mentor annab tagasisidet ning koostab hinnangulisi kokkuvõtteid valdkonna kohta;
Lisainfo: Erika Põlendik erika@errs.ee 520 2751
XII Koolinoorte vabariiklik rahvatantsufestival „Rahvatants paneb silmad särama“ Eestimaa südames Paides
Sel nädalavahetusel koguneb Paidesse 900 noort rahvatantsijat. Eestimaa südames Paides toimub XII vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on „Rahvatants paneb silma särama“.
Festivali raames annavad noored tantsijad kaks kontserti. Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.
„Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn „suurel laval“ ja kindlasti koostantsimise rõõm,“ kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. „Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,“ räägib Põlendik.
Koolinoorte rahvatantsufestival on iga-kevadine traditsioon, tuues kokku sajad rahvatantsuhuvilised noored üle Eesti. Igal aastal korraldatakse see erinevas Eesti paigas, sel kevadel on korraldamine Paide käes. Kokku on festivalile oodata üle 900 noore rahvatantsija.
XII rahvatantsufestivali raames osalevad noored erinevates töötubades. Suure panuse lastele mitmekesise programmi ettevalmistamisel on andnud Järvamaa Muuseum, Paide politseijaoskond, Päästeamet, Paide Huvikeskus, Paide Noortekeskus.
Festival toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Pelgulinna Gümnaasiumi eestvedamisel koostöös Paide Muusika- ja Teatrimaja, Paide Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumiga.
Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule, kes koos abikaasa Niina Raadikuga olid aastaid Pelgulinna Gümnaasiumi rahvatantsuõpetajad ja rahvatantsusädeme hoidjad noorte seas. Festivali korraldamise kaudu toetatakse Alfred ja Niina Raadiku fondi, mille eesmärk on tunnustada koolides töötavate rahvatantsuõpetajate tegevust.
Ürituse korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus, Paide linn, Kalev.
Lisainfo: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Erika Põlendik erika@errs.ee 5202751
Pelgulinna Gümnaasium Tiina Tiit tiina.tiit@pelgulinna.edu.ee 5146993
ERRSi juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela
14. aprillil toimunud ERRSi kevadisel üldkogul valiti ERRSile uus juhatus. Kehtiva põhikirja järgi lõpeb praeguse juhatuse koosseisu volituste tähtaeg mais.
Üldkogu otsusel on ERRSi juhatus seitsmeliikmeline. Eelmisest koosseisust jätkavad Ene Jakobson, Kalev Järvela, Agne Kurrikoff-Herman, Kadri Tiis, Margus Tokko, Margus Toomla. Uue liikmena liitub Kristi Alas.
Juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela. Oma sõnavõtus ütles 16 aastat ERRSi juhatuse esimehena ametis olnud Kalev Järvela, et üheks tema ülesandeks on leida inimene, kes järgmisel perioodil juhatuse esimehe ameti üle võtab. “See inimene peab tahtma seda tööd teha ning olema valmis panustama,” sõnas Kalev. Juhatus valiti kolmeks aastaks.
RAHVUSVAHELINE TANTSUPÄEV 29. aprillil 2018
PÄRLIINE
Hea tantsuhuviline! Rahvusvahelisel tantsupäeval tantsime seekord rahvapärimuslikku tantsu Pärliine.
Selle tantsu on üles kirjutanud Herbert Tampere 1936. aastal Kuusalu kihelkonnas Triinu Ungersilt (70.a) ja Johannes Ungersilt (74.a).
Tantsu saab õppida koos sõbralike tulnukate Siu ja Mikoga Meietants.ee lehel.
Meietants.ee on õppematerjal, mis on loodud eesmärgiga populariseerida pärimustantsu koolilaste ja nende õpetajate/juhendajate hulgas. Projekti Meietants.ee veab Rahvatantsuselts Pääsuke koostöös Randvere kooliga ning ansambliga Tuuleviiul.
1. 29. aprillil kell 12.05 häälestage raadio Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika. 2. Kutsuge sõbrad, töökaaslased või terve pere tantsupõrandale ning tantsige rõõmu ja lustiga! Tantsule ei ole keelatud kutsuda ka võhivõõraid ;) 3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i. Video nimeks pange „Rahvusvaheline tantsupäev 2018 – TANTSIVA SELTSKONNA NIMI“. 4. Oma video lingi palume saata aadressile errs@errs.ee. Parimaid tunnustatakse. Võistlusel lähevad arvesse vaid YouTube’i salvestatud videod.
Rahvusvahelise tantsupäeva reklaamklipis on kasutatud eelmistel aastatel meile laekunud videosid. Täname kõiki, kes on meiega oma tantsulusti läbi YouTube jaganud!
Rahvatantsujuhtide suvekursus 2018
Traditsiooniline rahvatantsujuhtide suvekursus toimub sellel aastal taas Jõgevamaal, Voore Puhkekeskuses 25.-28.juulil.
Eesmärk ja sisu: Teadmiste ja oskuste täiendamine tööks rahvatantsujuhina
XX tantsupidu „Minu arm“ –ideekavandist teostuseni.
Praktiline seminar „Tervisekeskne lähenemine rahvatantsule“ Uued harjutused ja treeningmeetodid, mis sobivad rahvatantsutundi ( Kai Randrüüt).
Õpitoad: tantsukirjelduste koostamisest ja lugemisest; terviseriske ennetav füsiovõimlemine; pärimustantsude seadmisest autorluse võtmes; hiidlased ja nende tantsud (Erika Põlendik, Kai Randrüüt, Kristiina Siig, Helle-Mare Kõmmus ).
Erinevad treeningtunnid: tantsija füüsiline arendamine ja kehakool; treeningtund laste-ja noorterühmade juhendajatele; erinevate tantsustiilide kasutus ja rütmid; eesti rahvatantsu põhisammud ja oskuskeel (Aveli Asber, Helena-Mariana Reimann, Uve Saar, Elo Unt, Paul Bobkov, Maie Orav).
Kohtumine disaineri ja käsitöömeistri “Pärandihoidja 2017“ laureaadi Katre Arulaga.
Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avalik konkurss
Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit koostöös Tartu linnaga kuulutab välja Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avaliku konkursi. Tartu tantsupidu 2019 toimub 21. juunil 2019.
Üldtingimused • Konkursi korraldajad on Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn. • Konkurss toimub eesti keeles ja algab 5. aprillil 2018. • Konkurss lõpeb 1. mail 2018, tööde esitamise lõpptähtaeg on kell 23.59. • Konkursi eesmärgiks on leida Tartu tantsupidu 2019 kunstiline lähteidee. • Konkursi võitja avalikustatakse hiljemalt 11. mail 2018. • Võidutöö autoril on soovi korral võimalus tantsupidu oma stsenaariumi järgi lavastada. • Võidutööga seotud kõik õigused lähevad üle Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidule ja Tartu linnale alates tulemuste väljakuulutamise hetkest. • Tartu tantsupidu 2019 korraldavad Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn, kes panevad ühiselt kokku peo korraldustoimkonna. • Kavandite autorite nõusolekul on Tartu 2019. aasta laulu- ja tantsupeo korraldajatest koosneval kunstilisel toimkonnal õigus konkursile laekunud ideid omavahel ühendada.
Eellugu Tartu tantsupidu 2019 on üks Tartu 2019. aasta laulupeo põhiprogrammi üritustest, millega tähistatakse laulupeo 150. sünnipäeva Tartus 20.–22. juuni 2019. Tartu 2019. aasta laulupeo kunstilise lähteidee südameks ja südames on laulupidude 150. sünnipäeva tähistamine laulupidude sünnikodus. Seega on järgmisel aastal toimuv Tartu laulupidu sünnipäevapidu – suur sünnipäev tähistab meie olemist muusikas ja seda, kuidas me muusikaga oleme üheks põimunud, laulusüdameks muutunud. Nii nagu ei saa vereringet lahti ühendada südamest, ei saa laulmist ja muusikat lahutada meie olemusest, sest see, mis järgi jääks, ei oleks enam meie ise. Ümmarguse, aukartust ning rõõmu äratava numbriga tähistab Tartu laulupidu 2019 meid ennast – oleme rõõmsad, et oleme täna, siin, praegu. Juuri pidi minevikus, ent ladvust tulevikus. Laul ja tants olnud vahendiks meie kogukonna kokku kutsumiseks, koos olemiseks, üksteise suure kogukonnana nägemiseks.
Kunstilise lähteidee konkursi tingimused • Konkurss on ideekavandite konkurss, kus saavad osaleda vabas (kirjalikus) vormis ideekavandid. • Konkursitöödelt oodatakse Tartu 2019. aasta laulupeo läbiva idee markeerimist ja lavastuse kirjeldust vähemalt ühel A4 leheküljel. • Konkursitöid võib esitada nii idee tasandil kui valmis stsenaariumina. Viimane tähendab, et kavand peab juba sisaldada ka ülevaadet tantsupeo ülesehitusest, esinejate kooslusest ja repertuaari valiku koostamise põhimõtetest, soovitav on tuua repertuaari näiteid. • Konkursil võib osaleda üksi või meeskonnana. • Peo lähteidee kontseptsioonis võib olla välja toodud pealavastaja kandidaat. Samuti võib konkursitöös ära märkida võimalikud kaasloojad (teksti autor, muusikajuht, valguskunstnik jne). • Konkurss on kõigile osalemiseks avalik, osalenute nimesid ei avalikustata. • Ühe osaleja poolt esitatavate kavandite arvu ei piirata. Tartu tantsupidu 2019 kunstilise lähteidee kontseptsioon peab silmas pidama järgmist: • peol osalevad rahvatantsijaid koolikollektiividest täiskasvanuteni hõlmates kõiki rahvatantsurühmade liike; • vastavalt lavastaja nägemusele võib laiendada tantsupeo osalejaskonda teiste rahvakultuurikollektiivide liikidega (koorid, rahvamuusikud, puhkpill jm); • pakkuma välja kõiki rahvatantsurühmade liike kaasava tantsupeo korraldamiseks sobilikke kohti Tartu linnas.
Konkursitööd palume esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga „Tartu tantsupidu 2019“ hiljemalt 1. maiks 2018 aadressil Tartumaa Omavalitsuste Liit, Riia 15, 51010 Tartu või saata digitaalselt allkirjastatuna aadressil trl.tegijad@gmail.com
Lisainfo: Uve Saar Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidu juhatuse liige Uve.Saar@htg.tartu.ee Maris Peebo Tartu laulupidu 2019/Tiigi seltsimaja Maris.Peebo@raad.tartu.ee
Ilma Adamsoni tantsukool avab II kursuse
Käesoleva aasta kevadel lõpetab täiendkoolituse vormis Ilma Adamsoni Tantsukooli I lend tublisid tantsuõpetajaid. Kahe aasta jooksul on omandatud hulganisti nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi ja oskusi eesti rahvatantsu valdkonnast. Tutvutud on nii pärimustantsuga, kui ka teiste rahvaste tantsude karakteriga ja Ladina-Ameerika rütmidega. Lõpetajaid on üle Eesti, kes siirduvad oma kodukohta, et jätkata rahvatantsu innustamise ja õpetamisega omas maakonnas. Selle toreda grupi tantsuõpetajaid kingime Eesti 100. sünnipäevaks.
Sel sügisel alustab tööd taas II lend, kaheaastane kursus. Jätkub registreerimine vabadele kohtadele. Ootame oma taset tõstma ka neid õpetajaid, kellel on juba teatud kogemus olemas, kes sooviksid oma teadmisi täiendada ning uut ja huvitavat juurde õppida. Meie eesmärk on koolitada heade tehniliste omaduste, füüsilise kultuuri, loovuse ning koreograafiliste teadmistega tantsuõpetajat, kes suudab õpetada laiapõhjalist, tantsulist liikuvust, põhisammu ning valmistada ette kõrge lavakultuuri ning tantsumeisterlikkusega tantsijat. Erilist tähelepanu pöörame muusika õppele, teiste rahvaste tantsude, karakteri tundmaõppimisele, et ikka paremini mõista oma iseenda keha kaudu oma armast eesti tantsu. Rohkem infot leiad http://rahvatantsukool.ee/eesmark/
Kutse andja rahvatantsu spetsialisti spetsialiseerumisele tantsuspetsialisti kutsetes EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTS
Rahvatantsu suurkujude vahakujud ehiti Eesti 100 sünnipäevasallidega!
Tantsupeomuuseum ehtis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Alfred Raadiku vahakuju sünnipäevasalliga. Pildil Ülo Luht asetamas Eesti 100 sünnipäevasalli Alfred Raadiku vahakuju kaela.
Anna Raudkatsi ja Ullo Toomi vahakujud ehiti Eesti 100 sünnipäevasallidega Jõgeva Kultuurikeskuses, kus toimus suur aastapäevaüritus ning eksponeeriti ka Tantsupeomuuseumi näitust "Anna Raudkats 130 - Hoiame südames Tuljaku tuld".
(Foto: Marika Järvet)
Võru pärimustantsu festival lööb eesti rühmadele väravad valla
Suvine XXIV Võru pärimustantsu festival avab juba oma väravad eesti tantsurühmadele, et 5.-8. juulini koos polkasammul pidutseda ja kuulata Teppo „timmi“. Just „Teppo timm ja polkasamm“ on selle aasta teemadeks.
Võru pärimustantsufestival on iga-aastane rahvatantsijate ja pillimeeste kokkusaamispaik, kus osaleb üle 400 tantsija Eestist ja välismaalt. Kui festivali välisesinejad valitakse märtsikuus, siis Eesti rühmi oodatakse registreeruma alates tänasest kuni 1. maini veebiaadressil https://vorufolkloor.ee/registreerimisvorm/.
Aasta tagasi pöörati festivalil erilist tähelepanu valsisammule, eriti labajalavalsile. Nüüd võetakse ette veel üks tants, mida rahvusvaheliselt palju tuntakse – polka. „Kogu 2018. aasta vältel festivali toimkonna poolt korraldatavad tantsuga seotud ettevõtmised lähevad ühisnimetaja „Tantsime Eestile“ alla,“ selgitas festivali meeskonnaliige, tantsuõpetaja Maire Udras. „See on meie kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.“ Nii toimuvad juba festivali eel erinevad polkade ja Vana-Võrumaa tantsutoad. Polkasid oodatakse ka eesti tantsurühmade kavadesse.
Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui selle külaline kontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse. Eeldatavalt kujuneb üheks tippsündmuseks 30. korda toimuv Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Festival toimub 5.-8. juulini Võrus ja Võru maakonnas.
Võru pärimustantsu festival kuulub UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFF ® (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) kalendrisse.
Registreeirmisinfo Epp Vana Eesti rühmade koordinaator epp.vana@gmail.com ja 53 33 2598 Vaata ka www.vorufolkloor.ee
XXXVII Tallinna Vanalinna Päevade rahvakultuuri programm
On avatud registreerimine XXXVII Tallinna Vanalinna Päevade rahvakultuuri programmi! Sellel aastal toimuvad vanalinna päevad 30.05-3.06.2018 ning kannavad juhtmõtet “Sada sammu sajandis”.
Vanalinna päevade programmi luuakse 100 märgilist sammu, mis mahuvad ajavahemikku 1918-2018.
Igal päeval on kindel ajajärk:
K, 30.05 RÕÕMSALT RAHVUSLIK (1918-1938) N, 31.05 MUSTA VARJU ALL (1939-1955) R, 01.06 ELU NAGU FILMIS (1956-1980) L, 02.06 LAULAME LAHTI! (1981-1991) P, 03.06 MUUTLIK VABADUS (1992-2018)
Otsitakse esinejaid erinevatele suurematele ja väiksematele lavadele üle linna (Musumägi, Toompea platsid, Harju tänava haljasala, Tornide Väljak). Võimalusel eelistatakse ilma tehniliste erivajadusteta kollektiive, pillimängijaid, tantsijaid, koore ja ansambleid.
