RAHVUSVAHELINE TANTSUPÄEV 29. aprillil 2018

PÄRLIINE

Hea tantsuhuviline! Rahvusvahelisel tantsupäeval tantsime seekord rahvapärimuslikku tantsu Pärliine.

Selle tantsu on üles kirjutanud Herbert Tampere 1936. aastal Kuusalu kihelkonnas Triinu Ungersilt (70.a) ja Johannes Ungersilt (74.a).

Tantsu saab õppida koos sõbralike tulnukate Siu ja Mikoga Meietants.ee lehel.

Meietants.ee on õppematerjal, mis on loodud eesmärgiga populariseerida pärimustantsu koolilaste ja nende õpetajate/juhendajate hulgas. Projekti Meietants.ee veab Rahvatantsuselts Pääsuke koostöös Randvere kooliga ning ansambliga Tuuleviiul.

NB!

Muusika tantsu harjutamiseks saad siit: Pärliine - Kert Krüsban ja Karl Kobin (H. Elleri Muusikakool)

ÜHISTANTSIMISEST OSAVÕTMISEKS

1. 29. aprillil kell 12.05 häälestage raadio Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika.
2. Kutsuge sõbrad, töökaaslased või terve pere tantsupõrandale ning tantsige rõõmu ja lustiga!
Tantsule ei ole keelatud kutsuda ka võhivõõraid ;)
3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i.
Video nimeks pange „Rahvusvaheline tantsupäev 2018 – TANTSIVA SELTSKONNA NIMI“.
4. Oma video lingi palume saata aadressile errs@errs.ee. Parimaid tunnustatakse. Võistlusel lähevad arvesse vaid YouTube’i salvestatud videod.

Rahvusvahelise tantsupäeva reklaamklipis on kasutatud eelmistel aastatel meile laekunud videosid. Täname kõiki, kes on meiega oma tantsulusti läbi YouTube jaganud!

 

 

 

Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avalik konkurss

Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit koostöös Tartu linnaga kuulutab välja Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avaliku konkursi. Tartu tantsupidu 2019 toimub 21. juunil 2019.


Üldtingimused
• Konkursi korraldajad on Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn.
• Konkurss toimub eesti keeles ja algab 5. aprillil 2018.
• Konkurss lõpeb 1. mail 2018, tööde esitamise lõpptähtaeg on kell 23.59.
• Konkursi eesmärgiks on leida Tartu tantsupidu 2019 kunstiline lähteidee.
• Konkursi võitja avalikustatakse hiljemalt 11. mail 2018.
• Võidutöö autoril on soovi korral võimalus tantsupidu oma stsenaariumi järgi lavastada.
• Võidutööga seotud kõik õigused lähevad üle Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidule ja Tartu linnale alates tulemuste väljakuulutamise hetkest.
• Tartu tantsupidu 2019 korraldavad Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn, kes panevad ühiselt kokku peo korraldustoimkonna.
• Kavandite autorite nõusolekul on Tartu 2019. aasta laulu- ja tantsupeo korraldajatest koosneval kunstilisel toimkonnal õigus konkursile laekunud ideid omavahel ühendada.

Eellugu
Tartu tantsupidu 2019 on üks Tartu 2019. aasta laulupeo põhiprogrammi üritustest, millega tähistatakse laulupeo 150. sünnipäeva Tartus 20.–22. juuni 2019.
Tartu 2019. aasta laulupeo kunstilise lähteidee südameks ja südames on laulupidude 150. sünnipäeva tähistamine laulupidude sünnikodus. Seega on järgmisel aastal toimuv Tartu laulupidu sünnipäevapidu – suur sünnipäev tähistab meie olemist muusikas ja seda, kuidas me muusikaga oleme üheks põimunud, laulusüdameks muutunud. Nii nagu ei saa vereringet lahti ühendada südamest, ei saa laulmist ja muusikat lahutada meie olemusest, sest see, mis järgi jääks, ei oleks enam meie ise. Ümmarguse, aukartust ning rõõmu äratava numbriga tähistab Tartu laulupidu 2019 meid ennast – oleme rõõmsad, et oleme täna, siin, praegu. Juuri pidi minevikus, ent ladvust tulevikus. Laul ja tants olnud vahendiks meie kogukonna kokku kutsumiseks, koos olemiseks, üksteise suure kogukonnana nägemiseks.

Kunstilise lähteidee konkursi tingimused
• Konkurss on ideekavandite konkurss, kus saavad osaleda vabas (kirjalikus) vormis ideekavandid.
• Konkursitöödelt oodatakse Tartu 2019. aasta laulupeo läbiva idee markeerimist ja lavastuse kirjeldust vähemalt ühel A4 leheküljel.
• Konkursitöid võib esitada nii idee tasandil kui valmis stsenaariumina. Viimane tähendab, et kavand peab juba sisaldada ka ülevaadet tantsupeo ülesehitusest, esinejate kooslusest ja repertuaari valiku koostamise põhimõtetest, soovitav on tuua repertuaari näiteid.
• Konkursil võib osaleda üksi või meeskonnana.
• Peo lähteidee kontseptsioonis võib olla välja toodud pealavastaja kandidaat. Samuti võib konkursitöös ära märkida võimalikud kaasloojad (teksti autor, muusikajuht, valguskunstnik jne).
• Konkurss on kõigile osalemiseks avalik, osalenute nimesid ei avalikustata.
• Ühe osaleja poolt esitatavate kavandite arvu ei piirata.
Tartu tantsupidu 2019 kunstilise lähteidee kontseptsioon peab silmas pidama järgmist:
• peol osalevad rahvatantsijaid koolikollektiividest täiskasvanuteni hõlmates kõiki rahvatantsurühmade liike;
• vastavalt lavastaja nägemusele võib laiendada tantsupeo osalejaskonda teiste rahvakultuurikollektiivide liikidega (koorid, rahvamuusikud, puhkpill jm);
• pakkuma välja kõiki rahvatantsurühmade liike kaasava tantsupeo korraldamiseks sobilikke kohti Tartu linnas.

Konkursitööd palume esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga „Tartu tantsupidu 2019“ hiljemalt 1. maiks 2018 aadressil Tartumaa Omavalitsuste Liit, Riia 15, 51010 Tartu või saata digitaalselt allkirjastatuna aadressil trl.tegijad@gmail.com

Lisainfo:
Uve Saar
Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidu juhatuse liige
Uve.Saar@htg.tartu.ee
Maris Peebo
Tartu laulupidu 2019/Tiigi seltsimaja
Maris.Peebo@raad.tartu.ee

 

XII Koolinoorte vabariiklik rahvatantsufestival „Rahvatants paneb silmad särama“ Eestimaa südames Paides 05.05-06.05 2018

Igakevadisel traditsioonilisel rahvatantsufestivalil osaleb seekord 55 tantsurühma pea 900 tantsijaga 10 maakonnast – Harjumaalt, Ida- ja Lääne-Virumaalt, Viljandimaalt, Läänemaalt, Raplamaalt, Jõgevamaalt, Pärnumaalt, Tartust, Tallinnast ja loomulikult Paidest.

Festival on oodatud sündmus ja vahva kokkusaamiskoht erinevas vanuses tantsulastele.
Festivali raames pakutakse noortele huvitavat ning harivat tegevust erinevates õpi- ja töötubades ning võimalust esineda suurel lava Paide Muusika- ja Teatrimajas ning vabas õhus Vallimäel.
Seekord on festivalil ka väliskülalised. Tantsurõõmu pakuvad meile Leedu noored tantsuansamblist Grandinele Panevežysest (juhendaja Zita Rimkuviene).

Festivali korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Pelgulinna Gümnaasium
Koostöös Paide Muusika- ja Teatrimaja, Paide Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumiga.

 

 

Ilma Adamsoni tantsukool avab II kursuse

Käesoleva aasta kevadel lõpetab täiendkoolituse vormis Ilma Adamsoni Tantsukooli I lend tublisid tantsuõpetajaid. Kahe aasta jooksul on omandatud hulganisti nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi ja oskusi eesti rahvatantsu valdkonnast. Tutvutud on nii pärimustantsuga, kui ka teiste rahvaste tantsude karakteriga ja Ladina-Ameerika rütmidega. Lõpetajaid on üle Eesti, kes siirduvad oma kodukohta, et jätkata rahvatantsu innustamise ja õpetamisega omas maakonnas. Selle toreda grupi tantsuõpetajaid kingime Eesti 100. sünnipäevaks.

Sel sügisel alustab tööd taas II lend, kaheaastane kursus. Jätkub registreerimine vabadele kohtadele. Ootame oma taset tõstma ka neid õpetajaid, kellel on juba teatud kogemus olemas, kes sooviksid oma teadmisi täiendada ning uut ja huvitavat juurde õppida.
Meie eesmärk on koolitada heade tehniliste omaduste, füüsilise kultuuri, loovuse ning koreograafiliste teadmistega tantsuõpetajat, kes suudab õpetada laiapõhjalist, tantsulist liikuvust, põhisammu ning valmistada ette kõrge lavakultuuri ning tantsumeisterlikkusega tantsijat. Erilist tähelepanu pöörame muusika õppele, teiste rahvaste tantsude, karakteri tundmaõppimisele, et ikka paremini mõista oma iseenda keha kaudu oma armast eesti tantsu.
Rohkem infot leiad http://rahvatantsukool.ee/eesmark/

Kandideerimiseks täida avaldus: https://goo.gl/forms/U1hzGIcQwKWZTNYC3

Lisainfo:

www.rahvatantsukool.ee
info@rahvatantsukool.ee 
+372 506 9365
 

 

 

 

 

Tantsupeomuuseum taas avatud!

Tantsupeomuuseum on alates 1.aprillist taas avatud! 

Muuseum asub aadressil Kaupmehe 8, Tallinn, ning on avatud E-R kell 12.00-18.00

Muuseumi Facebooki lehe leiad siit.

 

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kuulutab välja rahvatantsuspetsialisti kutse tase 5, 6, 7 ja 8 taotlemise

Taotlemine

Dokumendid esitada 25.04.2018 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi
errs@errs.ee
J. Vilmsi 55, 10147 TALLINN

Esitatavad dokumendid: vaata siit

Eksam – mais 2018 (20., 21. nädal) 
Kutseeksami sooritamise tasu 50,42 eurot


Lisainfo

www.errs.ee/kutseomistamine
errs@errs.ee, erika@errs.ee
Erika Põlendik 5202751, Angela Arraste 5204413
www.kutsekoda.ee

Kutse andja rahvatantsu spetsialisti spetsialiseerumisele tantsuspetsialisti kutsetes
EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTS

Rahvatantsu suurkujude vahakujud ehiti Eesti 100 sünnipäevasallidega!

Tantsupeomuuseum ehtis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Alfred Raadiku vahakuju sünnipäevasalliga.
Pildil Ülo Luht asetamas Eesti 100 sünnipäevasalli Alfred Raadiku vahakuju kaela.

Anna Raudkatsi ja Ullo Toomi vahakujud ehiti Eesti 100 sünnipäevasallidega Jõgeva Kultuurikeskuses, kus toimus suur aastapäevaüritus ning eksponeeriti ka Tantsupeomuuseumi näitust "Anna Raudkats 130 - Hoiame südames Tuljaku tuld".

(Foto: Marika Järvet)

Võru pärimustantsu festival lööb eesti rühmadele väravad valla

Suvine XXIV Võru pärimustantsu festival avab juba oma väravad eesti tantsurühmadele, et 5.-8. juulini koos polkasammul pidutseda ja kuulata Teppo „timmi“. Just „Teppo timm ja polkasamm“ on selle aasta teemadeks.


Võru pärimustantsufestival on iga-aastane rahvatantsijate ja pillimeeste kokkusaamispaik, kus osaleb üle 400 tantsija Eestist ja välismaalt.
Kui festivali välisesinejad valitakse märtsikuus, siis Eesti rühmi oodatakse registreeruma alates tänasest kuni 1. maini veebiaadressil https://vorufolkloor.ee/registreerimisvorm/.

Aasta tagasi pöörati festivalil erilist tähelepanu valsisammule, eriti labajalavalsile. Nüüd võetakse ette veel üks tants, mida rahvusvaheliselt palju tuntakse – polka. „Kogu 2018. aasta vältel festivali toimkonna poolt korraldatavad tantsuga seotud ettevõtmised lähevad ühisnimetaja „Tantsime Eestile“ alla,“ selgitas festivali meeskonnaliige, tantsuõpetaja Maire Udras. „See on meie kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.“ Nii toimuvad juba festivali eel erinevad polkade ja Vana-Võrumaa tantsutoad. Polkasid oodatakse ka eesti tantsurühmade kavadesse.

Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui selle külaline kontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse. Eeldatavalt kujuneb üheks tippsündmuseks 30. korda toimuv Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Festival toimub 5.-8. juulini Võrus ja Võru maakonnas.

Võru pärimustantsu festival kuulub UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFF ® (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) kalendrisse.


Registreeirmisinfo
Epp Vana
Eesti rühmade koordinaator
epp.vana@gmail.com ja 53 33 2598
Vaata ka www.vorufolkloor.ee

Talvine tantsupäev toob kokku 900 tantsijat

Reedel, 2. veebruaril kell 19 koguneb Tallinnas pea 900 tantsijat, et pidada maha kuues Tallinna talvine tantsupäev "Aidaaluse tantsud".

“Tallinna ja Harjumaa rahvatantsurühmasid koondavast tantsupäevast on saamas juba iga-aastane traditsioon, mille peamine eesmärk on nautida koos tantsimist ka talvel,” ütles üks Tantsuselts Sõleke korraldajatest Kerstin Jaani.

Selleaastase tantsupäeva teema “Aidaaluse tantsud” on inspireeritud pärimustantsudest, millele olid omased korduvad motiivid ja lihtne liikumine, puudusid kiired liigutused ja tõsted. Tantsiti sageli madalates aidaruumides, mis selgitab ka meie seekordset toimumiskoha valikut - Kochi Aitasid,” selgitas Kerstin Jaani. “Selleks, et kõigil oleks lihtne kaasa tantsida, tutvustatakse igat tantsu ja näidatakse sammud ette.”

Tantsupäev algab reedel, kell 19 Tallinna kesklinnas trahtri Kochi Aidad esisel platsil (Lootsi 10). Tantsupäevale on oodatud kaasa elama kõik tantsuhuvilised, üritus on tasuta.

Väliüritus kestab orienteeruvalt kaks tundi, millele järgneb simman Kochi Pruulikojas.

Talve tantsupäeva korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Tantsuselts Sõleke. Tantsupäeva toetavad Kultuurkapital, Tallinna Linnavalitsus ja Kochi Aidad.

Ürituse leiad Facebookist https://www.facebook.com/events/143136536451149/

XXXVII Tallinna Vanalinna Päevade rahvakultuuri programm

On avatud registreerimine XXXVII Tallinna Vanalinna Päevade rahvakultuuri programmi!
Sellel aastal toimuvad vanalinna päevad 30.05-3.06.2018 ning kannavad juhtmõtet
“Sada sammu sajandis”.

Vanalinna päevade programmi luuakse 100 märgilist sammu, mis mahuvad ajavahemikku 1918-2018.

Igal päeval on kindel ajajärk:

K, 30.05 RÕÕMSALT RAHVUSLIK (1918-1938)
N, 31.05 MUSTA VARJU ALL (1939-1955)
R, 01.06 ELU NAGU FILMIS (1956-1980)
L, 02.06 LAULAME LAHTI! (1981-1991)
P, 03.06 MUUTLIK VABADUS (1992-2018)

Otsitakse esinejaid erinevatele suurematele ja väiksematele lavadele üle linna (Musumägi, Toompea platsid, Harju tänava haljasala, Tornide Väljak).
Võimalusel eelistatakse ilma tehniliste erivajadusteta kollektiive,
pillimängijaid, tantsijaid, koore ja ansambleid.

Osalemissoove saab esitada läbi ankeedi.

Registreerimine kestab 5. veebruarini 2018!

Rahvatantsujuhiks tahetakse õppida!

Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide koolis alustavad neljapäeval, 25. jaanuaril õpinguid 24 tulevast tantsujuhti üle Eesti.

Rahvatantsujuhtide õpetamine sellises täienduskoolituse vormis on pikaajaliste traditsioonidega ja sealt on välja kasvanud palju praeguseks tunnustatud tantsujuhte. Koolituse eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal, et ei katkeks järjepidevus ja ka järgnevatel aastakümnetel oleks Eestimaal vajalike teadmiste ja oskustega rahvatantsuõpetajaid nii rahvamajades kui koolides.

Sellesse kooli on õppima oodatud algajad tantsujuhid, tantsujuhi assistendid, tantsijad, kellel pole tantsualast eriharidust ja puudub rühma juhtimiskogemus, kuid kes soovivad oma kodukohas hakata rahvatantsurühma juhendama.
„Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne. Tahaks, et tantsija (ja läbi tema ka publik) hakkab mõtlema, mis toimub, milleks, mille nimel“ (Mait Agu)

Seekord on õppijaid üle Eesti – Harjumaalt, Jõgevamaalt, Pärnumaalt, Järvamaalt, Tartumaalt, Saaremaalt, Raplamaalt, Lääne-ja Ida-Virumaalt ja Läänemaalt.
Rohkem info kooli kohta siin
Rahvatantsujuhtide kooli tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.


Urve Gromov
Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakonna juhataja
urve.gromov@rahvakultuur.ee

15 rahvatantsuõpetajat said rahvatantsuspetsialisti kutse

15 rahvatantsuõpetajat 11 maakonnast taotles 2017. aasta lõpus rahvatantsuspetsialisti kutset.
Eksamid toimusid 15.-17. detsembril ja 20.12.2017 väljastati järgmised kutsed:

Rahvatantsuspetsialist tase 8
1. Kadri Tiis - Harjumaa

Rahvatantsuspetsialist tase 6
1. Marika Järvet - Jõgeva
2. Krista Kukk - Harjumaa
3. Liia Lees - Haapsalu
4. Eena Mark - Saaremaa
5. Virve Muser - Jõgevamaa
6. Viive Reiman - Pärnumaa
7. Ulvi Riitsalu - Valgamaa
8. Eve Rink - Viljandimaa
9. Liudmila Turaeva - Ida-Virumaa
10. Indrek Varik - Põlvamaa
11. Virge Varilepp - Saaremaa
12. Inga Väli - Järvamaa

Rahvatantsuspetsialist tase 5
1. Kerli Relli - Lääne-Virumaa
2. Mare Sipsaka - Harjumaa

Sada mandoliini Eesti 100. sünnipäeval

ERRS aastapäevakontserdi fotod

9. detsembril 2017 toimus Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 29. aastapäeva kontsert. Fotosid üritusest näed, kui KLIKID ALLOLEVALE PILDILE. Fotod tegi Eduard Laur.

ERRSi aastapäevakontserdi video

Head sõbrad!

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aastapäevakontserdi videot on võimalik vaadata klikkides ALLOLEVAL PILDIL. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aastapäevakontsert toimus 9. detsembril 2017 Haapsalu Kultuurikeskuses. 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas valdkonna silmapaistvaid tegijaid

Laupäeval, 9. detsembril, andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Haapsalu Kultuurikeskuses toimunud aastapäevakontserdil üle Lokulauad valdkonna silmapaistvatele tegijatele.




AASTA TANTSUJUHT
KAIRE OJAVEE

Otepää tantsuõpetaja, kes viis noorte tantsupeole „Mina jään“ kaheksa väga hea tasemega tantsurühma. Igas rühmaliigis oli vähemalt üks tantsurühm, millest neli olid maakonna parimad.


AASTA RAHVAMUUSIK
KAI LEAS
Noor rahvamuusik, kes lisaks sellele, et ta mängib kadestamisväärse julguse ja vabadusega mitut pilli, aitas sel suvel kajastada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu ning jõudis oma tubli tööga kümnete, kui mitte sadade tuhandete inimeste südamesse. Lisaks sellele tunnistati ta kevadel Viljandis toimunud noorte pärimusmuusikute võistumängimisel parimaks mängijaks klassis poogenpillid I.


AASTA RAHVATANTSUKOLLEKTIIV
TANTSUTALLAD
Hugo Treffneri Gümnaasiumi tantsurühmad, keda juhendab Uve Saar. Tantsutallad osalesid noorte tantsupeol „Mina jään“ seitsme hea tasemega noorterühmaga.


AASTA RAHVAMUUSIKAKOLLEKTIIV
SUGUVÕSAORKESTER PILLIPUU
Hiljuti oma 60. aastapäeva tähistanud suguvõsaorkestri "Pillipuu" kohta võib öelda, et tegu on rahvamuusikaliikumisega Otepääl, mis on aegade jooksul üles kasvatanud kümneid mängijaid ning sidunud kokku eri põlvkondade rahvamuusikud. "Pillipuu" kätkeb endas mitmeid väiksemaid ja suuremaid rahvamuusikaansambleid, nagu näiteks Karupojad, Mõmmid, kes paistsid suvisel noortepeo „Mina jään“ rahvamuusikapeol oma mõnusa ja kindla mänguga eriliselt silma.


AASTA TOETAJA
TARTUMAA OMAVALITSUSTE LIIT

Tartumaa Omavalitsuste Liit on olnud Tartumaa rahvatantsijate suurtoetaja, andes võimaluse sündida Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidul. Tema kaasabil hakkasid 2013. aastal taas toimuma Tartumaal tantsupeod. Tartumaa Omavalitsuste Liit on toetanud Tartumaa rühmade osalemist kõigil tantsupidudel.


AASTA LOOJA
ENE JAKOBSON
Ene Jakobson on Tallinna Huvikeskuse "Kullo" tantsuansambli Sõleke looja ja peaballettmeister. 2017. aasta uute tantsude konkursil said auhinna viis Ene tantsu - kaks I kohta, kaks II kohta ja üks III koht.


AASTA KORRALDAJA
ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS
Ullo Toomi 115. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas Anna Raudkatsi Tantsuselts Ullo Toomi tantsude võistutantsimise ja Pärnu konterdimajas kontsertetenduse "Kummardus Ullo Toomile". Tunnustus suurepärase korraldamise eest!


AASTA KOOLITAJA
KADRI LAUBE
Rahvamuusik, kes juba 19 aastat veab suurepärast Rahvapillilaagrit Võrumaal ja on õpetanud noori rahvamuusikat mängima nii Võrumaal kui Islandil. Viimasel aastal lõi Kadri Laube Mõniste Kooli juurde Muusikapesa ning lükkas käima Kagu-Eesti noori rahvapillimängijaid koondava Wana-Wõromaa Wunkorkestri.


AASTA RAHVATANTSUSÜNDMUS
XII NOORTE TANTSUPIDU „MINA JÄÄN“
Aasta suursündmus. Tantsupeo pealavastaja oli Margus Toomla. Peol osales varasemast rohkem tantsijaid - 584 rühma 8495 tantsijaga.


AASTA RAHVAMUUSIKASÜNDMUS
XII NOORTEPEO „MINA JÄÄN“ RAHVAMUUSIKAPIDU
Aasta suursündmus. Rahvamuusikapeo loominguline juht oli Juhan Uppin. Peol osales 50 rahvamuusikaansamblit rohkem kui 550 rahvapillimängijaga.


PIKAAJALINE PANUS RAHVATANTSU VALDKONNA ARENGUSSE
LIIDIA KONSA
Liidia Konsa on aastaid olnud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse Tartu linna kuraator, Tartumaa laulupeokomisjoni liige, Europeade vabariikliku komitee liige. Aastatel 2001-2016 töötas Liidia Konsa Tiigi Seltsimajas rahvakultuurispetsialistina. Liidia Konsal on oluline roll nii Tartu tantsupidude kui ka üldlaulu- ja tantsupidude Tartu poolses organiseerimises ja ettevalmistamises. Liidia on Tartumaa Rahvatantsujuhtide liidu aktiivne liige.


PIKAAJALINE PANUS RAHVATANTSU VALDKONNA ARENGUSSE
URVE KILK
Urve Kilk on aastakümneid olnud Ida-Virumaa ja ülevirumaaliste tantsupidude üldjuht ning üld- ja noorte tantsupidudel liigijuht ja assistent. Ta on Ida-Virumaal eesti rahvatantsu õpetaja ja hoidja ning aktiivselt tegutsev tantsujuht, kes on kogu oma tantsujuhi töö pühendanud rahvatantsijate järelkasvu ehk koolinoorte rühmade rahvatantsu juurde toomisele. Tema ettevõtmisel ja algatusel sai teoks tänaseks juba traditsiooniks saanud õpetajate rahvatantsufestival. Urve Kilk on tantsupidude aujuht ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi auliige.


PIKAAJALINE PANUS RAHVAMUUSIKA VALDKONNA ARENGUSSE
TOIVO LUHATS
Eesti lokulaua kui muusikainstrumendi grand old man. Toivo Luhats on oma pika elu jooksul olnud ka mitme teise Eesti rahvapilli mängu traditsiooni hoidja ja edasikandja ning kasvatanud Tallinna Huvikeskuse "Kullo" ansamblit Piibar vedades üles mitu põlvkonda rahvamuusikuid.


AASTA TEGU
TANTSUPIDU VABADUSE VÄLJAKUL
Noored rahvatantsijad Greete Nippolainen, Kaur Lukki-Lukin, Uku Kert Paidra, Mathias Kübar, Richard Ploompuu, Antero Noor, Oliver-Marcus Reimann, Kertu Sõerd, Georg-Rasmus Mäe ja Nils Joonas Kristian Saar korraldasid halba ilma trotsides Vabaduse väljakul unustamatu tantsupeo.