|
RAHVUSVAHELINE TANTSUPÄEV 29. aprillil 2019TERVE VALDHea tantsuhuviline! Sel aastal, Eesti laulu ja tantsu juubeliaastal, tantsime Kihnu pärimustantsu Terve vald, mis on tantsupidude kroonitantsu Tuljak eelkäija. ÜHISTANTSIMISEL OSALEMINE Traditsiooniline 1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.05 Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika. Lisaks - Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta tähistamine Eesti Rahvusringhäälinguga kokkuleppel kõlab sel päeval Vikerraadio eetrist ka kell 18.55 pärimustantsu Terve vald muusika. Et vääriliselt tähistada Eesti laulu ja tantsu juubeliaastat, kutsume üles maakondi ühiselt tantsima neil kellaaegadel keskustes Tervet valda, aga ka teisi pärimustantse. Ühistantsust osavõtjaid kutsutakse üles oma tantsimist salvestama ja jagama. TANTS - TERVE VALD Kihnu, pulmas>Ingrid Rüütel ja Milvi Sikk, 1956. – TRÜ EKRK 19, 432/4(7). Osavõtjad: vaba arv tantsupaare. A Tüdruku pöörlemine 1-8 Tantsijad liiguvad 8 polkasammuga ringjoonel vastupäeva, tüdruk pöörleb ühendatud väliskäte all poisi ees. B Plaksud ja käevangus pöörlemine Tantsu kirjeldus on pärit raamatust „Viron Vakka - 105 eesti rahvatantsu“, autor Kristjan Torop (välja antud Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi poolt 2008.a). MUUSIKA Harjutamiseks ja tantsimiseks saad muusika siit: Muusika: Laste folkviiuldajate ansambel Tuuleviiul VIDEO
Klipp on filmitud DVD-plaadi „Viron vakka“ jaoks ja mõeldud õppematerjaliks. Tants on üles võetud 2006. aastal Tallinna Saksa Gümnaasiumi aulas. Tantsivad Leigarid, kes Kalev Järvela ja Sille Kapperi juhendamisel õppisid filmimise jaoks tantsu ära sel kujul, nagu see oli kirjeldatud 1991. aastal Tamperes ilmunud Kristjan Toropi raamatus "Viron vakka. 105 virolaista kansantanssia". Saatemuusikat mängivad Leigarite pillimehed Toomas Toropi juhendamisel sama raamatu juurde kuuluva noodi järgi. Viron vakka DVD ilmus üheaegselt raamatu eestikeelse tõlkega 2008. aastal. Plaadil on kõik 105 raamatusse trükitud tantsu, millest moodustub 29 tantsuperekonda. Enamiku tantsude ees on eraldi näidatud põhiliikumisi, seejärel tuleb tants ise ja kui kirjeldus sisaldab valikuvõimalusi, siis on kõik variandid ka ära toodud. Vahel leidub ühe tantsu õppimiseks kasulikke detaile teiste sama perekonna tantsude juures, sellepärast tasub vaadata kogu perekonda. Nii nagu Viron vakka raamatus seisavad kirjelduste juures täpsed viited vastavatele arhiivikäsikirjadele, on DVD-plaadil iga tantsu juures näha kihelkond, kust konkreetne kirjapanek kunagi arhiivi jõudis. Iga sõnadesse pandud tantsukirjeldust saab siiski mõista mitmeti. Siinsel videol tantsitakse vastavalt Leigarite ansambli juhtide arusaamadele aastal 2006. Julgust see tõlgendus teistele õppematerjaliks välja pakkuda annab tõsiasi, et materjaliga töötades olime leidnud enda arvates loogilisi seoseid ja lahendusi ning neid pika aja jooksul praktikas proovinud. Tähelepanelik vaataja märkab kindlasti, et kõik leigarid ei tantsi ühtemoodi. Püüame õppeotstarbel näidata siiski ainult neid individuaalseid variante, mis ei ole vastuolus raamatusse trükitud kirjeldusega. Mõnusat vaatamist ja tantsurõõme! Leigarid
Näitus "90 päeva nostalgiat Laulu -ja Tantsupeoni"Näitus "90 päeva nostalgiat Laulu -ja Tantsupeoni" värskendab mälupilte JUUBELIPIDUDENI on jäänud vaid 90 päeva!
Kätrin Järvise raamat "Loodud tantsimiseks"Valminud on raamat Kätrin Järvise tantsudega “Loodud tantsimiseks." Raamat sisaldab kaheteistkümne tantsu kirjeldust koos nootidega. Raamatus on kirjeldatud tantsud: Raamatut saab tellida kirjutades soprus@soprus.eu. Raamatu hind 25 €.
Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine Tallinna XX Võimlemispidu MAAILMA AEGTallinna XX Võimlemispidu MAAILMA AEG koondab mehi ja poisse tõestama, et on AEG SUUTA. Tallinna Võimlemispidu peab juubelit – 20. korda kogunevad võimlemishuvilised lastekaitsepäevale lähimal pühapäeval Pirita Spordikeskuse väljakule, et tähistada lastekaitsepäeva ning propageerida harrastusvõimlemist nii poiste kui tüdrukute, meeste kui naiste hulgas. Peo pealavastaja on Tea Kõrs. Igas eas mehed ja poisid alates 4a. tõestavad Põhja-Tallinna „Per aspera ad astra“ saatel, et on AEG SUUTA. Tähtede poole pürgimiseks on poistel võimlemisvahendiks kuldne täheke rõnga sees. Meestel vahendit ei ole. Et meeste ja poiste vägi juubelipeol saaks olema enneolematult suur, on registreerumist pikendatud 31.märtsini 2019 piret@swingtants.ee. Meeste ja poiste kava autorilt ja üldjuhilt Piret Torm-Kriis`ilt saab samalt aadressilt vastuse kõigile kava AEG SUUTA puudutavatele küsimustele. Ühessuutmisteni, mehed ja poisid!
Näitus "Muhu mustrid mandril" TantsupeomuuseumisJätkub näituste sari „Tantsu- ja laulupeo auks - rännak pidurõiva kirstu“. 8. märts – 8. aprill Esimest korda avavad oma rõivakirstud kõigile Muhu memmede folkloorirühm ÄTSES. Näitus „MUHU MUSTRID MANDRIL“ avatakse 8. märtsil kell 17.00 Tantsupeomuuseumis (Kaupmehe 8) Avamisel on kohal memmed, Anne Keerd ja Muhu Muuseumi juhataja Meelis Mereäär. Aprillis avavad oma kirstukaaned KIHNLASED
Uute naistetantsude konkurss
III Eesti Naiste Tantsupeo avaakordiks saab
Algas Eesti rühmade registreerimine Võru pärimustantsufestivalile!On Eesti laulu- ja tantsuaasta. Kohe pärast juubelitantsupidu juubeldab ka Võru pärimustantsufestival, mis toimub 18.-21. juulini Võrus ja Võrumaal. Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvelNõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli. „Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem. Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja. Mälestustahvli avamisele aadressil Harku 11 eelnes mälestushetk Metsakalmistul. Mälestustahvli avamisel meenutasid Alfred Raadikut tema ristitütar Riina Randlepp ning õpilane Indrek Toome. Alfred Raadik (17.12.1918–28.01.1998) 1962, 1967, 1972, 1977 noorte tantsupidude üldjuht
Uudis: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tantsujuht-Alfred-Raadiku-kodumajale-paigaldati-malestustahvel Galerii: ERRS 30Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 30. aastapäevaürituse pilte saate vaadata meie Facebooki lehelt.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid
Laupäeval, 1. detsembril, tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Siidrifarmis toimunud aastapäevaüritusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid. ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. „Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,“ ütles Kalev Järvela. Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias. Aasta tantsujuht - Jaanus Randma Aasta rahvamuusik - Cätlin Mägi Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed Aasta looja – Kristiina Vilipõld Aasta koolitaja – Kadri Lepasson Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“ Maasool – Anne Keerd Välis-Eesti rühmade mentor - Angela Arraste Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel. Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Jaanus Randma
14. septembril möödus 116 aastat legendaarse tantsuisa Ullo Toomi sünnist! Sel puhul andis Ullo Toomi fond järjekordselt välja kõrgeima rahvatantsualast tegevust tunnustava stipendiumi, mille seekord pälvis Tarbatu rahvatantsuansambli kunstiline juht Jaanus Randma! Stipendiumiga tunnustatakse tema tööd ja pühendumist Eesti rahvatantsuliikumise edendamisel ja traditsiooni hoidmisel, sealjuures pika ajaloo ja traditsioonidega Tarbatu juhendamisel ning õpetaja Enn Madi elutöö jätkamisel. Tunnustuse andis Tallinna Raekojas toimunud pidulikul üritusel üle fondi esinaine Ilma Adamson. Lisaks pühendunud tööle kodumaal on Jaanus Randma tegelenud ka Eesti rahvatantsu populariseerimisega väljaspool Eestit, näiteks Uus-Meremaal, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Alates 1996. aastast Jaanus Randma juhitud Tarbatu rahvatantsuansamblil on üle saja liikme ja seitsme tantsurühma. Erialase karjääri jooksul on ta lisaks Tarbatu ansambli juhendamisele loonud ka mitmeid tantse. Teiste hulgas näiteks 2014. aasta tantsupeo „Puudutuse aeg“ tants „Lilled juustes“ ning „Laanetants“, mida tantsiti 2018. aasta Tartumaa tantsupeol. Stipendiumi andsid välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Sündmust aitasid korraldada Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn. Soovime Jaanus Randmale lõbusat tantsujalga, jõudu ja jaksu tema tegemistel! Jaanus Randma, Tarbatu Rahvatantsuansambel | Foto: Martin Pedaja |
