Võru pärimustantsu festival lööb eesti rühmadele väravad valla

Suvine XXIV Võru pärimustantsu festival avab juba oma väravad eesti tantsurühmadele, et 5.-8. juulini koos polkasammul pidutseda ja kuulata Teppo „timmi“. Just „Teppo timm ja polkasamm“ on selle aasta teemadeks.


Võru pärimustantsufestival on iga-aastane rahvatantsijate ja pillimeeste kokkusaamispaik, kus osaleb üle 400 tantsija Eestist ja välismaalt.
Kui festivali välisesinejad valitakse märtsikuus, siis Eesti rühmi oodatakse registreeruma alates tänasest kuni 1. maini veebiaadressil https://vorufolkloor.ee/registreerimisvorm/.

Aasta tagasi pöörati festivalil erilist tähelepanu valsisammule, eriti labajalavalsile. Nüüd võetakse ette veel üks tants, mida rahvusvaheliselt palju tuntakse – polka. „Kogu 2018. aasta vältel festivali toimkonna poolt korraldatavad tantsuga seotud ettevõtmised lähevad ühisnimetaja „Tantsime Eestile“ alla,“ selgitas festivali meeskonnaliige, tantsuõpetaja Maire Udras. „See on meie kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.“ Nii toimuvad juba festivali eel erinevad polkade ja Vana-Võrumaa tantsutoad. Polkasid oodatakse ka eesti tantsurühmade kavadesse.

Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui selle külaline kontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse. Eeldatavalt kujuneb üheks tippsündmuseks 30. korda toimuv Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Festival toimub 5.-8. juulini Võrus ja Võru maakonnas.

Võru pärimustantsu festival kuulub UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFF ® (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) kalendrisse.


Registreeirmisinfo
Epp Vana
Eesti rühmade koordinaator
epp.vana@gmail.com ja 53 33 2598
Vaata ka www.vorufolkloor.ee

Talvine tantsupäev toob kokku 900 tantsijat

Reedel, 2. veebruaril kell 19 koguneb Tallinnas pea 900 tantsijat, et pidada maha kuues Tallinna talvine tantsupäev "Aidaaluse tantsud".

“Tallinna ja Harjumaa rahvatantsurühmasid koondavast tantsupäevast on saamas juba iga-aastane traditsioon, mille peamine eesmärk on nautida koos tantsimist ka talvel,” ütles üks Tantsuselts Sõleke korraldajatest Kerstin Jaani.

Selleaastase tantsupäeva teema “Aidaaluse tantsud” on inspireeritud pärimustantsudest, millele olid omased korduvad motiivid ja lihtne liikumine, puudusid kiired liigutused ja tõsted. Tantsiti sageli madalates aidaruumides, mis selgitab ka meie seekordset toimumiskoha valikut - Kochi Aitasid,” selgitas Kerstin Jaani. “Selleks, et kõigil oleks lihtne kaasa tantsida, tutvustatakse igat tantsu ja näidatakse sammud ette.”

Tantsupäev algab reedel, kell 19 Tallinna kesklinnas trahtri Kochi Aidad esisel platsil (Lootsi 10). Tantsupäevale on oodatud kaasa elama kõik tantsuhuvilised, üritus on tasuta.

Väliüritus kestab orienteeruvalt kaks tundi, millele järgneb simman Kochi Pruulikojas.

Talve tantsupäeva korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Tantsuselts Sõleke. Tantsupäeva toetavad Kultuurkapital, Tallinna Linnavalitsus ja Kochi Aidad.

Ürituse leiad Facebookist https://www.facebook.com/events/143136536451149/

XXXVII Tallinna Vanalinna Päevade rahvakultuuri programm

On avatud registreerimine XXXVII Tallinna Vanalinna Päevade rahvakultuuri programmi!
Sellel aastal toimuvad vanalinna päevad 30.05-3.06.2018 ning kannavad juhtmõtet
“Sada sammu sajandis”.

Vanalinna päevade programmi luuakse 100 märgilist sammu, mis mahuvad ajavahemikku 1918-2018.

Igal päeval on kindel ajajärk:

K, 30.05 RÕÕMSALT RAHVUSLIK (1918-1938)
N, 31.05 MUSTA VARJU ALL (1939-1955)
R, 01.06 ELU NAGU FILMIS (1956-1980)
L, 02.06 LAULAME LAHTI! (1981-1991)
P, 03.06 MUUTLIK VABADUS (1992-2018)

Otsitakse esinejaid erinevatele suurematele ja väiksematele lavadele üle linna (Musumägi, Toompea platsid, Harju tänava haljasala, Tornide Väljak).
Võimalusel eelistatakse ilma tehniliste erivajadusteta kollektiive,
pillimängijaid, tantsijaid, koore ja ansambleid.

Osalemissoove saab esitada läbi ankeedi.

Registreerimine kestab 5. veebruarini 2018!

Rahvatantsujuhiks tahetakse õppida!

Rahvakultuuri Keskuse rahvatantsujuhtide koolis alustavad neljapäeval, 25. jaanuaril õpinguid 24 tulevast tantsujuhti üle Eesti.

Rahvatantsujuhtide õpetamine sellises täienduskoolituse vormis on pikaajaliste traditsioonidega ja sealt on välja kasvanud palju praeguseks tunnustatud tantsujuhte. Koolituse eesmärk on anda põhjalikke teadmisi ja praktilisi oskusi eesti rahvatantsu alal, et ei katkeks järjepidevus ja ka järgnevatel aastakümnetel oleks Eestimaal vajalike teadmiste ja oskustega rahvatantsuõpetajaid nii rahvamajades kui koolides.

Sellesse kooli on õppima oodatud algajad tantsujuhid, tantsujuhi assistendid, tantsijad, kellel pole tantsualast eriharidust ja puudub rühma juhtimiskogemus, kuid kes soovivad oma kodukohas hakata rahvatantsurühma juhendama.
„Meie erialal ei ole eesmärk kasvatada kitsarinnalist tantsusammu tegijat, vaid loovinimest, isiksust, kelle loomingus koreograafia ja liikumise maailm oleks teiste kunstide seas võrdväärne. Tahaks, et tantsija (ja läbi tema ka publik) hakkab mõtlema, mis toimub, milleks, mille nimel“ (Mait Agu)

Seekord on õppijaid üle Eesti – Harjumaalt, Jõgevamaalt, Pärnumaalt, Järvamaalt, Tartumaalt, Saaremaalt, Raplamaalt, Lääne-ja Ida-Virumaalt ja Läänemaalt.
Rohkem info kooli kohta siin
Rahvatantsujuhtide kooli tööd korraldab Rahvakultuuri Keskus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.


Urve Gromov
Rahvakultuuri Keskuse arendus- ja koolitusosakonna juhataja
urve.gromov@rahvakultuur.ee

15 rahvatantsuõpetajat said rahvatantsuspetsialisti kutse

15 rahvatantsuõpetajat 11 maakonnast taotles 2017. aasta lõpus rahvatantsuspetsialisti kutset.
Eksamid toimusid 15.-17. detsembril ja 20.12.2017 väljastati järgmised kutsed:

Rahvatantsuspetsialist tase 8
1. Kadri Tiis - Harjumaa

Rahvatantsuspetsialist tase 6
1. Marika Järvet - Jõgeva
2. Krista Kukk - Harjumaa
3. Liia Lees - Haapsalu
4. Eena Mark - Saaremaa
5. Virve Muser - Jõgevamaa
6. Viive Reiman - Pärnumaa
7. Ulvi Riitsalu - Valgamaa
8. Eve Rink - Viljandimaa
9. Liudmila Turaeva - Ida-Virumaa
10. Indrek Varik - Põlvamaa
11. Virge Varilepp - Saaremaa
12. Inga Väli - Järvamaa

Rahvatantsuspetsialist tase 5
1. Kerli Relli - Lääne-Virumaa
2. Mare Sipsaka - Harjumaa

Sada mandoliini Eesti 100. sünnipäeval

ERRS aastapäevakontserdi fotod

9. detsembril 2017 toimus Haapsalu Kultuurikeskuses Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 29. aastapäeva kontsert. Fotosid üritusest näed, kui KLIKID ALLOLEVALE PILDILE. Fotod tegi Eduard Laur.

ERRSi aastapäevakontserdi video

Head sõbrad!

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aastapäevakontserdi videot on võimalik vaadata klikkides ALLOLEVAL PILDIL. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi aastapäevakontsert toimus 9. detsembril 2017 Haapsalu Kultuurikeskuses. 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas valdkonna silmapaistvaid tegijaid

Laupäeval, 9. detsembril, andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Haapsalu Kultuurikeskuses toimunud aastapäevakontserdil üle Lokulauad valdkonna silmapaistvatele tegijatele.




AASTA TANTSUJUHT
KAIRE OJAVEE

Otepää tantsuõpetaja, kes viis noorte tantsupeole „Mina jään“ kaheksa väga hea tasemega tantsurühma. Igas rühmaliigis oli vähemalt üks tantsurühm, millest neli olid maakonna parimad.


AASTA RAHVAMUUSIK
KAI LEAS
Noor rahvamuusik, kes lisaks sellele, et ta mängib kadestamisväärse julguse ja vabadusega mitut pilli, aitas sel suvel kajastada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu ning jõudis oma tubli tööga kümnete, kui mitte sadade tuhandete inimeste südamesse. Lisaks sellele tunnistati ta kevadel Viljandis toimunud noorte pärimusmuusikute võistumängimisel parimaks mängijaks klassis poogenpillid I.


AASTA RAHVATANTSUKOLLEKTIIV
TANTSUTALLAD
Hugo Treffneri Gümnaasiumi tantsurühmad, keda juhendab Uve Saar. Tantsutallad osalesid noorte tantsupeol „Mina jään“ seitsme hea tasemega noorterühmaga.


AASTA RAHVAMUUSIKAKOLLEKTIIV
SUGUVÕSAORKESTER PILLIPUU
Hiljuti oma 60. aastapäeva tähistanud suguvõsaorkestri "Pillipuu" kohta võib öelda, et tegu on rahvamuusikaliikumisega Otepääl, mis on aegade jooksul üles kasvatanud kümneid mängijaid ning sidunud kokku eri põlvkondade rahvamuusikud. "Pillipuu" kätkeb endas mitmeid väiksemaid ja suuremaid rahvamuusikaansambleid, nagu näiteks Karupojad, Mõmmid, kes paistsid suvisel noortepeo „Mina jään“ rahvamuusikapeol oma mõnusa ja kindla mänguga eriliselt silma.


AASTA TOETAJA
TARTUMAA OMAVALITSUSTE LIIT

Tartumaa Omavalitsuste Liit on olnud Tartumaa rahvatantsijate suurtoetaja, andes võimaluse sündida Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidul. Tema kaasabil hakkasid 2013. aastal taas toimuma Tartumaal tantsupeod. Tartumaa Omavalitsuste Liit on toetanud Tartumaa rühmade osalemist kõigil tantsupidudel.


AASTA LOOJA
ENE JAKOBSON
Ene Jakobson on Tallinna Huvikeskuse "Kullo" tantsuansambli Sõleke looja ja peaballettmeister. 2017. aasta uute tantsude konkursil said auhinna viis Ene tantsu - kaks I kohta, kaks II kohta ja üks III koht.


AASTA KORRALDAJA
ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS
Ullo Toomi 115. sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas Anna Raudkatsi Tantsuselts Ullo Toomi tantsude võistutantsimise ja Pärnu konterdimajas kontsertetenduse "Kummardus Ullo Toomile". Tunnustus suurepärase korraldamise eest!


AASTA KOOLITAJA
KADRI LAUBE
Rahvamuusik, kes juba 19 aastat veab suurepärast Rahvapillilaagrit Võrumaal ja on õpetanud noori rahvamuusikat mängima nii Võrumaal kui Islandil. Viimasel aastal lõi Kadri Laube Mõniste Kooli juurde Muusikapesa ning lükkas käima Kagu-Eesti noori rahvapillimängijaid koondava Wana-Wõromaa Wunkorkestri.


AASTA RAHVATANTSUSÜNDMUS
XII NOORTE TANTSUPIDU „MINA JÄÄN“
Aasta suursündmus. Tantsupeo pealavastaja oli Margus Toomla. Peol osales varasemast rohkem tantsijaid - 584 rühma 8495 tantsijaga.


AASTA RAHVAMUUSIKASÜNDMUS
XII NOORTEPEO „MINA JÄÄN“ RAHVAMUUSIKAPIDU
Aasta suursündmus. Rahvamuusikapeo loominguline juht oli Juhan Uppin. Peol osales 50 rahvamuusikaansamblit rohkem kui 550 rahvapillimängijaga.


PIKAAJALINE PANUS RAHVATANTSU VALDKONNA ARENGUSSE
LIIDIA KONSA
Liidia Konsa on aastaid olnud Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse Tartu linna kuraator, Tartumaa laulupeokomisjoni liige, Europeade vabariikliku komitee liige. Aastatel 2001-2016 töötas Liidia Konsa Tiigi Seltsimajas rahvakultuurispetsialistina. Liidia Konsal on oluline roll nii Tartu tantsupidude kui ka üldlaulu- ja tantsupidude Tartu poolses organiseerimises ja ettevalmistamises. Liidia on Tartumaa Rahvatantsujuhtide liidu aktiivne liige.


PIKAAJALINE PANUS RAHVATANTSU VALDKONNA ARENGUSSE
URVE KILK
Urve Kilk on aastakümneid olnud Ida-Virumaa ja ülevirumaaliste tantsupidude üldjuht ning üld- ja noorte tantsupidudel liigijuht ja assistent. Ta on Ida-Virumaal eesti rahvatantsu õpetaja ja hoidja ning aktiivselt tegutsev tantsujuht, kes on kogu oma tantsujuhi töö pühendanud rahvatantsijate järelkasvu ehk koolinoorte rühmade rahvatantsu juurde toomisele. Tema ettevõtmisel ja algatusel sai teoks tänaseks juba traditsiooniks saanud õpetajate rahvatantsufestival. Urve Kilk on tantsupidude aujuht ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi auliige.


PIKAAJALINE PANUS RAHVAMUUSIKA VALDKONNA ARENGUSSE
TOIVO LUHATS
Eesti lokulaua kui muusikainstrumendi grand old man. Toivo Luhats on oma pika elu jooksul olnud ka mitme teise Eesti rahvapilli mängu traditsiooni hoidja ja edasikandja ning kasvatanud Tallinna Huvikeskuse "Kullo" ansamblit Piibar vedades üles mitu põlvkonda rahvamuusikuid.


AASTA TEGU
TANTSUPIDU VABADUSE VÄLJAKUL
Noored rahvatantsijad Greete Nippolainen, Kaur Lukki-Lukin, Uku Kert Paidra, Mathias Kübar, Richard Ploompuu, Antero Noor, Oliver-Marcus Reimann, Kertu Sõerd, Georg-Rasmus Mäe ja Nils Joonas Kristian Saar korraldasid halba ilma trotsides Vabaduse väljakul unustamatu tantsupeo.

ERRS lööb lokku! - Vaata otseülekannet siit!

Suurema pildi nägemiseks, kliki SIIA

9. detsembril algusega kell 17 toimub Haapsalu Kultuurikeskuses aastapäevakontsert, kus antakse üle valdkonna aastatunnustused - Lokulauad!

Esinevad Haapsalukandi noored rahvamuusikud ja rahvatantsijad:
Haapsalu Põhikooli 3.-4. klassi tantsurühm Rüblikud,
Haapsalu Linna Algkooli 5. klassi tantsurühm Tagurpidi,
Haapsalu Põhikooli 7. klassi tantsurühm Tantsulust II,
Haapsalu Põhikooli 8.-9. klassi tantsurühm Tantsulust I,
Läänemaa Ühisgümnaasium Läki Tantsule segarühm ja neiduderühm
ansambel Nelja tuule kotkad
C. Kreegi nimelise Haapsalu Muusikakooli Risti rahvamuusikud ja rahvapilliansambel Pille
Viive Marleen ja Mattias Metsalu
Kohal on ka:
Rahvatantsujuhtide kooli 2013. aasta lõpetajate rahvatantsurühm,
rahvatantsurühm West,
rahvatantsurühm Koidupuna,
Tallinna Huvikeskuse „Kullo“ tantsuansambel Sõleke
------------------------------------------------------
Kontsert on tasuta!
------------------------------------------------------

Toetavad Haapsalu Linn ja Eesti Kultuurkapital

Naisrühmade võistutantsimise võitis Tartu Ülikooli rahvakunstiansambel

Viimsi koolis toimunud nais- ja neiduderühmade võistutantsimisel pärjati parimateks Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli naisrühm ja Kagu Kabujalakõsõ neiduderühm Põlvast. Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli naisrühm pälvis ka publiku lemmiku preemia. Neiduderühmade seast osutus publiku lemmikuks Päikeseratas Tartust.
Kui varem on võistutantsimise võitnud naisrühm saanud kaasa ka toreda ülesande olla järgmise festivali korraldaja, siis seekord otsustati anda see võimalus Harku Harakatele Tabasalust. Nii saavad naised ja neiud taas ühe uue Eestimaa paigaga tuttavamaks.

Žürii, kuhu kuulusid tuntud rahvatantsujuhid ja koreograafid Ilma Adamson, Ülle Feršel, Ülo Luht, Margus Toomla ja Maido Saar (neiduderühmade žüriis Kätrin Järvis), reastas osalenud 27 rühma seas parimad järgmiselt.
Naisrühmad:
I koht (auhind 600 eurot) – Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli naisrühm (juhendaja Kärt Vuks)
II koht (400 eurot) – Jõgevahe Pere naisrühm (juhendajad Ave Anslan ja Marika Järvet)
III koht (200 eurot) – Harku Harakad (juhendaja Astrid Väizene)
Parim kohustusliku tantsu esitaja (100 eurot) – Jõgevahe Pere naisrühm
Parim vabalt valitud tantsu esitaja (100 eurot) – Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli naisrühm

Neiduderühmad:
I koht (600 eurot) – Kagu Kabujalakõsõ (juhendajad Maido Saar, Mari Rüütli, Heleri Huuse, Andre Laine)
II koht (400 eurot) – Tartu Ülikooli rahvakunstiansambli neiduderühm (juhendaja Kärt Vuks)
III koht (200 eurot) – Jõgevahe Pere neiduderühm (juhendaja Marika Järvet)
Parim kohustusliku tantsu esitaja (100 eurot) – Kagu Kabujalakõsõ
Parim vabalt valitud tantsu esitaja (100 eurot) – Kagu Kabujalakõsõ
Naisrühmad pidid kohustusliku tantsuna esitama Agne Kurrikoff-Hermani „Hobusemängu“ (muusika: ansambel Vägilased) ja neiduderühmad Ave Lääne tantsu „Kats sõsart“ (muusika: ansambel Zetod).
Viimsi koolis kaks päeva väldanud IV Eesti naistetantsu festivali koos XI naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimisega korraldasid eelmise võistutantsimise võitnud tantsuansambli Sõprus naisrühmad koos juhendaja Agne Kurrikoff-Hermaniga.

 

 

 

Ullo Toomi võistutantsimise peaauhinna võitis Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus

Ullo Toomi tantsude võistutantsimine on läbi saanud ning parimad selgunud.
Kõik kohale tulnud tantsukollektiivid olid omanäolised ja tegid suurepärased etteasted ning žüriil oli valikut teha väga raske.


Parimateks kuulutati järgmised kollektiivid:

A-rühmade kategoorias oli parim Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.
B-rühmadest Tantsuselts Sõleke B1.
C-rühmadest Viljandi Gümnaasiumi noorterühm Hebe.
D-rühmadest Väätsa-Paide segarühm Riikar.
Parima Tuljaku esitas Anna Raudkatsi Tantsuseltsi hinnangul Pärnu segarühm Tuurit-Tuurit.
Publiku lemmikuks sai Tantsuansambel Tantsutallad A-rühm.
Ilma Adamson andis oma eripreemia Tantsuansambli Tantsutallad A-rühmale.
Peaauhinna 800 eurot koos Ullo Toomi portreega sai žürii otsusega Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.

Aitäh kõigile tantuskollektiividele, kes andsid oma aja ja panuse selle sündmuse toimumiseks!

 

 

 

Üle 600 rahvatantsija pöörasid Vabaduse väljakul 100 aasta liivakella

Neljapäeva, 16. novembri õhtul pöörasid 660 rahvatantsijat Tallinnas Vabaduse väljakul toimuva aktsiooni käigus ümber tantsijatest moodustatud 100 aasta liivakella. Üritusega tähistati saja päeva jäämist Eesti Vabariigi sünnipäevani.

Aktsiooni käigus moodustasid 660 rahvatantsijat Vabaduse väljakule 100 aasta liivakella kujutava kontuuri ja pöörasid selle ümber, et panna kell mõõtma Eesti Vabariigile järgmist sadat aastat.

„Loodan, et meie kingitus täidab juubelini jääva aja ootusrõõmuga,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse liige Kadri Tiis. „Tänan kõiki tantsijaid ja korraldajaid, kes aitasid meile nii olulise ürituse teoks teha,“ lisas Tiis.

100 aasta liivakella pööramise aktsioon on Eesti rahvatantsijate kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Etenduse korraldasid Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Riigikantselei Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond.

 

Vaata videot siit

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info ettevalmistuste ja sündmuste kohta www.ev100.ee

 

 

XI Eesti naisrühmade ja II Eesti neiduderühmade võistutantsimine, IV Eesti naistetantsu festival

Juba sellel nädalavahetusel koguneb Viimsis suur Eesti naiste vägi! 

18. ja 19. novembril toimub Viimsis IV Eesti Naistetantsu festival ning XI Eesti naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimine. See traditsiooniline ettevõtmine, mida korraldatakse juba üheteistkümnendat korda, toob kokku 28 nais- ja neiduderühma üle Eesti. Kohtuvad ligi 400 tantsijat, et ühiselt aega veeta ning tantsimises mõõtu võtta. 
Osalevad nais- ja neiduderühmad: Gevi, Harku Harakad, Hiired tuules, Jõgevahe Pere, Kaarma Kargus, Kagu Kabujalakõsõ, Kuivajõe, Kõkutajad, Laululind, Leigarid, Lys, Naita, Pärnete, Pääsuke, Soveldaja, Surju Sõbratarid, Tammiku, Tantsurõõm, TÜ Rahvakunstiansambli naisrühm, Viire, Viisuveeretajad, Õpsadi, Jun-Ost, Jõgevahe Pere neiud ja vilistlasneiud, Päikeseratas, Rundu, TÜ Rahvakunstiansambli neiud.
Festivali esimene päev toob endaga kaasa naistele palju ühiseid tegemisi ning põnevaid kohtumisi. Tutvutakse kohaliku ajalooga ja osaletakse töötubades Viimsi vabaõhumuuseumis, Rannarahva muuseumis ja ökospaas Harmoonikum. Kindlasti mahuvad sellesse päeva ka lavaproovid, et olla valmis järgmiseks võistluse päevaks, ning üllatused õhtuseks koosolemiseks.

Kümme rühma annavad sel päeval kontserdi Viimsi Keskuses ning enamus rühmadest astuvad üles kontserdil Randvere Koolis (kell 16.00).

Pühapäeval, 19. novembril on Viimsi Kooli uksed avatud, et jälgida võistutantsimist. Võistutantsimistel on alati üks nn kohustuslik tants, mille korraldav rühm välja valib, ning lisaks veel kaks rühma enda vabalt valitud tantsu. Tantse vaatab ja hindab viieliikmeline žürii. Võitjale langeb lisaks auhinnale ka rõõm korraldada järgmine võistutantsimine oma kodukandis. 
Eesti naiste ühisest tantsust tekib energia ja vägi, mis on kogemist ja osasaamist väärt.

 

Tulge vaatama!
• 18. novembril
kell 12.00–13.15 etteasted Viimsi Keskuses
kell 16.00 kontsert Randvere Koolis (tasuta)
• 19. novembril võistutantsimine Viimsi Koolis


Üritust korraldab tantsuansambli Sõprus naisrühm, koos juhendaja Agne Kurrikoff-Hermaniga, kes võitsid võistutantsimise 2014. aastal Tartus.
agne@tantsuagentuur.ee
 

100 päeva sünnipäevani: Tantsijad pööravad Vabaduse väljakul 100 aasta liivakella

Neljapäeva, 16. novembri õhtul pööravad üle 500 rahvatantsija Tallinnas Vabaduse väljakul toimuva aktsiooni käigus ümber tantsijatest moodustatud 100 aasta liivakella. Aktsioon on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

„16. novembril jääb Eesti riigi sajanda sünnipäevani täpselt sada päeva. Kuna peagi on meie ühine sünnipäev, siis soovime rahvatantsijate poolt kinkida oma lühietendusega Eesti inimestele sünnipäevaootust ja -meeleolu,“ ütles Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi juhatuse liiga Kadri Tiis.
Aktsiooni käigus tantsivad üle pooletuhande rahvatantsija Vabaduse väljakule 100 aasta liivakella kujutava kontuuri. „Et Eesti riik saab kohe-kohe 100 aasta vanuseks, siis püüame inimliivakella ümber pöörata ja panna selle meile mõõtma järgmist sadat aastat,“ selgitas Tiis.

Aktsioon on rahvatantsijate ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Selles osalevad enam kui 500 rahvatantsijat üle Eesti. 100 aasta liivakella ümberpööramise koreograaf-lavastaja on Rauno Zubko.

100 aasta liivakella ümberpööramine toimub 16. novembril kell 18 Tallinnas Vabaduse väljakul. Etendust korraldavad Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ning Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond.
2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest.
Lähem info ettevalmistuste ja sündmuste kohta www.ev100.ee
Lisainfo:
Kadri Tiis
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
juhatuse liige
tel 515 6888