Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumiga tunnustati kolme koolis töötavat rahvatantsuõpetajat

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures asuva Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumiga tunnustati kolme koolis töötavat rahvatantsuõpetajat.

XII noorte tantsupeo „Mina jään“ esimesel etendusel andis stipendiaadikaardid Maie Tammemäele, Kaire Ojaveele ja Anita Kreenile üle EV peaminister Jüri Ratas. Niina ja Alfred Raadiku fond loodi 2002. aastal eesmärgiga tunnustada koolides töötavate rahvatantsuõpetajate tegevust. Tänavused stipendiaadid on tublid tantsuõpetajad, kes teevad oma tööd suure armastuse, pühendumuse ja kirega. Nende rühmad tegid peo ettevalmistuse käigus ära suure ja põhjaliku töö ning said ettetantsimistel suurepärased hinded.

Maie Tammemäe on Viljandi tantsuõpetaja, kes on eelnevatele noorte ja üldpidudele toonud tantsurühmi Viljandi erinevatest koolidest. Sellel peol osales Maie juhendamisel Viljandi Kesklinna Koolist neli tantsurühma.

Kaire Ojavee on Otepää Gümnaasiumi tantsuõpetaja, kes tõi sel aastal koolist peole kaheksa tantsurühma. Kairel oli igas rühmaliigis vähemalt üks rühm.

Anita Kreen on Tartu tantsuõpetaja, kes on eelnevatele pidudele toonud tantsulapsi erinevatest Tartu koolidest. Sel peol tantsis Anita juhendamisel kuus tantsurühma Miina Härma Gümnaasiumist ja kaks tantsurühma Tartu Kesklinna Koolist.

Foto: Merili Reinpalu

Ilmunud on uus ERRSi Teataja

 

XII noortepeo RAHVAMUUSIKAPIDU

Koos noorte laulu- ja tantsupeoga toimub selgi korral rahvapillimängijate pidu ehk Rahvamuusikapidu! Rahvamuusikapeol osaleb üle poole tuhande pillimängija, kes rõõmustavad publikut ja peolisi suure tasuta kontserdiga laupäeval 1. juulil, kahe tantsupeo etenduse vahelisel ajal algusega kell 15.00. 

Rahvamuusikapeo kontsert toimub Tantsuväljaku (Kalevi staadioni) kõrval Poolamäe pargis. Vaata asukohta siit: Poolamäe park

Noored rahvamuusikud on peol jagunenud kuue pilliliigi vahel: viiulid, lõõtspillid, akordionid, näppepillid, kandled ja koondorkester. Igal pilliliigil on oma repertuaar, mille on koostanud liigijuht. Tänu sellele on Rahvamuusikapeo kontsert mitmekesine ning lisaks pärimuslike ja rahvalike lugude seadetele kuuleb nii autoriloomingut kui teiste maade rahvamuusikat. Eri liikides on lugusid kirjutanud ja seadnud ning on neid ka kontserdil solistina esitamas Eeva Talsi, Kulno Malva, Ramo Teder, Tuulikki Bartosik jt. Kavas on ka mitmeid tantsuviise, mis on seekordse tantsupeo pärimustantsude repertuaaris. Seega on lisaks publikule Rahvamuusikapeost oodatud osa saama ka kõik rahvatantsijad ja tantsupeolised!

Loe edasi...

Parimad kontratantsud on valitud!

Aitäh kõigile, kes Rahvusvahelisel Tantsupäeval koos meiega kontratantse tantsisid ja oma toredad videod meile saatsid! 69 video seast osutusid seekord valituks järgmised: 

ERRSI LEMMIK - Tabasalu Tammed ja Toomed, Tabasalu Neiud

RAHVA LEMMIK - Keila Kool

Eriauhinnad:

1. Parim lasteaed - Alasniidu lasteaed, Nurmenuku ja Kuldkinga rühm
2. Parim algkool - Valgu Põhikooli 3.-4.klass
3. Parim põhikool - Laulasmaa Kool
4. Parim gümnaasium - Paide Ühisgümnaasium
5. Eesti ja Välis-Eesti põimumise eripreemia - Amsterdami II Eesti Laulu- ja Tantsufestival "Kõlavöö"
6. Põlvkondade põimumise eripreemia - Orissaare Kultuurimaja veteranide rühm Jaaniroos, Orissaare lasteaed
7. Väärikade daamide eripreemia - Memmede tantsurühm Wenden
8. Tõeliste ilmatrotsijate eripreemia - Narva tantsuansambel Päikeseratas ja Jun-Ost
9. Neljajalgse ja kahejalgsete eripreemia - Tantsumaias
10. Tantsupäästjate eripreemia - Annelinna päästekomando ja segarühm Upsijad
11. Videobombi eripreemia - Põlva Gümnaasium
12. Flash mob eripreemia - Rae Kultuurikeskuse segarühm Sukad & Tagi
13. Robootika eripreemia - Sinilinnu lasteaia ja MTÜ Kunstiringi mesimummu robotid 
14. Kõige tublim Oige ja Vasemba - Ritsu Lasteaed-Algkooli lasteaiarühm
15. Kõige soojemaks köetud Oige ja vasemba - Jõelähtme Muhedad
16. Tantsu metsa viimise eripreemia - Reola segarühm
17. Tõelise tantsupeo eripreemia - Kohila Tantsu, Laulu ja Mängu Selts
18. Eripreemia "Kuni Su küla veel elab, elad sina ka" - Piilse küla
19. Eripreemia "Lõõtsad ja tants" - Põlva Memmed ja naisrahvatantsurühm Tantsurõõm

Kõik kontratantsude auhinnapälvijad saavad kutse 9. detsembril Haapsalu Kultuurikeskuses toimuvale ERRS 29. sünnipäevapeole, mis on ühtlasi suur tänamise ja tunnustamise üritus.

 

Uute tantsude konkurss andis uut põnevat rahvatantsurepertuaari

Laupäeval, 20. mail Salme Kultuurikeskuses toimunud uute tantsude konkursi lõppvoorus oli palju eriilmelisi tantse, millest parimaid tunnustati.
Tantse hindas žürii koosseisus Vaike Rajaste, Urve Kilk, Linda Pihu, Helle-Mare Kõmmus ja Paul Bobkov.

1.-4. klassi arvestuses võitsid vastavalt I ja II koha Ene Jakobsoni tantsud „Mäng“ ning „Koos on ikka hea“.

5.-6. klassi arvestuses sai I koha Helena-Mariana Reimanni tants „Tombi-Toomas“, järgnesid II kohaga „Kes juhib mängu“, autor Ingrid Elsa Mugu ning III kohaga „Sõlemeistrid-sepapoisid“, autor Ene Jakobson.

Noorterühmade arvestuses tunnistati I koha vääriliseks „Kolonntants“, autor Ene Jakobson. II koha saavutas „Männituka labajalg“, autor Ene Jakobson ning III koha „Tõmbelugu“, autor Tiiu Üksik.

Naisrühmadele mõeldud tantsude hulgast saavutas I koha „Unelus“, autor Elo Unt, II koha „Vändra labajalavalts“, autor Mari-Liis Kivioja ning III koha „Vabajalg“, autor Siim Tõniste. Pärimusliku ainese oskusliku ärakasutamise eest tunnustati eripreemiaga Madli Telleri tantsu „Miia mäng“.

Segarühmade arvestuses võitis I koha Kätrin Järvise loodud „Tantsulugu rättidega“. II koha saavutas „Tallatud“, autor Kati Grauberg Longhurst ning III koha „Õhtu labajalg“, autor Elo Unt.
Lisaks anti välja kolm eripreemiat. Soolotantsude eripreemia pälvis Maie Orava „Harju valss vigalast“. Meestetantsude eripreemiad said „Haanja miis“, autor Kätrin Järvis ning „Vanapoisi reinlender“, autor Ave Anslan.

Žürii esimehe, Vaike Rajaste sõnul oli sel konkursil huvitavaid leide ja mõtteid. Uutes tantsudes kasutati eesti rahvatantsude põhisamme, mis vahepealsetel tantsude konkurssidel on unustusehõlma jäänud. Oli lõpuni viimistletud sirutusi ja väga heal tehnilisel tasemel esitatud tantsu, oli paarilisele hella silmavaatamist, oli mängu- ja tantsulusti aga ka eestlastele omast perekonnavalsilikkust.
Kõik lõppvooru jõudnud tantsud on väärt, et nad jõuaksid rahvatantsurühmade repertuaari hulka.

Uute tantsude konkursi korraldas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Konkursi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Tule tähistama Maido Saare 60. juubelit!

 

Rahvusvaheline tantsupäev 2017 - hääletamine

Eestlased on tantsurahvas! On suur rõõm, et koos meiega tähistasid rahvusvahelist tantsupäeva erinevad põlvkonnad nii põhjas, lõunas, idas kui läänes, nii Eestis kui välismaal. Lisaks tantsuharrastajatele olid tantsimisele kaasatud inimesed tänavalt, tuletõrjujad, ametnikud, koerad, kalad, robotid ja isegi tasakaaluliikur. Tantsiti nii plaksude, elava muusika kui ka Vikerraadio saatel. Tantsiti nii tuules, vihmas, lörtsisajus kui ka toas ümber sooja ahju. Tantsiti tuletornis, Ülemiste Keskuses, ümber piiriposti. Tantsivad koolilapsed vallutasid saalid, koridorid, trepid, hoovid ega pidanud paljuks ka keset tundi tantsida.

Teie videod on kenasti ERRSi jõudnud ning nüüd on aeg hääletada Rahva Lemmiku poolt!

Jagage, sheerige, laikige ja hääletage oma lemmiku poolt 21. maini!

Loe veel

Selgusid 2017.a uute tantsude konkursi finalistid

Täname kõiki tantsude loojaid ja tantsijad, kes osalesid 2017. aasta  uute tantsude konkursil.

20. mail Salme Kultuurikeskuses toimuvale lõppkontserdile on oodatud:

 

Lastetantsud	Märgusõna
1. Tombi-Toomas	toomas
2. Sõlemeistrid - sepapoisid	tuju hea
3. Männituka labajalg	hiidlane
4. Koos on ikka hea	ikka hea
5. Hapukad õunad	ootamine
6. Mäng	mäng
7. Kes juhib mängu	varas, varas
Noortetantsud	Märgusõna
1. Maa hing	maa
2. Kolonntants	koos
3. Tõmbelugu	mõõduvõtt
Naistetantsud	Märgusõna
1. Vändra labajalavalts	vändra labajalavalts
2. Miia mäng	sõrmuse mäng
3. Unelus	kutse
4. Oti rattad	ott
5. Löss "Uit-tuit-tuit-tul'l"	uit-tuit
6. Vabajalg	vabajalg
Tantsusüidid	Märgusõna
1. Süit Kagu-Eesti kontratantsudest	Kagu-Eesti
Meestetantsud	Märgusõna
1. Haanja miis	miis
2. Vanapoisi reilender	vanapoisi reilender
Segarühmatantsud	Märgusõna
1. Teineteisele	teineteisele
2. Edimese numbre miis	edimene
3. Sadamavalss	sadamavalss
4. Luitevalss	luitevalss
5. Rattaspolka	rattaspolka
6. Tantsulugu rättidega	rätt
7. Õhtu labajalg	öö
8. Lähme koos	jänkuke
9. Kirivöö lugu	kirivöö
10. Minu piip või pruut	piip või pruut
11. Lõo lugu	lõo lugu
12. Tallatud	tallatud
Soolotantsud	Märgusõna
1. Poisid ja kelmikas neiuke	kelmikas
2. Harju valss Vigalast	vigurivänt

 

20. MAI PÄEVAKAVA

10.00 - 11.35                       lavaproovid  noorte-, nais- ja lasterühmadele

11.45 – 13.15                       I KONTSERT

13.30 – 14.50                       lavaproovid  soolo-, mees-ja segarühmadele

15.00 – 16.45                       II KONTSERT

 

Konkursi tulemuste väljakuulutamine orienteeruvalt tund aega pärast kontserdi lõppu 

I Tallinna tantsupidu

 

15. mail, Tallinna päeval toimub esmakordselt Tallinna linna tantsupidu. Tondiraba Jäähallis kahel etendusel pealkirjaga „Linnalend“ tantsib üle 1600 lapse, noore ja täiskasvanu rohkem kui sajast Tallinna tantsurühmast. Tantsupidu korraldavad Tallinna Kultuuriamet, Tallinna Rahvatantsujuhtide Selts ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Kunstiline juht on Elo Unt.

Kell 15.00 algav etendus on reserveeritud Tallinna koolide õpilastele. Kell 19.00 algavale etendusele oodatakse kõiki huvilisi. Etendus on ilma vaheajata ja kestab 1,5 tundi.
Piletid hinnaga 2€ müügil Piletilevis

LOE ROHKEM - http://errs.ee/?id=65663

RAHVUSVAHELINE TANTSUPÄEV 29. aprillil 2017

KASSARIIK, INGLISKA, OIGE JA VASEMBAT ning OIGE JA VASEMBA

Hea tantsuhuviline! Seekord tantsime rahvusvahelisel tantsupäeval Kassari-tantsude perekonda kuuluvaid kontratantse, mis olid levinud Eesti põhjarannikul.

Kontratantsud on alguse saanud Inglismaal juba 16. sajandil ning järgnevail aegadel tunginud mujale Euroopa maadesse, mõjutades suuresti nii seltskonna- kui rahvatantsu repertuaari („Valimik Eesti rahvatantse“, R.Põldmäe-H.Tampere). Eestis tulid kontratantsud kasutusele 19. sajandil. Kassari-tantsude tüüpmotiivideks on liikumine sõõris päri- ja vastupäeva ning kätlemine („Kontratantsud“, Kristjan Torop).

Ullo Toomi poolt seatud noorte tantsupidude ühistants OIGE JA VASEMBA on sama tüüpi tants.

ÜHISTANTSIMISEST OSAVÕTMISEKS

1. Häälesta oma raadio 29. aprillil kell 13.05 Vikerraadio sagedusele – sealt tuleb muusika.
2. Kutsuge sõbrad, töökaaslased või terve pere tantsupõrandale ning tantsige rõõmu ja lustiga!
Tantsule ei ole keelatud kutsuda ka võhivõõraid. ;)
3. Kindlasti filmige oma tantsu ning laadige see YouTube’i (võistlusel lähevad arvesse vaid YouTube’i salvestatud videod).
Video nimeks pange „Rahvusvaheline tantsupäev 2017 – TANTSIVA SELTSKONNA NIMI“.
4. Lingi oma videost palume saata aadressile errs@errs.ee. Parimad saavad auhinna. 

Tantsude vaatamiseks ja õppimiseks kliki lahti kogu artikkel, vajutades "Loe veel"

Loe veel

ERRSi Teataja 2/2017

 

Uute Tantsude Konkurss 2017

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
kuulutab välja

UUTE TANTSUDE KONKURSI 2017

Konkursi eesmärk on saada uut, eesti rahvatantsust lähtuvat repertuaari
erinevatele rühmaliikidele.
14. septembril 2017 tähistame Ullo Toomi 115. sünniaastapäeva.
Mõeldes meie Tantsutaadi loomingule, on konkursile eriti oodatud rahvapärimuslike tantsude seaded
ja süidid.

Tantse võivad konkursile esitada kõik huvilised.
Tantsijate arv kompositsioonis ei ole piiratud.
Saatemuusikana kasutada eesti rahvamuusikat, selle töötlust või eesti autori muusikat.
Konkursile esitatud tantsud ei tohi olla varem trükis avaldatud ega ühelgi viisil honoreeritud.
Varasematel konkurssidel äramärkimata jäänud tantsud võivad osaleda.

Loe veel

Meie seast on lahkunud tunnustatud rahvamuusika- ja koorijuht Ahto Nurk

Ahto Nurk (06. IX 1931 – 29. I 2017)

Ahto Nurk lõpetas 1956. aastal tänase G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise eriala.
Ta tegeles aktiivselt kontserttegevuse ja heliloominguga, samuti orkestritööga ja koori- ning lauluklubi juhtimisega. Alates 1953. aastast oli Ahto Nurk Tallinna harrastuskooride ja vokaal-instrumentaalansamblite dirigent ning lauluõpetaja. 1963.a asutas ta Vabariikliku Koorijuhtide Segakoori. Ahto Nurk oli 1972. aastast Eesti Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestri asutaja ning kauaaegne peadirigent ja kunstiline juht. 

Loe veel

Ilmunud on uus ERRSi Teataja

 

Uuring: tantsupidu nähakse ennekõike rahvusliku identiteedi edasikandjana

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas eest ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel. Protsessis osalenud ligi 2000 inimese hinnangul sai kinnitust, et tantsupeoline näeb tantsupidu ennekõike rahvusliku ja piirkondliku identiteedi edasikandjana ning soovib pigem peo traditsiooni hoida konservatiivsena.

Loe veel

Ilmunud on uus ERRSi Teataja

 

Lahkunud on eesti rahvatantsu eestvedaja ja naiste tantsupidude korraldaja Airi Rütter

 

Airi Rütter (12. IX 1947 – 14. XII 2016) 

Airi Rütter on oma aktiivse tegevusega hoidnud ja arendanud eesti rahvakultuuri, loonud paikkonna jaoks uusi traditsioone, olnud I ja II Eesti Naiste Tantsupeo eestvedaja ja korraldaja ning erinevate kultuurialade põhiväärtuste säilitaja-arendaja kogu riigi kultuuriloo kontekstis.

Kesk-Eesti rahvamuusikast valmis unikaalne andmekogu – mineviku külapillimees ulatab terekäe tänapäeva rahvamuusikule

Pühapäeval, 11. detsembril kell 12.00-16.00 esitletakse Türi Kultuurikeskuses unikaalset rahvamuusika andmekogu. Samas toimub trükise „Kesk-Eesti pillilood“ esitlus ja Kesk-Eesti pillilugude lehekülje tutvustus.

2016. aasta jooksul koguti ja süstematiseeriti Kesk-Eesti rahvamuusika arendusprogrammi raames Kesk-Eesti rahvamuusika pärandit. Programmi eestvedaja Lili Välimäe sõnul on pühapäeval esitletavasse elektroonilisse andmekogusse koondatud kogu Kesk-Eesti rahvamuusika varamu, mis täna arhiividest leitav on. Esitletavas trükises on 8 külapillimehe 21 pillilugu.  “Töö käigus sai mulle selgeks, et pillilugu on nagu lill looduses, kus igas õies peegeldab maapinna, kliima ja ümbruse mõju”, ütleb Välimäe ning selgitab, “rahvamuusika on täpselt nagu rahvariidedki paikkonnaga tihedalt seotud ning peegeldab omakandi kultuuripärandit”.

Rahvamuusik Juhan Uppini sõnul said selle arendusprogrammi käigus Välimäe eestvedamisel toodud kokku tänased rahvamuusikud, pilliõpetajad ning kogukonna huvi oma pärimuse vastu. “Kogutud materjal pakub palju avastamisrõõmu ja rikastab rahvamuusikute repertuaari,” ütleb Uppin ning lisab, “Kesk-Eestis on Välimäe eestvedamisel loodud mudel ning nüüd on sarnasel moel võimalik rahvamuusikapärandit uurida ja taaselustada igas Eestimaa nurgas“.

Pühapäeval panevad koos rahvamuusikutega Türi Kultuurikeskuses Kesk-Eesti pillood kõlama rahvamuusika õpetajad Juhan Uppin, Margus Tokko, Kristi Alas, Mari Tammar. Tehtud töö tulemusi tutuvstavad Lili Välimäe ning Järvamaa muuseumi teadusjuht Ründo Mülts.

Trükise “Kesk-Eesti pillilood” koostasid mäluasutustesse talletatu põhjal Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialist Lili Välimäe ja Saara kirjastuse juhataja Anneli Kenk. Arhiivi helifailidelt noodistasid pillilood Järvamaa rahvamuusikud Tea Saar ja Tiina Kivimäe.

Uurimus raames valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiviga Kesk-Eesti pillilugude lehekülg portaalis KIVIKE, mis sisaldab endas suurt Kesk-Eesti rahvamuusika andmekogu.

Kesk-Eesti rahvamuusika arendusprogramm valmis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi toel.

Korraldajad paluvad huvilistel, kes soovivad pühapäeval Türile tulla, oma tulekust teada anda telefonil 53439531 või e-postiga lili at rahvakultuur dot ee

2019. aasta juubelilaulu- ja tantsupeo üldjuhid on Peeter Perens ja Vaike Rajaste

2019. aasta suvel toimuva XXVII üldlaulupeo muusikaliseks juhiks valiti dirigent Peeter Perens ning XX tantsupeo pealavastajaks tantsujuht Vaike Rajaste.
2019. aastal möödub 150 aastat esimesest laulupeost ja toimub järjekorras juba 20. tantsupidu. Seetõttu keskenduvad nii XXVII üldlaulupeo kui ka XX tantsupeo ideekavandid eesti kultuuri päritolule.

Laulu- ja tantsupeo sihtasutuse juhataja Aet Maatee sõnul on nii Peeter Perens kui ka Vaike Rajaste osalenud laulu- ja tantsupeo loovmeeskondade töös palju aastaid. “Vaike Rajastes on sitkust ja Peeter Perensis sügavust,” ütleb Maatee ja lisab: “Nüüd on nende hoida ja vedada antud juubelipidude ettevalmistamine ja teostamine. See on suur vastutus ning pikk teekond eestvedajate ja kaasajatena – loomisrõõm nii selle võlus kui ka valus.”

Peeter Perensi ja Siim Selise koosloomes sündinud juubelilaulupeo lähteidee kõrvutab kahte praeguse eesti kultuuri päritoluallikat – ürgset läänemeresoome kultuuri ja meie veel suhteliselt noort osalust euroopa kultuuriga. “See on pidu, kus saame juurelda oma päritolu üle ja vaadata samas tulevikku,” selgitab Perens.
XX tantsupeo lähteideena vaatab Vaike Rajaste tantsupeo kujunemislugu, milles peegeldub paljuski ka Eesti maa ja rahva saatus ning lugu. Ideekavand sündis koostöös Tonio Tamraga.

Laulupeo ekspertkomisjonis osalenud professor Rein Veidemanni sõnul on laulupeo protsess oma 150 aastase ajaloo jooksul endas kandnud vaprat teadmist omaenda suutlikkusest ja kestmisvõimest vaatamata kõigile saatuselöökidele. “See trotsib kohati enesepiitsutavaks hädaldamiseks paisuvat ning elamise rõõmu ja ilu varjutavat muretsemist. Igal viiendal aastal tuletame meelde, mida me tegelikult teenime ja milleks oleme – see on igaviku ihk”, lisab Veidemann.

Laulupeo lähteidee ja muusikalise juhi konkursi komisjoni juhtis dirigent ja EMTA professor Ants Soots. Tantsupeo komisjoni esimeheks oli tantsujuht ning Tallinna Ülikooli teadur Sille Kapper.

XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini. Esimene laulupidu peeti Tartus 1869. Esimene tantsupidu toimus 1934. aastal Tallinnas.

Loe veel

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas valdkonna silmapaistvaid tegijaid

19. novembril Tartu Vanemuise Kontserdimajas toimunud aastapäevakontserdil anti üle Lokulauad valdkonnas silmapaistnud inimestele ja kollektiividele.

Loe veel

Pärimuse Päitsete konkursi võitsid ansambel Rüüt ja tantsurühm Uppsar

Täna õhtul Põlva kultuuri- ja huvikeskuses toimunud Pärimuse Päitsete konkursi lõppkontserdil pärjati parima rahvamuusika töötlejana ansambel Rüüt looga „Nädalalugu“. Parima uue rahvatantsutöötluse lõid koreograafid Eneli Rüütli ja Märt Agu, kelle tantsu „Meie Elisabeti tänava valss“ esitas tantsurühm Uppsar Tallinnast. Mõlema kategooria võitjad pälvivad auhinnana 1000 eurot.

Publiku lemmikute hääletusel võidutsesid ansambel Kihnu Poisid muusikalooga „Kihnu ratas“ ja Paide laste tantsurühm Keerutajad tantsuga „Usalda pimesi“, mille koreograafia lõi Andre Laine.

Rahvamuusikatöötluste žürii poolt pälvisid preemiad:
I koht (1000 eurot) - Rüüt „Nädalalugu“.
II koht (500 eurot) – Kihnu Poisid "Kihnu ratas".
III koht (300 eurot) - Kratt "Sarviliste tants".
Eripreemiad (à 225 eurot): Kristi Kool ja Sõbrad „Elisabeti tänava valss“ ning kapell Eloilo „Holsta valss“.

Rahvatantsutöötluste žürii poolt pälvisid preemiad:
I koht (1000 eurot) – koreograafid Eneli Rüütli ja Märt Agu, tants "Meie Elisabeti tänava valss", esitas tantsurühm Uppsar, muusika ansambel Kristi Kool ja Sõbrad „Elisabeti tänava valss“.
II koht (500 eurot) - koreograaf Aveli Asber, tants "Nädalalugu", esitaja Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli põhirühm, muusika ansambel Rüüt „Nädalalugu“.
III koht (300 eurot) - koreograaf Maido Saar, tants "Ratas", esitaja tantsurühm Kagu Kabujalakõsõ Põlvast, muusika ansambel Kihnu Poisid "Kihnu ratas".
Eripreemia lastepäraseima koreograafia eest (150 eurot) - koreograaf Helen Reimand, tants "Süda tuksub", esitaja lasterühm Rõõmuratas Valtust, muusika ansambel Kratt "Süda tuksub".
Eripreemia ajakohase teema humoorika lahenduse eest (150 eurot) - koreograaf Andre Laine, tants "Kes kellega", esitaja Põlva naisrühm Värten, muusika kapell Eloilo "Holsta valss".
Eripreemia päeva emotsionaalseima esituse eest (150 eurot) – naisrühm Laululind Ülenurmest, koreograaf Indrek Varik, tants „Nädalalugu“, muusika ansambel Rüüt „Nädalalugu“.

Loe veel

Meietants.ee kutsub kõiki lapsi tantsima

Rahvatantsuselts Pääsuke on koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo sihtasutusega loonud veebilehe MEIETANTS.EE. Sealt leiab rahvatantsu õppevideod, mis on mõeldud just LASTELE.