XX tantsupeo "Minu arm" mentorseminarid
Hea tantsukollektiivi ja võimlemisrühma juhendaja!
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös XX tantsupeo „Minu arm“ kunstilise toimkonnaga korraldab kahe ettetantsimiste vooru vahel täiendavad mentorseminarid nii tantsukollektiivi kui võimlemisrühmade juhendajatele. Eesmärgiks on täpsustada peo kavas olevat repertuaari, juhtida tähelepanu puudustele ning anda juhiseid ja õpetussõnu tantsude/kavade paremaks esitamiseks.
Seminarid toimuvad Tallinnas ja Tartus:
• Võimlemisrühmade juhendajatele 2. ja 3. veebruar,
• Laste- ja noorterühmade juhendajatele 9. ja 16. veebruar,
• Sega-, nais- ja pererühmade juhendajatele 2. ja 3. märts.
Paralleelseid tegevusi ei toimu, seega saavad juhendajad osaleda iga liigi täiendõppes.
Õpetussõnu jagavad liigijuhid.
Ja nagu ikka on seminar märkmete tegemiseks, mitte filmimiseks!
Seminarile registreerimine toimub laulu- ja tantsupeo registris alates 14.01.2019.
Info
Erika Põlendik, erika@errs.ee
Algas Eesti rühmade registreerimine Võru pärimustantsufestivalile!
On Eesti laulu- ja tantsuaasta. Kohe pärast juubelitantsupidu juubeldab ka Võru pärimustantsufestival, mis toimub 18.-21. juulini Võrus ja Võrumaal.
See pidu toimub juba 25. korda ja kannab nime „Veerand pööret!“.
Nagu ikka, toob see pidu kaasa hommikust hilisõhtuteni kestvaid ühistantsimisi ja pillimängu, tantsutube, folkaeroobikat, tantsuorienteerumist, tantsukontserte ja kümneid esinemisi.
Eesti rühmade registreerimine kestab 11. veebruarist 1. maini. Mida rohkem tantsurahvast juulikuisesse Võrru koguneb, seda uhkem ja tantsulisem festival tuleb.
Vaata lisa https://vorufolkloor.ee/eesti-ruhmad-registreerumine/
Festivalil osalemiseks palume täita vorm hiljemalt 1. mail 2019. Samaks kuupäevaks tuleb aadressil registreerimine@vorufolkloor.ee saata rühma tutvustav tekst, 2-3 fotot rühmast (ühe foto maht vähemalt 2 MB), võimalusel rühma esinemisnäide videona või viide lingile, kus esinemise jäädvustus vaadatav on.
XXV Võru pärimustantsu festival toimub 18.-21. juulini 2019. Festivali teema on "Veerand pööret".
Lisainfo
Tiia Must,
Võru pärimustantsufestivali meeskonna juht
Tiia.must40@gmail.com
Näitus „Lihula lilltikand“ Tantsupeomuuseumis
Tantsupidu on lähenemas. Tantsupeomuuseum pakub võimalust tutvuda Lihula lilltikandi ja rahvarõivastega. Oma ala meistrid Ilme Figol ja Eda Aavik annavad õpitubades näpunäiteid ja aitavad Sul teha peoks rahvariiete juurde vöötasku.
Õpitoad toimuvad 9. ja 27. veebr. kell 12.00 - 16.00. Osalustasu koos materjaliga 10 EUR-i.
Kontakt:
Tantsupeomuuseum
5216187
tantsupidu@gmail.com
Rahvatantsukontsert "Sada sõlge"
Ootame Sind 17. jaanuaril kell 18:00 Pelgulinna Gümnaasiumi rahvatantsukontserdile “Sada sõlge”, millega tähistame Alfred Raadiku sajandat sünniaastapäeva ja tantsupeoaasta algust.
Lisainfo!
https://tallinn.ee/est/pelgulinna/Uudis-100-solge-rahvatantsukontsert?filter_otsing_uudis_rubriik_id=380
http://pgyritus.blogspot.com/2019/01/rahvatantsukontsert-100-solge.html
Tantsujuht Alfred Raadiku kodumajale paigaldati mälestustahvel
Nõmme linnaosa valitsus ja Tantsupeomuuseum avasid 17. detsembril tuntud rahvatantsujuhi Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva puhul tema Harku tänaval asunud kodumajal mälestustahvli.
„Nõmme on olnud koduks mitmetele tuntud ja tunnustatud rahvakultuuri edendajatele. Meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on pikk, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Kui Tantsupeomuuseum linnaosaga ühendust võttis, ei olnud küsimustki, kas aidata Alfred Raadiku 100. sünniaastapäeva tähistamisele kaasa,“ lausus Nõmme linnaosa vanem.
Alfred Raadik oli noorte tantsupidude idee algataja ning mitmete tantsupidude üldjuht. Ta töötas tööõpetuse õpetajana Tallinna 46. keskkoolis (Pelgulinna gümnaasium), kus juhendas koos abikaasa Niina Raadikuga tantsurühmi. Põhitöö kõrvalt õpetas ta Tallinna Balletikoolis eesti tantsu ning oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi (tänane Tallinna Ülikool) tantsurühma looja (1953) ja juhendaja.
Mälestustahvli avamisele aadressil Harku 11 eelnes mälestushetk Metsakalmistul. Mälestustahvli avamisel meenutasid Alfred Raadikut tema ristitütar Riina Randlepp ning õpilane Indrek Toome.
Alfred Raadik (17.12.1918–28.01.1998)
1962, 1967, 1972, 1977 noorte tantsupidude üldjuht
1965 üldtantsupeo üldjuht
1982, 1987 noortetantsupidude aujuht
1990 üldtantsupeo aujuht
2002. aastast antakse välja Niina ja Alfred Raadiku fondi stipendiumi
Uudis: https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Tantsujuht-Alfred-Raadiku-kodumajale-paigaldati-malestustahvel
Galerii: ERRS 30
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi 30. aastapäevaürituse pilte saate vaadata meie Facebooki lehelt.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid
Laupäeval, 1. detsembril, tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Siidrifarmis toimunud aastapäevaüritusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid.
ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. „Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,“ ütles Kalev Järvela.
Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias.
ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2018“ said:
Aasta tantsujuht - Jaanus Randma
Tantsuelu edendaja, rahvatantsu õpetaja, lavastaja, mentor. Üleriigiliste, maakondlike ning Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus kunstilise toimkonna liige. Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli TARBATU kunstiline juht. Pühendunud töö eest pälvis Jaanus Randma 2018. aastal rahvatantsuliikumise kõrgeima tunnustuse Ullo Toomi stipendiumi.
Aasta rahvamuusik - Cätlin Mägi
Pärimusmuusik, parmupilli propageerija, pärimusmuusika noodikogu looja ja haldaja. 2018. aastal ilmus temalt sooloplaat „Mu pill parmupill“.
Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed
Tantsuansambel Savijalakesed tähistas oma 50. juubelit EV100-le pühendatud suurepärase etendusega “Maa Igatsus,” mis jutustas liigutava loo kahe väliseestlase elust. Etendusel osales 91 tantsuansambli tantsijat.
Aasta looja – Kristiina Vilipõld
Noor viljakas tantsulooja, kelle tantse on valitud loomekonkursside lõppvooru. Rahvatantsuansambli Savijalakesed juubelietenduses “Maa Igatsus” oli viis Kristiina loodud tantsu.
Aasta koolitaja – Kadri Lepasson
Lõuna-Eesti pärimusmuusik, eestvedaja, pühendunud ja pädev pedagoog ning pärimusmuusika tutvustaja ja populariseerija. Erilist äramärkimist väärib tema pühendumine külakandle ja päkarauakandle mängutraditsiooni edasiandmisele. Kadri on külakandelmängu õppemetoodika e-õppematerjali "Rahvamuusika õppemetoodikad Balti riikides" väljatöötaja.
Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots
Agne Kurrikoff-Hermann ja Pille-Riin Soots korraldasid koos tantsuansambli Sõprus naisrühmaga Viimsis IV Eesti Naistetantsu festivali ning XI Eesti naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimise, millest võttis osa 28 nais-ja neiduderühma ligi 400 tantsijaga.
Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool
Tallinna Tehnikakõrgkool ( varem Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikum) on rahvatantsutegevust oma koolis toetanud alates 1967. aastast kord rohkem kord vähem, aga momendil nimetab rahvatantsuansambel Savijalakesed kooli Meie Koduks. Tallinna Tehnikakõrgkool aitas väga oluliselt kaasa Tantsuansambli Savijalakesed etenduse „Maa igatsus“ toimumisele.
Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“
Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu tegi kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – 1. juunil toimus tantsuansamblite esimene tantsupidu “100 tantsu lugu”. Tantsupeol astusid üles 12 tantsuansambli rühmad ligi 1000 tantsijaga. Tantsupeoga näidati, kuidas on eesti rahvatants viimase saja aasta jooksul jõudnud kiigeplatsilt lavale. Kogu tantsupeo tehnilise poole eest vastutas Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eesistuja Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.
Maasool – Anne Keerd
Saaremaa ja Muhu saare tantsuõpetaja, kelle juhendada on 15 rühma. Anne on võtnud südameasjaks õpetada tantsu juba lasteaias, et kasvatada rahvatantsurühmadele järglasi. Tänu temale on mitmes rahvamaja tantsurühmas tantsimas mitu põlvkonda. 2018. aastal toimus Saare maakonna tantsupidu „Tuhande tunde saar,“ kuhu Anne Keerd tõi oma 14 rühma, olles ise väärikate rühmade liigijuht. Tantsupeo repertuaaris oli kolm Anne loodud tantsu.
Välis-Eesti rühmade mentor - Angela Arraste
Suur ja südamlik panus Välis-Eesti rühmade tegevusse. Angela on nende mentor ja motiveerija, toetaja ja innustaja. Juba enne 2009. aasta tantsupidu võttis Angela Arraste välisrühmad oma hingeasjaks ning tema panus on aina hoogu juurde saanud. 2019.a toimuvale XX tantsupeole pürgib 16st riigist 31 Välis-Eesti kollektiivi 476 tantsijaga.
Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets
Lääne-Virumaa rahvatantsurühmade juhendajana, õpetanud rahvatantsu juba 60 aastat alates 1958. aastast. 1977. aastal oli Aino vabariikliku koolinoorte IV tantsupeo lavastusbrigaadi liige ja VII-VIII klassi rühmade üldjuhi assistent. Käesoleva aasta lõpus tähistab ta oma 85. sünnipäeva. Veel tänase päevani töötab Aino Orgmets kahe tantsurühmaga.
Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman
Väike-Maarja tantsuõpetaja, kelle juhendamisel on seal tantsitud juba 1960. aastatest alates. Aino on olnud oma töös ääretult täpne ja korrektne, ta on jäädvustanud oma rühmade tegevuse nii sõnas kui pildis. Eelmisel aastal tähistas Aino Lukman oma 80. sünnipäeva.
Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Saare maakonna pärimusmuusika propageerija ja järjepidevuse hoidja. Tema juhendamisel on Orissaare muusikakoolis õpetatud pärimusmuusika instrumente juba 26 aastat. Võõras ei ole Õiele ka rahavapillide valmistamine, ta on aastaid viinud läbi väikekannelde valmistamise kursust, kus huvilised on teinud endale ise kandle.
Ürituse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.
XX tantsupeo "Minu arm" esitluskontsert
13. oktoobril esitleti Salme Kultuurikeskuses XX tantsupeo "Minu arm" repertuaari.
Ülevaate tulevasest tantsupeost ning esitluskontserdist saad:
XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal. Neljapäeval ja reedel annavad rahvatantsijad Kalevi staadionil kokku kolm etendust ning toimuvad rahvamuusikute kontserdid. Laupäev on rongkäigu päralt, millele järgneb laulupeo 1. kontsert. Pühapäeval toimub laulupeo 2. kontsert.
XXVII laulu- ja XX tantsupeol “Minu arm” tähistame kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. XXVII laulupeo peadirigent on Peeter Perens, XX tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikute pealik on Juhan Uppin.
Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Jaanus Randma
14. septembril möödus 116 aastat legendaarse tantsuisa Ullo Toomi sünnist! Sel puhul andis Ullo Toomi fond järjekordselt välja kõrgeima rahvatantsualast tegevust tunnustava stipendiumi, mille seekord pälvis Tarbatu rahvatantsuansambli kunstiline juht Jaanus Randma!
Stipendiumiga tunnustatakse tema tööd ja pühendumist Eesti rahvatantsuliikumise edendamisel ja traditsiooni hoidmisel, sealjuures pika ajaloo ja traditsioonidega Tarbatu juhendamisel ning õpetaja Enn Madi elutöö jätkamisel. Tunnustuse andis Tallinna Raekojas toimunud pidulikul üritusel üle fondi esinaine Ilma Adamson.
Lisaks pühendunud tööle kodumaal on Jaanus Randma tegelenud ka Eesti rahvatantsu populariseerimisega väljaspool Eestit, näiteks Uus-Meremaal, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Alates 1996. aastast Jaanus Randma juhitud Tarbatu rahvatantsuansamblil on üle saja liikme ja seitsme tantsurühma.
Erialase karjääri jooksul on ta lisaks Tarbatu ansambli juhendamisele loonud ka mitmeid tantse. Teiste hulgas näiteks 2014. aasta tantsupeo „Puudutuse aeg“ tants „Lilled juustes“ ning „Laanetants“, mida tantsiti 2018. aasta Tartumaa tantsupeol.
Stipendiumi andsid välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Sündmust aitasid korraldada Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.
Soovime Jaanus Randmale lõbusat tantsujalga, jõudu ja jaksu tema tegemistel!
Jaanus Randma, Tarbatu Rahvatantsuansambel | Foto: Martin Pedaja
2018. a parimad Pärliined
29. aprillil tähistasime rahvusvahelist tantsupäeva tantsides kõik üheskoos Pärliinet.
Sel aastal laekus meile 54 videot ning kõige silmapaistvamad tantsupäevalised on teie ees:
Rahva lemmik
Tamsalu tantsijad
ERRSi lemmik
Kihnu naisrühm Pitsid Paistavad
Parim lasteaed
Valga lasteaed Walko
Parim algkool
Vääna Mõisakool
Parim põhikool
Laagri Kool
Parim gümnaasium
Tallinna Prantsuse Lütseum
Välis-Eesti eripreemia
Riia Eesti Kool
Kõige tantsulisem vallavalitsus
Kanepi Vallavalitsus
Kõige sportlikum Pärliine
Kagu Kabujalakõsõ
Teehoolduse eripreemia
Teetallajad
Kogukonna kaasamise eripreemia
Võru
Kõige päikselisem Pärliine
Encontros Folk Coimbra
Tantsu rabasse viimise eripreemia
Vigala Folklooriselts Kiitsharakad
Eripreemia „Tants ja meri“
Rahvuskultuuriselts Kirmas
H₂O eripreemia
Rahvatantsurühm Opsal
ERRSi juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela
14. aprillil toimunud ERRSi kevadisel üldkogul valiti ERRSile uus juhatus. Kehtiva põhikirja järgi lõpeb praeguse juhatuse koosseisu volituste tähtaeg mais.
Üldkogu otsusel on ERRSi juhatus seitsmeliikmeline. Eelmisest koosseisust jätkavad Ene Jakobson, Kalev Järvela, Agne Kurrikoff-Herman, Kadri Tiis, Margus Tokko, Margus Toomla. Uue liikmena liitub Kristi Alas.
Juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela. Oma sõnavõtus ütles 16 aastat ERRSi juhatuse esimehena ametis olnud Kalev Järvela, et üheks tema ülesandeks on leida inimene, kes järgmisel perioodil juhatuse esimehe ameti üle võtab. “See inimene peab tahtma seda tööd teha ning olema valmis panustama,” sõnas Kalev.
Juhatus valiti kolmeks aastaks.
Tantsupeomuuseum taas avatud!
Tantsupeomuuseum on alates 1.aprillist taas avatud!
Muuseum asub aadressil Kaupmehe 8, Tallinn, ning on avatud E-R kell 12.00-18.00
Muuseumi Facebooki lehe leiad siit.
