Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid

Laupäeval, 7. detsembril, andis Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja toimunud aastapäevaüritusel üle aasta auhinnad Lokulauad valdkonna silmapaistvatele tegijatele. Aastapäevaüritusest tegi otseülekande Eesti Rahvusringhäälingu kultuuriuudiste veebiportaal.
ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul on tunnustamise eesmärk esile tõsta rahvatantsu ja rahvamuusika valdkonda edendanud inimesi. „Öeldakse, et töö ise kiidab tegijat, kuid tunnustades tahame omalt poolt tänada ja kinnitada, et oleme märganud nende inimeste panust valdkonna heaks,“ ütles Kalev Järvela.
Sel aastal jagati välja viisteist tunnustust kümnes eri kategoorias.
ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2019“ said:


AASTA SÕBER – JÜRI URB

Jüri Urb on tantsupeo muuseumi oluline toetaja, tänu kellele on muuseumil võimalik tegutseda.

AASTA KOLLEKTIIV – RAHVAMUUSIKAANSAMBEL KUNGLA

Rahvamuusikaansambel Kungla on oluline rahvamuusika edendaja nii Lääne-Virumaal kui ka mujal Eestis. 40 tegutsemisaastat mahutavad endasse paju erinevaid folkloorifestivale, pillipidusid ja kontsertreise, mille kaudu on Eesti rahvamuusikat tutvustatud laiemalt mitmes välisriigis.

AASTA KORRALDAJA – HUVIKOOL MODERATO (REINE NIIN)

Reine korraldusel on saanud iga-aastaseks traditsiooniks Metsapoole rahvamuusikalaager, noortele muusikutele suunatud rahvamuusikatöötluste festival Folgikrõmps ning kandle ehitamise laager.

AASTA KORRALDAJA – AET MAATEE

Aet Maatee kanda on nii tulenäitaja kui ka teelolija roll. Nelja juulipäeva nimel töötas tema ja ta meeskond kolm aastat. XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm” märgib seni suurimat laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapidu, kus osales üle 1800 kollektiivi pea 45000 osavõtjaga. Aet Maatee juhtimisel korraldatud pidu puges sadadele tuhandetele inimeste hinge. Meie tantsud, laulud ja pillilood on MINU ARM.

AASTA LOOJA – VAIKE RAJASTE

Vaike Rajaste looming oli 2019. aasta suvel Kalevi staadionil kõigile näha - Vaike Rajaste oli XX tantsupeo “Minu arm” idee autor ja pealavastaja.

AASTA LOOJA – TONIO TAMRA

Tonio Tamra panus tantsupeo muusikalisse kujundusse on hindamatu. Sujuv ja kaunis muusikaline korraldus ning professionaalne tase tagasid parimad tingimused tantsijatele veatuks esinemiseks XX tantsupeol „Minu arm“.

AASTA SÜNDMUS – XX TANTSUPIDU „MINU ARM“

Imelise ja võimsa elamusega pidu, mis tegi sügava kummarduse 85 aasta pikkusele tantsupeotraditsioonile. Läbi aegade suurimal peol astus muruplatsile 10 500 tantsijat.

AASTA TEGU – VÄLIS-EESTLASTE TANTSUPIDU „ÜHENDUSMAA ON EESTIMAA“, TANTSUPEO MUUSEUMI (ANGELA ARRASTE JA ÜLO LUHT) EESTVEDAMISEL

Pidu tõstis esile eestlaste kogukonnad maailmas, meie kultuuri ja pärimuse hoidmise. Vabaduse väljakul tantsisid rühmad 14 erinevast riigist: Soome, Rootsi, Norra, Belgia, Holland, USA, Kanada, Austraalia, Türgi, Inglismaa, Saksamaa, Iirimaa, Luksemburg ja Šveits.

AASTA TEGU – ULLO TOOMI RAAMATU „EESTI RAHVATANTSUD“ KORDUSTRÜKK, ANNA RAUDKATSI TANTSUSELTS 

2018. aastal 65 aastaseks saanud kogumik on olnud kasutuses kõik need aastad ja muutunud rariteediks. Kordustrükina ilmunud väljaanne on eriline, sest lisatud on Toomi õpilaste ning kolleegide mõtted.

AASTA TANTSUJUHT – HELENA-MARIANA REIMANN

Helena-Mariana Reimann teeb tänuväärset tööd nii väikeste laste kui juba ellu astuvate noortega, õpetab neid armastama rahvatantsu. Helena-Mariana on ka tunnustatud tantsulooja ja lavastaja.

AASTA RAHVAMUUSIK – JUHAN UPPIN

Juhan Uppin oli 2019. aasta rahvamuusikapeo kunstiline juht, kes oma tööga on laulu- ja tantsupidude kõrvale toonud rahvamuusikapeod. 2019 andis Juhan Uppin, Vabariigi Pillimees, välja sooloalbumi “Päkarauakannel”, millega tõstis fookusesse ja au sisse eesti rahvapilli.

PIKAAJALINE PANUS VALDKONNA ARENGUSSE – JURIS ŽIGURS

Andeka organisaatorina on Juris olnud aastatel 1985-2004 paljude üle-maaliste pidustuste, võimlemispidude, üld- ja noorte tantsupidude üldjuht-korraldaja. Juris Žigurs on ERRSi auliige, tantsupidude aujuht ja Ullo Toomi stipendiumi laureaat.

AASTA VIDEO ERIPREEMIAD – TORI RAHVAMAJA SEGARÜHM JA TANTSUSELTS TARAPITA

Aasta video eripreemia anti välja kahele tantsurühmale, Tori Rahvamaja segarühmale omanäolise tantsu tõlgendamise eest ja tantsuselts Tarapitale oskuskliku „tantsija on üks tavaline inimene“ näitamise eest.

AASTA VIDEO – „KOOS“, TANTSUANSAMBEL LEE

Esmakordselt välja antav kategooria, aasta rahvatantsu video. Tantsuansambel Lee on videot „Koos“ kirjeldanud järgmiselt: „Tegemist teosega, mis on sündinud muusika, tantsu ja kaamera koostööna Juhan Uppini muusikale „Jõulurutt“. See on spetsiaalselt kaamera jaoks lavastatud koreograafia, mida luues on püütud arvestada erinevate võimalustega, mida kaamera tantsu jaoks avab.“

 

Ürituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital ja Saku Läte.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988.a loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23 000 rahvatantsija ja 2 000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte- ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.

ERRSi uus tegevjuht on Mari-Liis Öpik

Mari-Liis Öpik on viimased kaheksa aastat tegelenud rahvatantsurühma Koidupuna elu ja tegevuse korraldamisega. Armastusest rahvatantsu vastu on Mari-Liis kursis nii ERRSi tegemistega kui ka rahvatantsuvaldkonnaga.
„Mulle on rahvakultuuri valdkond südamelähedane ja tunnen, et on õige aeg anda ka enda panus selle arengusse,“ ütles Mari-Liis Kultuuriministeeriumile antud intervjuus, „mulle meeldib ERRS-i visioon ning soov arendada ja hoida meie rahvakultuuri elujõulisena. Minu jaoks on teema ja valdkond põnevust ja väljakutseid pakkuv.“

Loe pikemat intervjuud Mari-Liisiga siit.

Foto: Meelis Kompus

Mait Agu stipendiumi said Marta Jamsja ja Maido Saar

1. oktoobril, Mait Agu sünnipäeval anti traditsiooniliselt üle Mait Agu nimeline tantsustipendium. Seekord anti stipendium üle Paljassaares varsti avatavas Naked Islandi töökodade kompleksis. Üleandmisele eelnes installatiivne performance KLIENDIPÄEV. Üritus oli teostatud Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi koreograafia- ja kunstitudengite koostöös ning Flo Kasearu ja Oksana Tralla eestvedamisel.

Tänavuse Mait Agu nimelise tantsustipendiumi pälvisid kaks koreograafi - Marta Jamsja ja Maido Saar.

Marta Jamsja on noor tantsulooja, kes lõpetas kevadel Tallinna Ülikooli, Balti Filmi, Meedia, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudi koreograafia õppekava bakalaureuse Cum Laude ning on hetkel praktikal Lenka Vagnerova kompaniis Prahas. Marta on tegev tantsu elus laia ampluaaga, tegutseb nii rahvakultuuris kui kaasaegses tantsukunstis. Ta on esindanud TLÜ-d oma tantsufilmidega ka rahvusvahelistel tudengifestivalidel.

Maido Saar on endine Mait Agu õpilane. Tal on tegutsenud järjepidevalt ja pikaaegselt lava rahvatantsu loojana ja armastatud tantsu pedagoogina; tunnustatud tantsuõpetaja, tantsuseltsi Lee looja ja kunstiline juht. Ta oli XIX üldtantsupeo kunstiline juht ning 2007. aasta noorte tantsupeo "Lävel" idee autor ning pealavastaja.

2019. aastal antakse Mait Agu nimelist preemiat välja kahekümne esimest korda. Mait Agu nimeline stipendium loodi Tallinna Ülikooli koreograafia osakonnas 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele, vilistlasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.

Mait Agu nimelise stipendiumi väljaandmist toetab Eesti
Kultuurkapitali Rahvakultuuri Sihtkapital.

Allikas: https://kultuur.err.ee/987127/mait-agu-stipendiumi-saavad-marta-jamsja-ja-maido-saar

Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Kaja Tammik

Tallinna raekojas anti 16. septembril rahvatantsuvaldkonna arendajale Kaja Tammikule üle Ullo Toomi nimeline rahvatantsustipendium.

Ullo Toomi stipendiumi antakse 1987. aastast. Tänavune laureaat Kaja Tammik on aastaid töötanud Rahvakultuuri Keskuses metoodiku ja koolitusjuhina. Ta alustas 1989. aastal tantsujuhtide kursusi, millele pani 1953. aastal aluse Ullo Toomi. Rahvatantsujuhtide koolist on välja kasvanud mitmed suurte tantsupidude üldjuhid. Lisaks on Tammiku eestvedamisel toimunud täienduskoolitusi, korraldatud suvekursusi ning organiseeritud tantsujuhtidele muid õppevorme.

"Meie tantsupeod ei oleks pooltki nii uhked ja võimsad ilma rahvatantsujuhtide täienduskoolitusteta. Tantsida võib ju igaüks, aga meie rahvatants toetub siiski tantsutaat Ullo Toomi loodud süsteemile. Nii võib Kaja Tammikut pidada Ullo Toomi õpetuse üheks väga oluliseks vahendajaks ja edasiviijaks. See on äärmiselt oluline, et oleks tantsujuhte, kes oma oskusi kogu aeg lihvivad. Kuni jätkub inimesi nagu Kaja, kestavad meie peod ja ühine tantsurõõm," ütles Ullo Toomi Fondi halduskogu esimees Ilma Adamson.

Lisaks koolitustele aitas Kaja Tammik kaasa esimesele tantsuspetsialisti kutsestandardi valmimisele, ta on vabatahtlikult löönud kaasa üleriigiliste tantsupidude korraldusmeeskondades. Kolleegid on tema puhul esile toonud täpsust, toetavat meelt ning sõbralikkust ja hoolivust.

Ullo Toomi Fond asutati 1987. aastal, et jäädvustada mälestust Ullo Toomist ning väärtustada rahvatantsu. Fondi halduskogu tegutseb Eesti Rahvuskultuuri Fondi kinnitatud põhikirja alusel. Ullo Toomi stipendium on rahvatantsuliikumise kõrgeim tunnustus, mille pälvib laureaat Eesti rahvatantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest.

Ullo Toomi stipendium võidakse anda edukate esinemiste, publikatsioonide või muude ettevõtmiste eest, mis on viinud edasi eesti rahvatantsu või arendanud autoritantsu. Stipendiumi varasemate laureaatide seas on näiteks XX tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste, legendaarsed suurmeistrid Maie Orav, Mait Agu, Ilma Adamson, Helju Mikkel ja teised tuntud rahvatantsujuhid.

Stipendiumi annavad välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga.

Toimetaja: Valner Valme link

A. Raudkatsi tantsude võistutantsimise festival

Saaremaa Ühisgümnaasium ootab koolinoori 5.–12. klassini Saaremaale Kuressaarde Mait Agu tantse tantsima. A. Raudkatsi tantsude võistutantsimise festival toimub 14.–15.02.2020 Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Sel aastal on kohustuslikuks tantsuks vabalt valitud tants Mait Agu, rahvatantsijate talismani viimase hoidja loomingust. Teise tantsuna võtke kaasa oma lemmik.

Tantsurühmad esinevad rühmaliigiti jaotatuna: põhikooli noorem aste, 5.–6.klass, põhikooli vanem aste, 7.–9. klass ja gümnaasium ehk C-rühm.

Lisainfot küsi Eena Mark eena.mark@gmail.com või telefonil 5280581

 

 

Täname peo tegijaid

Ilus, ilus, ilus pidu oli!

Täname kõiki peo tegijaid - tantsijaid, pillimängijaid, juhendajaid, korraldajaid, tantsupeo lavastusgruppi ja rahvamuusikapeo loomingulist meeskonda!

Pildil meie aujuhid rongkäigus - Ilma Adamson, Urve Kilk, Lille-Astra Arraste, Ene Jakobson, Maie Orav, Liia Palmse, Juris Žigurs, Ülo Luht, Henn Tiivel. Pildilt puuduvad Els Roode ja Ilmar Moss.

(foto: Helena-Mariana Reimann)

Kätrin Järvise raamat "Loodud tantsimiseks"

Valminud on raamat Kätrin Järvise tantsudega “Loodud tantsimiseks." Raamat sisaldab kaheteistkümne tantsu kirjeldust koos nootidega.

Raamatus on kirjeldatud tantsud:
Naistele: "Leemekulbi liigutajad" ja "Tulõq aga tulõq"
Meestele: "Öised orjad" ja "Haanja miis"
Lastele: "Kingatants"
Segarühmale: "Kreisi reinlender", "Lätsi sanna", "Tantsule karmoškaga", "Lätsi aga kõrtsi rõõmuga", "Mul pole mõisa", "Tantsulugu rättidega" ja "Õrn haare"

Raamatut saab tellida kirjutades soprus@soprus.eu. Raamatu hind 25 €.