Kollektiivide tegevustoetus 2019/2020 hooajal

Kollektiivide 2019/2020 hooaja tegevustoetuste taotlusvoor on avatud!

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi raames on 18. oktoober kuni 4. november 2019 avatud kollektiivide tegevustoetuste taotlusvoor hooajaks 2019/2020.

Kollektiivide kontaktisikutel on võimalik täita taotlusi laulu- ja tantsupeo elektroonilises registris aadressil http://register.laulupidu.ee.

Kollektiivid saavad kuni 4. novembrini valida tegevustoetust kas Eesti Kooriühingu ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt valitud väljunditoetust ja/või otsest rahalist toetust kindlate eesmärkide saavutamiseks.

Käesoleval juubeliaastal suurenes toetusprogrammi maht, misläbi on sel hooajal võimalik äsja avaldatud Praxise mõttekoja poolt teostatud kollektiivijuhi sotsiaalseid garantiisid käsitleva uuringu tulemuste taustal võimalik kollektiividel taotleda kollektiivijuhi palgatoetust. Tegemist on riigi poolt töös oleva palgatoetuste süsteemi pilootprojektiga mis võimaldab kooriühingu ja ERRS-i ekspertide hinnangul kõige keerulisemas olukorras tegutsevatel isemajandavatel kollektiividel (MTÜ-d jt) juba sel hooajal taotleda oma juhendajale palgatoetust. Eelduseks on juhiga sõlmitud kehtiv ja nõuetekohane leping ning juhil on SA KUTSEKODA poolt väljastatud kehtiv kutsetunnistus.
Kui juhil kutsetunnistust veel ei ole, saab kollektiiv sel hooajal toetusprogrammi toel katta kutsetunnistuse omandamisega seotud kulud. Juhi kutsetunnistus saab olema üheks tingimuseks ka edaspidiste palgatoetuste taotlemisel.

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade kollektiivi toetusprogrammi järgmise hooaja tingimustega saab tutvuda Eesti Kooriühingu, ERRS-i ja ELT SA kodulehel.
Toetust saab kuni 4. novembrini (kl 23.59) taotleda laulu-ja tantsupeo elektroonilises registris.
Hilinenud taotlusi ei menetleta.

Lisainformatsioon:

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts

programmitoimetaja
Elsa Vapper
toetus at errs dot ee
 

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA

programmitoimetaja
Vaike Rajaste
vaike dot rajaste at laulupidu dot ee
telefon: 627 3120

Eesti Kooriühing 


programmitoimetaja
Aiki Koolmeister
aiki dot koolmeister at kooriyhing dot ee
telefon 627 4456

 

 

Võrus toimub esmakordselt uute lõõtspillilugude konkurss „Ummamuudu lugu”

MTÜ A. Teppo Lõõtsatalu kuulutab 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval välja uute lõõtspillilugude konkursi „Ummamuudu lugu”. Konkursile oodatakse omaloomingulisi traditsioonilises lõõtspilli stiilis lõõtsalugusid. Osalussoovi esitamise tähtaeg on 25. oktoober 2019.

Konkursiga soovivad korraldajad anda võimaluse lõõtspillilugude autoritele oma loomingu tutvustamiseks, samas soovitakse tõmmata tähelepanu uuele lõõtspilli repertuaarile ning lõpptulemusena selgitada välja parimad uued lõõtspillilood.
Konkurss toimub kahes osas: eelvoor ning finaalkontsert. Eelvooruks saab lugusid üles laadida Lõõtsatalu veebikeskonda www.lootsatalu.ee või saata CD plaadil või mälupulgal aadressile Võru vald, Loosu pk 1. Iga osaleja saab osaleda kuni 3 looga. Konkursile laekunud lood avaldatakse hääletamiseks A. Teppo Lõõtsatalu kodulehel 28. oktoobril 2019 a. Lugude hulgast selgub eelvoorus žürii - ja rahvahääletuse tulemusena 15 lugu mis jõuavad finaalkontserdile. Finaalkontsert toimub 23. novembril kell 14.00 SA Võru Kannel teatrisaalis. Konkursi auhinnafond on 1500 eurot.

Konkurssi korraldab MTÜ A.Teppo Lõõtsatalu, seda toetavad Võru vald ning MTÜ Võru Folkloorifestival.
Konkursi statuut ja lisainfo: www.lootsatalu.ee ja Priidu Teppo , priiduteppo@gmail.com, tel 5135350

Mait Agu stipendiumi said Marta Jamsja ja Maido Saar

1. oktoobril, Mait Agu sünnipäeval anti traditsiooniliselt üle Mait Agu nimeline tantsustipendium. Seekord anti stipendium üle Paljassaares varsti avatavas Naked Islandi töökodade kompleksis. Üleandmisele eelnes installatiivne performance KLIENDIPÄEV. Üritus oli teostatud Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi koreograafia- ja kunstitudengite koostöös ning Flo Kasearu ja Oksana Tralla eestvedamisel.

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvisid kaks koreograafi - Marta Jamsja ja Maido Saar.

Marta Jamsja on noor tantsulooja, kes lõpetas kevadel Tallinna Ülikooli, Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi koreograafia õppekava bakalaureuse Cum Laude ning on hetkel praktikal Lenka Vagnerova kompaniis Prahas. Marta on tegev tantsu elus laia ampluaaga, tegutseb nii rahvakultuuris kui kaasaegses tantsukunstis. Ta on esindanud TLÜ-d oma tantsufilmidega ka rahvusvahelistel tudengifestivalidel.

Maido Saar on endine Mait Agu õpilane. Tal on tegutsenud järjepidevalt ja pikaaegselt lava rahvatantsu loojana ja armastatud tantsu pedagoogina; tunnustatud tantsuõpetaja, tantsuseltsi Lee looja ja kunstiline juht. Ta oli XIX üldtantsupeo kunstiline juht ning 2007. aasta noorte tantsupeo "Lävel" idee autor ning pealavastaja.

2019. aastal antakse Mait Agu nimelist preemiat välja kahekümne esimest korda. Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele, vilistlasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.

Mait Agu nimelise stipendiumi väljaandmist toetab Eesti
Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital.

Allikas: https://kultuur.err.ee/987127/mait-agu-stipendiumi-saavad-marta-jamsja-ja-maido-saar

Uut ja huvitavat Tantsupeomuuseumis

Näitus - "Ühendusmaa on Eestimaa! Aili Eistrat (London) ja Ernst Idla (Stockholm).
Näituse avamine toimus Tantsupeomuuseumis 18. septembril kell 18.00. Näitus on Suurpõgenemise 75. aastapäevale pühendatud projekti üks osa.
Näituse korraldajad: Eesti Selts Londonis, Estonianfolks ja Idla Eesti Selts.
Toetajad: Tantsupeomuuseum ja Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu (ÜEKN).
Tantsupeomuuseumil on hea meel, et saame esile tõsta ning teadvustada kahe erilise inimese panust meie kultuuri hoidmisel paguluses.
Aili Eistrat`i tee viis Londonisse. Tema pikaajaline tegevus tantsuõpetajana Londoni Eesti kogukonnas on olnud imetlusväärne. Aili Eistrat on annetanud Tantsupeomuuseumile Ullo Toomi vanaema pottmütsi, mille kinkis talle Ullo Toomi Eestis (Aili tantsis enne sõda tollases U.Toomi "muster-tantsurühmas").
Ernt Idla panus Eesti kultuuriruumis on eriline - Võimlemisinstituudi asutaja ning I ja II Eesti Mängude korraldajana (1934; 1939), saavad tema eestvõttel teadvustatud alguse nii massvõimlemise harrastus kui tantsupidude traditsioon. Idla aktiivne tegevus Stockholmis, temanimelise Keskuse ning erilise liikumisstiili populaarsus, andsid Ernst Idlale Rootsis nime "Võlur Tallinnast".
Tantsupeomuuseumil on au hoida Ernst Idla rahvarõivaste komplekte, mis rändasid koos temaga pagulusse, olid seal kantud ja hoitud ning jõudsid läbi Idla Seltsi Eestis annetusena meieni selle aasta juunis.
Väljapanek tutvustab kahe persooni lugu ning nendega seotud rahvarõivaid.
Näitus jääb avatuks kuni 1. detsembrini 2019. Avatud T - R 12.00 - 18.00 (Tallinn Kaupmehe 8) 


 

XX Tantsupeo peaproov-kontserdil, 4. juulil Kalevi staadionil, oli kõigil osalejatel ja pealtvaatajatel võimalus teha Tantsupeomuuseumi telgi ees üks pintslitõmme lõuendile, et jäädvustada iseennast või rühma juubelipeo ühismaalile, mille nimeks sai tantsupeo teemast tulenevalt - "MEIE ARM".
Taustajõuks ja abistajateks olid kunstnikud Renee Aua ja Daniel Kolpaktši.
Olete oodatud Tantsupeomuuseumi (Kaupmehe 8) ühismaali uudistama!

Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Kaja Tammik

Tallinna raekojas anti 16. septembril rahvatantsuvaldkonna arendajale Kaja Tammikule üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium.

Ullo Toomi stipendiumi antakse 1987. aastast. Tänavune laureaat Kaja Tammik on aastaid töötanud Rahvakultuuri Keskuses metoodiku ja koolitusjuhina. Ta alustas 1989. aastal tantsujuhtide kursusi, millele pani 1953. aastal aluse Ullo Toomi. Rahvatantsujuhtide koolist on välja kasvanud mitmed suurte tantsupidude üldjuhid. Lisaks on Tammiku eestvedamisel toimunud täienduskoolitusi, korraldatud suvekursusi ning organiseeritud tantsujuhtidele muid õppevorme.

"Meie tantsupeod ei oleks pooltki nii uhked ja võimsad ilma rahvatantsujuhtide täienduskoolitusteta. Tantsida võib ju igaüks, aga meie rahvatants toetub siiski tantsutaat Ullo Toomi loodud süsteemile. Nii võib Kaja Tammikut pidada Ullo Toomi õpetuse üheks väga oluliseks vahendajaks ja edasiviijaks. See on äärmiselt oluline, et oleks tantsujuhte, kes oma oskusi kogu aeg lihvivad. Kuni jätkub inimesi nagu Kaja, kestavad meie peod ja ühine tantsurõõm," ütles Ullo Toomi Fondi halduskogu esimees Ilma Adamson.

Lisaks koolitustele aitas Kaja Tammik kaasa esimesele tantsuspetsialisti kutsestandardi valmimisele, ta on vabatahtlikult löönud kaasa üleriigiliste tantsupidude korraldusmeeskondades. Kolleegid on tema puhul esile toonud täpsust, toetavat meelt ning sõbralikkust ja hoolivust.

Ullo Toomi Fond asutati 1987. aastal, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsu. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille pälvib laureaat Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Ullo Toomi stipendium võidakse anda edukate esinemiste, publikatsioonide või muude ettevõtmiste eest, mis on viinud edasi eesti rahvatantsu või arendanud autoritantsu. Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, legendaarsed suurmeistrid Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Toimetaja: Valner Valme link

Uute naistetantsude konkurss

 

 

 

XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

 

VIDEOKUTSE

 

 

A. Raudkatsi tantsude võistutantsimise festival

Saaremaa Ühisgümnaasium ootab koolinoori 5.–12. klassini Saaremaale Kuressaarde Mait Agu tantse tantsima. A. Raudkatsi tantsude võistutantsimise festival toimub 14.–15.02.2020 Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Sel aastal on kohustuslikuks tantsuks vabalt valitud tants Mait Agu, rahvatantsijate talismani viimase hoidja loomingust. Teise tantsuna võtke kaasa oma lemmik.

Tantsurühmad esinevad rühmaliigiti jaotatuna: põhikooli noorem aste, 5.–6.klass, põhikooli vanem aste, 7.–9. klass ja gümnaasium ehk C-rühm.

Lisainfot küsi Eena Mark eena.mark@gmail.com või telefonil 5280581

 

 

Täname peo tegijaid

Ilus, ilus, ilus pidu oli!

Täname kõiki peo tegijaid - tantsijaid, pillimängijaid, juhendajaid, korraldajaid, tantsupeo lavastusgruppi ja rahvamuusikapeo loomingulist meeskonda!

Pildil meie aujuhid rongkäigus - Ilma Adamson, Urve Kilk, Lille-Astra Arraste, Ene Jakobson, Maie Orav, Liia Palmse, Juris Žigurs, Ülo Luht, Henn Tiivel. Pildilt puuduvad Els Roode ja Ilmar Moss.

(foto: Helena-Mariana Reimann)

Kätrin Järvise raamat "Loodud tantsimiseks"

Valminud on raamat Kätrin Järvise tantsudega “Loodud tantsimiseks." Raamat sisaldab kaheteistkümne tantsu kirjeldust koos nootidega.

Raamatus on kirjeldatud tantsud:
Naistele: "Leemekulbi liigutajad" ja "Tulõq aga tulõq"
Meestele: "Öised orjad" ja "Haanja miis"
Lastele: "Kingatants"
Segarühmale: "Kreisi reinlender", "Lätsi sanna", "Tantsule karmoškaga", "Lätsi aga kõrtsi rõõmuga", "Mul pole mõisa", "Tantsulugu rättidega" ja "Õrn haare"

Raamatut saab tellida kirjutades soprus@soprus.eu. Raamatu hind 25 €.

2019. aasta parimad ühistantsud "Terve vald"

Naisrühmad Keikal ja KoidulaNaisrühmad Keikal ja Koidulaime rahvusvahelist tantsupäeva tantsides kõik üheskoos Pärliinet.
Sel aastal laekus meile rekordiliselt 128 toredat videot. Kõige silmapaistvamad tantsupäevalised on teie ees:

 

Rahva lemmik
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Segarühm Pistandi

ERRSi lemmik
Läänemaa tantsurühmad: Oru Jommid, Tantsusõtsed, Oru Marid, Lustiline

Parim lasteaed
 Tõrva lasteaed Tõrvalill

Parim algkool
Narva Vanalinna Riigikooli 1.a ja 2.a kl õpilased

Parim põhikool
Kivi-Vigala Põhikool

Parim gümnaasium
Jüri Gümnaasiumi rahvatantsijate seltskond JOONDU

Välis-Läti eripreemia
Brüsseli Läti rahvatantsurühm (Briseles latviešu dejotāji)

Kõige tantsulisem vallavalitsus
Järva Vallavalitsus

Kõige nunnum "Terve vald"
As-Sa Tantsuseltsi Tibutare lasteaia rühm

Kõige emotsioonirikkam "Terve vald"
Saue Gümnaasium

Kõige päikselisem "Terve vald"
Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus

Uma pilli järgi tantsitud "Terve vald"
Mikitamäe segarahvatantsurühm Hõbehall

Terve vald lumel
tiim Levi

Parim tantsu joonistamine
Naisrühmad Keikal ja Koidula

Kauge küla eripreemia
Metsküla Algkool

Nõiaelu eripreemia
Naisrühm Pärnete

Suhteloomise eripreemia
Segarühm Ingliska

Lõunauinaku eripreemia
Lehola lasteaed

Lõunapausi eripreemia
Tantsurühm Rukkilill

Kevadise jalutuskäigu eripreemia
Ulvi klubi naisrühm

Ettevõtluse eripreemia
ABC Grupp

Massistseeni eripreemia
Kohila

Tantsurõõmu eripreemia
Kohtla-Järve Kultuurikeskuse tantsurühmad

 

Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine

 

Uute naistetantsude konkurss

 

III Eesti Naiste Tantsupeo avaakordiks saab
UUTE NAISTETANTSUDE KONKURSS,
mis toimub Jõgeva Kultuurikeskuses
9. novembril 2019
Konkursi eesmärgiks on:
* Leida uusi tantse III Eesti Naiste Tantsupeo PereLugu repertuaari
Konkursi tingimused:
* Konkursil võivad osaleda tantsud, mis on loodud eesti rahvamuusikale,
rahvamuusika töötlusele, eesti autorite muusikale ja lähtuvad eesti rahvatantsu
põhisammudest ja tantsutraditsioonidest
* Oodatud on tantsud naisrühmale, neiduderühmale, memmederühmale, solistile ja
tüdrukuterühmale (1.- 5. klass)
* Tants peab olema originaallooming
* Tants ei tohi olla auhinnatud varasematel konkurssidel
Tantsude hindamine
* Tantse hindab viieliikmeline žürii
* Žürii annab välja peaauhinna ja eriauhinnad
(žürii jätab endale õiguse auhindasid ümber jagada)
Konkursil osalemiseks palume saata tantsuvideo andmetega
(pealkiri, millisele rühmaliigile, viide kasutatud muusikale,
tantsu esitava kollektiivi nimi, autori andmed)
märgusõnaga
UUTE TANTSUDE KONKURSS
10. oktoobriks 2019
(Video saatmise info täpsustub)
Võitjad saavad auhinna kätte pärast korrektse tantsukirjelduse esitamist!
Lisainfot konkursi kohta saab telefonidel:
Ave Anslan 56632369
Marika Järvet 53411180
info@naistetantsupidu.ee

 

Galerii: ERRS 30

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 30. aastapäevaürituse pilte saate vaadata meie Facebooki lehelt.

 

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid

Laupäeval, 1. detsembril, tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Siidrifarmis toimunud aastapäevaüritusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid.

ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. „Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,“ ütles Kalev Järvela.

Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias.
ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2018“ said:

Aasta tantsujuht - Jaanus Randma
Tantsuelu edendaja, rahvatantsu õpetaja, lavastaja, mentor. Üleriigiliste, maakondlike ning Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus kunstilise toimkonna liige. Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli TARBATU kunstiline juht. Pühendunud töö eest pälvis Jaanus Randma 2018. aastal rahvatantsuliikumise kõrgeima tunnustuse Ullo Toomi stipendiumi.

Aasta rahvamuusik - Cätlin Mägi
Pärimusmuusik, parmupilli propageerija, pärimusmuusika noodikogu looja ja haldaja. 2018. aastal ilmus temalt sooloplaat „Mu pill parmupill“.

Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed
Tantsuansambel Savijalakesed tähistas oma 50. juubelit EV100-le pühendatud suurepärase etendusega “Maa Igatsus,” mis jutustas liigutava loo kahe väliseestlase elust. Etendusel osales 91 tantsuansambli tantsijat.

Aasta looja – Kristiina Vilipõld
Noor viljakas tantsulooja, kelle tantse on valitud loomekonkursside lõppvooru. Rahvatantsuansambli Savijalakesed juubelietenduses “Maa Igatsus” oli viis Kristiina loodud tantsu.

Aasta koolitaja – Kadri Lepasson
Lõuna-Eesti pärimusmuusik, eestvedaja, pühendunud ja pädev pedagoog ning pärimusmuusika tutvustaja ja populariseerija. Erilist äramärkimist väärib tema pühendumine külakandle ja päkarauakandle mängutraditsiooni edasiandmisele. Kadri on külakandelmängu õppemetoodika e-õppematerjali "Rahvamuusika õppemetoodikad Balti riikides" väljatöötaja.

Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots
Agne Kurrikoff-Hermann ja Pille-Riin Soots korraldasid koos tantsuansambli Sõprus naisrühmaga Viimsis IV Eesti Naistetantsu festivali ning XI Eesti naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimise, millest võttis osa 28 nais-ja neiduderühma ligi 400 tantsijaga.

Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool
Tallinna Tehnikakõrgkool ( varem Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikum) on rahvatantsutegevust oma koolis toetanud alates 1967. aastast kord rohkem kord vähem, aga momendil nimetab rahvatantsuansambel Savijalakesed kooli Meie Koduks. Tallinna Tehnikakõrgkool aitas väga oluliselt kaasa Tantsuansambli Savijalakesed etenduse „Maa igatsus“ toimumisele.

Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“
Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu tegi kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – 1. juunil toimus tantsuansamblite esimene tantsupidu “100 tantsu lugu”. Tantsupeol astusid üles 12 tantsuansambli rühmad ligi 1000 tantsijaga. Tantsupeoga näidati, kuidas on eesti rahvatants viimase saja aasta jooksul jõudnud kiigeplatsilt lavale. Kogu tantsupeo tehnilise poole eest vastutas Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eesistuja Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.

Maasool – Anne Keerd
Saaremaa ja Muhu saare tantsuõpetaja, kelle juhendada on 15 rühma. Anne on võtnud südameasjaks õpetada tantsu juba lasteaias, et kasvatada rahvatantsurühmadele järglasi. Tänu temale on mitmes rahvamaja tantsurühmas tantsimas mitu põlvkonda. 2018. aastal toimus Saare maakonna tantsupidu „Tuhande tunde saar,“ kuhu Anne Keerd tõi oma 14 rühma, olles ise väärikate rühmade liigijuht. Tantsupeo repertuaaris oli kolm Anne loodud tantsu.

Välis-Eesti rühmade mentor - Angela Arraste
Suur ja südamlik panus Välis-Eesti rühmade tegevusse. Angela on nende mentor ja motiveerija, toetaja ja innustaja. Juba enne 2009. aasta tantsupidu võttis Angela Arraste välisrühmad oma hingeasjaks ning tema panus on aina hoogu juurde saanud. 2019.a toimuvale XX tantsupeole pürgib 16st riigist 31 Välis-Eesti kollektiivi 476 tantsijaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets
Lääne-Virumaa rahvatantsurühmade juhendajana, õpetanud rahvatantsu juba 60 aastat alates 1958. aastast. 1977. aastal oli Aino vabariikliku koolinoorte IV tantsupeo lavastusbrigaadi liige ja VII-VIII klassi rühmade üldjuhi assistent. Käesoleva aasta lõpus tähistab ta oma 85. sünnipäeva. Veel tänase päevani töötab Aino Orgmets kahe tantsurühmaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman
Väike-Maarja tantsuõpetaja, kelle juhendamisel on seal tantsitud juba 1960. aastatest alates. Aino on olnud oma töös ääretult täpne ja korrektne, ta on jäädvustanud oma rühmade tegevuse nii sõnas kui pildis. Eelmisel aastal tähistas Aino Lukman oma 80. sünnipäeva.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Saare maakonna pärimusmuusika propageerija ja järjepidevuse hoidja. Tema juhendamisel on Orissaare muusikakoolis õpetatud pärimusmuusika instrumente juba 26 aastat. Võõras ei ole Õiele ka rahavapillide valmistamine, ta on aastaid viinud läbi väikekannelde valmistamise kursust, kus huvilised on teinud endale ise kandle.


Ürituse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.