|
Välis-Eesti tantsurühmade kontsert “Ühendusmaa on Eestimaa”Pühapäeval, 7. juulil 2019 algusega kell 12:00 toimub Tallinnas Vabaduse väljakul väliseesti tantsurühmade kontsert “Ühendusmaa on Eestimaa”. Kontserdi idee tekkis MTÜ Tantsupeomuuseum meeskonnal eesotsas Angela Arraste ja Ülo Luht´iga juba 2018. aasta augustis, mil toimus Eestis (Kihnu-Paikuse) väliseesti tantsuõpetajate suvekursus. Koos arutleti kontserdi toimumise võimaluse üle. Ja seoses positiivse tõdemusega, et 2019. aasta üldtantsupeole registreerus rekordarv väliseesti tantsurühmi, otsustatigi plaanitu teoks teha. Kontserdil astuvad üles 340 tantsijat 25 tantsurühmast, mis tegutsevad 14 erinevas riigis. Rühmadega tegelevad igapäevaselt nii kohapealsed õpetajad kui ka Eestist külla sõitvad õpetajad hoidmaks otseühendust Eesti kultuuriruumiga. Riigid, kus Eesti tantsu harrastatakse, on Soome, Rootsi, Norra, Belgia, Holland, USA, Kanada, Austraalia, Türgi, Inglismaa, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg, Šveits, Venemaa, Tšehhi. “Ühendusmaa on Eestimaa” toob need rühmad kokku ühisele tantsuväljakule, et tutvustada publikule mujal tegutsevaid uhkelt ja jõudsalt Eesti kultuuri kandvaid kollektiive. Igal rühmal on enda põnev lugu ja traditsioonid, mida hoitakse Eesti kultuuri säilitamiseks regulaarselt koos käies. Lisaks väga kirevale ajaloole on igal rühmal enda nägu ja kohati eriline viis mõne tantsu tantsimisel: nii nagu igas Eestimaa külas tantsitakse pärimustantse natuke omal moel nii on teatud eripärad kujunenud välja ka väljaspool Eestit tegutsevatel rühmadel. Mitmetes maailma paikades tantsitakse Eesti tantse ja kantakse Eesti vaimsust. Kui koos mõtlemine loob ühise mõttevälja, siis koos tantsimine loob ühise ruumi ehk ühendusmaa. Globaalse Eesti teema on aktuaalne ning ühise Eesti nägemine ka väljaspool meie riigi piire saab üha olulisemaks. Kontserdi lõpus palume ka pealtvaatajad tantsima, et ühise Eesti mõtet veelgi toetada.
2019. aasta parimad ühistantsud "Terve vald"Naisrühmad Keikal ja KoidulaNaisrühmad Keikal ja Koidulaime rahvusvahelist tantsupäeva tantsides kõik üheskoos Pärliinet.
Rahva lemmik ERRSi lemmik Parim lasteaed Parim gümnaasium Kõige nunnum "Terve vald" Kõige päikselisem "Terve vald" Uma pilli järgi tantsitud "Terve vald" Kauge küla eripreemia Nõiaelu eripreemia Suhteloomise eripreemia Lõunauinaku eripreemia Lõunapausi eripreemia Kevadise jalutuskäigu eripreemia Ettevõtluse eripreemia Massistseeni eripreemia Tantsurõõmu eripreemia
Suvisel rahvamuusikapeol esineb 800 pillimängijatXXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ raames toimuval aegade suurimal rahvamuusikapeol esineb 74 kollektiivi 800 pillimängijaga. Võrreldes varasemate pidudega on seda kolmandiku võrra rohkem, mis näitab rahvamuusikapeo kasvavat populaarsust. Rahvamuusikapeo loominguline juht Juhan Uppin tõdeb, et huvi rahva- ja pärimusmuusika vastu on Eestis haruldaselt suur ning kasvab iga aastaga. „Rahvamuusikaga tegelevaid ansambleid ja ka üksikuid mängijaid leidub igas Eestimaa nurgas ning üha rohkem leiab neist tee ka rahvamuusikapeole. Seekordne pidu tuleb 800 pillimängija osalusel suurem kui kunagi varem,“ kinnitas Uppin. Rahvamuusikapeo ettemängimistel osales kokku 90 kollektiivi ehk ca 1000 pillimängijat. Uppini sõnul on näha, et viimastel kuudel on kollektiivid eelproovidest saadud juhtnööre järgides kõvasti tööd teinud. „Kõik ettemängudel osalenud pillimängijad väärivad suurt kiitust ning lisaks selgeks õpitud lugudele said nad kindlasti prooviperioodist kaasa ka kogemuse, mille oluliseks aspektiks on teineteiselt õppimine,“ lisas ta. Rahvamuusikapeo peakontserdil astuvad eraldi repertuaariga üles seitse pilliliiki: viiulid, lõõtspillid, kandled, torupillid, akordionid, näppepillid ja koondorkester. Kandled jagunevad omakorda kolmeks liigiks: väikekandled, rahvakandled ja kromaatilised kandled, ning esinevad eraldi juba kolmandat üldpidu järjest toimuval kontserdil “Kannelde öö”. Kõige suurem konkurss peole pääsemiseks oli kannelde liigis. Soovijate arvu poolest olid suurimad veel näiteks koondorkestri, näppepillide ja viiulite liik. Nii astubki suvisel rahvamuusikapeol üles taasiseseisvusaja kõige suurem näppepilliorkester, milles musitseerib ligi 200 pillimängijat. Esimest korda eraldi liigina osalevad aga seekordsel rahvamuusikapeol torupillid. Kogu repertuaar haakub peo kandva juhtmõttega “Minu arm” ning väärtustab päritud väärtusi ning nende hoidmist. Peamiselt moodustavad repertuaari eesti traditsioonilised pillilood, kuid mitmes liigis kuuleb ka uut autoriloomingut. Kõik seaded on loodud just selle peo jaoks. Rahvamuusikapeo tasuta peakontsert toimub reedel 5. juulil kell 14.00 Tallinna Vabaduse väljakul. Peakontserdist teeb otseülekande ETV. Kontsert “Kannelde öö” leiab aset Tallinna Metodisti kirikus neljapäeva 4. juuli õhtul kell 21.00 ning seda vahendab otseülekandes Klassikaraadio. Vaata nimekirja rahvamuusikapeol esinevatest kollektiividest siit. Vaata rahvamuusikapeo peakontserdi kava siit ja „Kannelde öö“ kontserdi kava siit. Originaalartikkel asub siin. Rahvatantsujuhtide suvekursus 2019
Rahvatantsujuhtide suvekursus 2019 toimub 6.–9. augustini Olustvere mõisas ja Olustvere Teenindus- ja maamajanduskoolis. Tänavuse suvekursuse märksõnad on tagasivaade tantsupeole „Minu arm“, väärikate juubilaride treeningtunnid ja tantsuõpetus, kultuuripärandi mõtestamine läbi paikkondliku pärimuse ja pärimustantsu ning tantsujuhtide enesejuhtimise ja motivatsiooni toetamine. Eesmärk ja sisu: Teadmiste ja oskuste täiendamine tööks rahvatantsujuhina, omavaheline Sihtgrupp: suvekursusele on oodatud nii algajad kui kogemustega tantsujuhid Registreerumine siin või keskus@rahvakultuur.ee kuni 25. juunini või kuni kohti jätkub Rahvusvaheline tantsupäev 2019 hääletamineSel aastal, Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal, tantsisime Kihnu pärimustantsu Terve vald, mis on tantsupidude kroonitantsu Tuljak eelkäija. Lemmikvideote poolt hääletamine on nüüd avatud! Hääletada saab 20. maini (k.a). Lemmikuid võib olla rohkem kui üks. Näitus "90 päeva nostalgiat Laulu -ja Tantsupeoni"Näitus "90 päeva nostalgiat Laulu -ja Tantsupeoni" värskendab mälupilte JUUBELIPIDUDENI on jäänud vaid 90 päeva!
Kätrin Järvise raamat "Loodud tantsimiseks"Valminud on raamat Kätrin Järvise tantsudega “Loodud tantsimiseks." Raamat sisaldab kaheteistkümne tantsu kirjeldust koos nootidega. Raamatus on kirjeldatud tantsud: Raamatut saab tellida kirjutades soprus@soprus.eu. Raamatu hind 25 €.
Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine Uute naistetantsude konkurss
III Eesti Naiste Tantsupeo avaakordiks saab
Galerii: ERRS 30Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 30. aastapäevaürituse pilte saate vaadata meie Facebooki lehelt.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid
Laupäeval, 1. detsembril, tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Siidrifarmis toimunud aastapäevaüritusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid. ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. „Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,“ ütles Kalev Järvela. Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias. Aasta tantsujuht - Jaanus Randma Aasta rahvamuusik - Cätlin Mägi Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed Aasta looja – Kristiina Vilipõld Aasta koolitaja – Kadri Lepasson Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“ Maasool – Anne Keerd Välis-Eesti rühmade mentor - Angela Arraste Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel. Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Jaanus Randma
14. septembril möödus 116 aastat legendaarse tantsuisa Ullo Toomi sünnist! Sel puhul andis Ullo Toomi fond järjekordselt välja kõrgeima rahvatantsualast tegevust tunnustava stipendiumi, mille seekord pälvis Tarbatu rahvatantsuansambli kunstiline juht Jaanus Randma! Stipendiumiga tunnustatakse tema tööd ja pühendumist Eesti rahvatantsuliikumise edendamisel ja traditsiooni hoidmisel, sealjuures pika ajaloo ja traditsioonidega Tarbatu juhendamisel ning õpetaja Enn Madi elutöö jätkamisel. Tunnustuse andis Tallinna Raekojas toimunud pidulikul üritusel üle fondi esinaine Ilma Adamson. Lisaks pühendunud tööle kodumaal on Jaanus Randma tegelenud ka Eesti rahvatantsu populariseerimisega väljaspool Eestit, näiteks Uus-Meremaal, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Alates 1996. aastast Jaanus Randma juhitud Tarbatu rahvatantsuansamblil on üle saja liikme ja seitsme tantsurühma. Erialase karjääri jooksul on ta lisaks Tarbatu ansambli juhendamisele loonud ka mitmeid tantse. Teiste hulgas näiteks 2014. aasta tantsupeo „Puudutuse aeg“ tants „Lilled juustes“ ning „Laanetants“, mida tantsiti 2018. aasta Tartumaa tantsupeol. Stipendiumi andsid välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Sündmust aitasid korraldada Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn. Soovime Jaanus Randmale lõbusat tantsujalga, jõudu ja jaksu tema tegemistel! Jaanus Randma, Tarbatu Rahvatantsuansambel | Foto: Martin Pedaja |
