ERRS otsib tegevjuhti

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on rahvatantsu- ja rahvamuusika liikumist koondav organisatsioon. Selts tegeleb kogu valdkonna arenguprotsessiga esindades sel moel Eesti rahvatantsijate ja rahvamuusikute huve ning olles partneriks riigile.

Tööülesanded
• tegevjuht juhib ja korraldab ERRSi igapäevast tegevust

Nõudmised kandidaadile
• huvi rahvakultuuri valdkonna vastu ja soov selles kaasa rääkida
• meeskonnajuhtimise kogemus
• projektijuhtimise ja –kirjutamise kogemus
• eelarve planeerimise oskus ja finantside juhtimise kogemus
• hea suhtlemise ja koostöö oskus
• kohusetunne, otsustus- ja vastutusvõime
• kõrgharidus või selle omandamine
• 1-2 võõrkeele oskus vähemalt kesktasemel
• hea arvutikasutamise oskus
• kasuks tuleb varasem töökogemus kultuurivaldkonnas

Omalt poolt pakume
• vastutusrikast, loomingulist ja mitmekesist tööd
• eneseteostusvõimalust arenevas organisatsioonis
• sõbralikku meeskonda

Kandideerimiseks saada oma elulookirjeldus ja motivatsioonikiri hiljemalt 30. augustil 2019 CV-Online´i keskkonna kaudu või aadressile toetus@errs.ee

Lisainfot saad küsida Kalev Järvelalt kalevjarvela@gmail.com või telefonil 518 2347

 

 

 

Õppestipendiumi toetused laekuvad II/ III osa saajatele augustis.

Vabandame juubelipeost tingitud viivituse pärast!

 

Täname peo tegijaid

Ilus, ilus, ilus pidu oli!

Täname kõiki peo tegijaid - tantsijaid, pillimängijaid, juhendajaid, korraldajaid, tantsupeo lavastusgruppi ja rahvamuusikapeo loomingulist meeskonda!

Pildil meie aujuhid rongkäigus - Ilma Adamson, Urve Kilk, Lille-Astra Arraste, Ene Jakobson, Maie Orav, Liia Palmse, Juris Žigurs, Ülo Luht, Henn Tiivel. Pildilt puuduvad Els Roode ja Ilmar Moss.

(foto: Helena-Mariana Reimann)

Kätrin Järvise raamat "Loodud tantsimiseks"

Valminud on raamat Kätrin Järvise tantsudega “Loodud tantsimiseks." Raamat sisaldab kaheteistkümne tantsu kirjeldust koos nootidega.

Raamatus on kirjeldatud tantsud:
Naistele: "Leemekulbi liigutajad" ja "Tulõq aga tulõq"
Meestele: "Öised orjad" ja "Haanja miis"
Lastele: "Kingatants"
Segarühmale: "Kreisi reinlender", "Lätsi sanna", "Tantsule karmoškaga", "Lätsi aga kõrtsi rõõmuga", "Mul pole mõisa", "Tantsulugu rättidega" ja "Õrn haare"

Raamatut saab tellida kirjutades soprus@soprus.eu. Raamatu hind 25 €.

2019. aasta parimad ühistantsud "Terve vald"

Naisrühmad Keikal ja KoidulaNaisrühmad Keikal ja Koidulaime rahvusvahelist tantsupäeva tantsides kõik üheskoos Pärliinet.
Sel aastal laekus meile rekordiliselt 128 toredat videot. Kõige silmapaistvamad tantsupäevalised on teie ees:

 

Rahva lemmik
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Segarühm Pistandi

ERRSi lemmik
Läänemaa tantsurühmad: Oru Jommid, Tantsusõtsed, Oru Marid, Lustiline

Parim lasteaed
 Tõrva lasteaed Tõrvalill

Parim algkool
Narva Vanalinna Riigikooli 1.a ja 2.a kl õpilased

Parim põhikool
Kivi-Vigala Põhikool

Parim gümnaasium
Jüri Gümnaasiumi rahvatantsijate seltskond JOONDU

Välis-Läti eripreemia
Brüsseli Läti rahvatantsurühm (Briseles latviešu dejotāji)

Kõige tantsulisem vallavalitsus
Järva Vallavalitsus

Kõige nunnum "Terve vald"
As-Sa Tantsuseltsi Tibutare lasteaia rühm

Kõige emotsioonirikkam "Terve vald"
Saue Gümnaasium

Kõige päikselisem "Terve vald"
Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus

Uma pilli järgi tantsitud "Terve vald"
Mikitamäe segarahvatantsurühm Hõbehall

Terve vald lumel
tiim Levi

Parim tantsu joonistamine
Naisrühmad Keikal ja Koidula

Kauge küla eripreemia
Metsküla Algkool

Nõiaelu eripreemia
Naisrühm Pärnete

Suhteloomise eripreemia
Segarühm Ingliska

Lõunauinaku eripreemia
Lehola lasteaed

Lõunapausi eripreemia
Tantsurühm Rukkilill

Kevadise jalutuskäigu eripreemia
Ulvi klubi naisrühm

Ettevõtluse eripreemia
ABC Grupp

Massistseeni eripreemia
Kohila

Tantsurõõmu eripreemia
Kohtla-Järve Kultuurikeskuse tantsurühmad

 

Ilma Adamsoni tantsude võistutantsimine

 

Uute naistetantsude konkurss

 

III Eesti Naiste Tantsupeo avaakordiks saab
UUTE NAISTETANTSUDE KONKURSS,
mis toimub Jõgeva Kultuurikeskuses
9. novembril 2019
Konkursi eesmärgiks on:
* Leida uusi tantse III Eesti Naiste Tantsupeo PereLugu repertuaari
Konkursi tingimused:
* Konkursil võivad osaleda tantsud, mis on loodud eesti rahvamuusikale,
rahvamuusika töötlusele, eesti autorite muusikale ja lähtuvad eesti rahvatantsu
põhisammudest ja tantsutraditsioonidest
* Oodatud on tantsud naisrühmale, neiduderühmale, memmederühmale, solistile ja
tüdrukuterühmale (1.- 5. klass)
* Tants peab olema originaallooming
* Tants ei tohi olla auhinnatud varasematel konkurssidel
Tantsude hindamine
* Tantse hindab viieliikmeline žürii
* Žürii annab välja peaauhinna ja eriauhinnad
(žürii jätab endale õiguse auhindasid ümber jagada)
Konkursil osalemiseks palume saata tantsuvideo andmetega
(pealkiri, millisele rühmaliigile, viide kasutatud muusikale,
tantsu esitava kollektiivi nimi, autori andmed)
märgusõnaga
UUTE TANTSUDE KONKURSS
10. oktoobriks 2019
(Video saatmise info täpsustub)
Võitjad saavad auhinna kätte pärast korrektse tantsukirjelduse esitamist!
Lisainfot konkursi kohta saab telefonidel:
Ave Anslan 56632369
Marika Järvet 53411180
info@naistetantsupidu.ee

 

Galerii: ERRS 30

 Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 30. aastapäevaürituse pilte saate vaadata meie Facebooki lehelt.

 

 

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid

Laupäeval, 1. detsembril, tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Siidrifarmis toimunud aastapäevaüritusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid.

ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. „Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,“ ütles Kalev Järvela.

Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias.
ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2018“ said:

Aasta tantsujuht - Jaanus Randma
Tantsuelu edendaja, rahvatantsu õpetaja, lavastaja, mentor. Üleriigiliste, maakondlike ning Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus kunstilise toimkonna liige. Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli TARBATU kunstiline juht. Pühendunud töö eest pälvis Jaanus Randma 2018. aastal rahvatantsuliikumise kõrgeima tunnustuse Ullo Toomi stipendiumi.

Aasta rahvamuusik - Cätlin Mägi
Pärimusmuusik, parmupilli propageerija, pärimusmuusika noodikogu looja ja haldaja. 2018. aastal ilmus temalt sooloplaat „Mu pill parmupill“.

Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed
Tantsuansambel Savijalakesed tähistas oma 50. juubelit EV100-le pühendatud suurepärase etendusega “Maa Igatsus,” mis jutustas liigutava loo kahe väliseestlase elust. Etendusel osales 91 tantsuansambli tantsijat.

Aasta looja – Kristiina Vilipõld
Noor viljakas tantsulooja, kelle tantse on valitud loomekonkursside lõppvooru. Rahvatantsuansambli Savijalakesed juubelietenduses “Maa Igatsus” oli viis Kristiina loodud tantsu.

Aasta koolitaja – Kadri Lepasson
Lõuna-Eesti pärimusmuusik, eestvedaja, pühendunud ja pädev pedagoog ning pärimusmuusika tutvustaja ja populariseerija. Erilist äramärkimist väärib tema pühendumine külakandle ja päkarauakandle mängutraditsiooni edasiandmisele. Kadri on külakandelmängu õppemetoodika e-õppematerjali "Rahvamuusika õppemetoodikad Balti riikides" väljatöötaja.

Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots
Agne Kurrikoff-Hermann ja Pille-Riin Soots korraldasid koos tantsuansambli Sõprus naisrühmaga Viimsis IV Eesti Naistetantsu festivali ning XI Eesti naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimise, millest võttis osa 28 nais-ja neiduderühma ligi 400 tantsijaga.

Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool
Tallinna Tehnikakõrgkool ( varem Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikum) on rahvatantsutegevust oma koolis toetanud alates 1967. aastast kord rohkem kord vähem, aga momendil nimetab rahvatantsuansambel Savijalakesed kooli Meie Koduks. Tallinna Tehnikakõrgkool aitas väga oluliselt kaasa Tantsuansambli Savijalakesed etenduse „Maa igatsus“ toimumisele.

Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“
Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu tegi kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – 1. juunil toimus tantsuansamblite esimene tantsupidu “100 tantsu lugu”. Tantsupeol astusid üles 12 tantsuansambli rühmad ligi 1000 tantsijaga. Tantsupeoga näidati, kuidas on eesti rahvatants viimase saja aasta jooksul jõudnud kiigeplatsilt lavale. Kogu tantsupeo tehnilise poole eest vastutas Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eesistuja Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.

Maasool – Anne Keerd
Saaremaa ja Muhu saare tantsuõpetaja, kelle juhendada on 15 rühma. Anne on võtnud südameasjaks õpetada tantsu juba lasteaias, et kasvatada rahvatantsurühmadele järglasi. Tänu temale on mitmes rahvamaja tantsurühmas tantsimas mitu põlvkonda. 2018. aastal toimus Saare maakonna tantsupidu „Tuhande tunde saar,“ kuhu Anne Keerd tõi oma 14 rühma, olles ise väärikate rühmade liigijuht. Tantsupeo repertuaaris oli kolm Anne loodud tantsu.

Välis-Eesti rühmade mentor - Angela Arraste
Suur ja südamlik panus Välis-Eesti rühmade tegevusse. Angela on nende mentor ja motiveerija, toetaja ja innustaja. Juba enne 2009. aasta tantsupidu võttis Angela Arraste välisrühmad oma hingeasjaks ning tema panus on aina hoogu juurde saanud. 2019.a toimuvale XX tantsupeole pürgib 16st riigist 31 Välis-Eesti kollektiivi 476 tantsijaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets
Lääne-Virumaa rahvatantsurühmade juhendajana, õpetanud rahvatantsu juba 60 aastat alates 1958. aastast. 1977. aastal oli Aino vabariikliku koolinoorte IV tantsupeo lavastusbrigaadi liige ja VII-VIII klassi rühmade üldjuhi assistent. Käesoleva aasta lõpus tähistab ta oma 85. sünnipäeva. Veel tänase päevani töötab Aino Orgmets kahe tantsurühmaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman
Väike-Maarja tantsuõpetaja, kelle juhendamisel on seal tantsitud juba 1960. aastatest alates. Aino on olnud oma töös ääretult täpne ja korrektne, ta on jäädvustanud oma rühmade tegevuse nii sõnas kui pildis. Eelmisel aastal tähistas Aino Lukman oma 80. sünnipäeva.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Saare maakonna pärimusmuusika propageerija ja järjepidevuse hoidja. Tema juhendamisel on Orissaare muusikakoolis õpetatud pärimusmuusika instrumente juba 26 aastat. Võõras ei ole Õiele ka rahavapillide valmistamine, ta on aastaid viinud läbi väikekannelde valmistamise kursust, kus huvilised on teinud endale ise kandle.


Ürituse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.