13. augustil käis ERRS uudistamas UEFA Superkarika avatseremoonia peaproovi. Vaata pilte meie Facebooki lehelt.
Iga-aastast kohtumist valitseva UEFA Meistrite liiga ja UEFA Euroopa liiga võitja vahel peetakse alates 1972. aastast. Eesti Jalgpalli Liit esitas esimese ametliku taotluse superkarika korraldamiseks 2015. aasta kevadel, esitledes seda kui suurprojekti Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.
Kui kohapeal jälgib matši ligi 15 000 silmapaari, siis otseülekande vahendusel jõuab avatseremoonia 50 miljoni inimeseni.
Rahvatantsurühmadest on esindatud TLÜ rahvatantsuansambel Soveldaja, Tantsuansambel Lee, Tantsuansambel Sõprus noorte segarühm, MTÜ Rahvakultuuriselts Koidupuna, "Kullo" Tantsuansambel Sõleke, Tantsuselts Sõleke, Kolga rahvatantsurühm, Tantsuansambel Sõprus, Rae Kultuurikeskuse segarühm Sukad&Tagi, Rahvatantsuselts Pääsuke, Rahvakunstiselts Leigarid ja Tantsurühm Tantsusarvikud.
Tantsud seadnud ja lavastanud Elo Unt. Avatseremoonia kava jaoks salvestasid muusika Kulno Malva ja Kristjan Priks.
HUVITAVAID FAKTE KORRALDUSE KOHTA: *264 rahvatantsijat 12 Harjumaa rahvatantsurühmast esinevad mängu avatseremoonial *Ligi 20 kaameraga tehakse mängust teleülekannet *140 vabatahtlikku aitavad tasu vastu saamata üritust läbi viia *Ligi 3000 inimest on UEFA superkarika korraldusega seotud, neist umbes 2000 on Eestist
2019. aasta suvel XXVII laulu- ja XX tantsupeo raames toimuvale rahvamuusikapeole pani end kirja rekordilised 112 kollektiivi, milles mängib üle 1300 muusiku. Pidu ettevalmistav õppeprotsess saab hoo sisse septembris, mil valmib lõplikult repertuaar ning kollektiivijuhid saavad kätte noodivihikud.
Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Juhan Uppini sõnul on huvi rahvamuusika vastu Eestis haruldaselt suur ning see kasvab iga aastaga. Tuleval suvel astuvad rahvamuusikapeo peakontserdil eraldi repertuaariga üles koguni üheksa pilliliiki: väikekandled, rahvakandled, kromaatilised kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid, torupillid ja koondorkester. Lisaks said end peole kirja panna kõik üksikud pillimängijad, kes sel hetkel üheski ansamblis ei tegutsenud.
Viimastel kuudel on pidu ettevalmistava loomingulise toimkonna põhiline aur läinud repertuaari koostamisele. Hetkel on käsil lugude seadete viimane lihv ning nende noodistamine. “Iga liik esitab viis lugu. Kogu repertuaar haakub peo kandva juhtmõttega “Minu arm” ning väärtustab traditsioone ning nende hoidmist,” ütles Uppin. Peamiselt mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid ning paljudes liikides ka uut autoriloomingut. Kõik seaded luuakse just selle peo jaoks.
Rahvamuusikapeo repertuaariseminarid toimuvad 29. septembril Tallinnas ja 30. septembril Tartus. Paar nädalat enne seda jõuavad kollektiivideni ahjusoojad õpikud. Augustis avaneb kõikidel peole registreerunud kollektiivide juhtidel veelkord võimalus läbi registri õppematerjale tellida. Kusjuures õppematerjale ei pea tellima igale kollektiiviliikmele, vaid piisab ühest noodiraamatust kollektiivi kohta. Nagu puhkpilli- ja sümfooniaorkestritelgi, ilmub rahvamuusikapeo noodiraamatus repertuaar partituuridena, partiid saadetakse registreerunutele eraldi.
Kõik liigid astuvad oma kavaga üles rahvamuusikapeo peakontserdil, mis toimub reedel 5. juulil 2019 tantsuväljaku vahetus läheduses Poolamäel. Kandled annavad omaette eraldiseisva kontserdi “Kannelde Öö” Metodisti Kirikus peo avapäeval, 4. juulil.
Võrus tähistatakse Teppo lõõtsa võistumängimise juubelit
Järgmisel nädalal peetava XXIV Võru pärimustantsu festivali ajal toimub pillimeister August Teppo mälestuseks traditsioonilise lõõtsa võistumängimise kõrval ka konverents, kuhu saab veel osalejaks registreeruda.
„August Teppo lõõtsapärandi hoidjatena tahame kõikide nende tegevustega tagada, et kuulsa lõõtsameistri elutöö ning tema mälestuseks ellu kutsutud ettevõtmised jätkuksid ja pakuks tuhandetele rõõmu,“ ütles Lõõtsamuuseumi perenaine ja Võru pärimustantsu festivali meeskonna liige Kadri Mähar.
6. juulil peetaval Teppo konverentsil keskendutaksegi aruteludesse, mis on Teppo tüüpi lõõtspillis nii erilist? Kuidas toimus lõõtspillide valmistamine Võrumaa kuulsa pillimeistri August Teppo elu ajal ning millisel moel täna pille valmistatakse? Kuidas pille häälestatakse ning mis on „Teppo timmi” saladus? Mis on muutnud lõõtspillimängu nii populaarseks ning mida toob lähiaeg?
Ettekannetega aitavad neid teemasid avada lõõtspilliõpetaja ja lõõtsakuningas Juhan Uppin, Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Tarmo Noormaa, lõõtspillimeister ja -õpetaja Heino Tartes ning pillitöökoja Härmoonik lõõtsameister Leho Laaser. Konverentsi modereerib Kadri Valner.
Konverents toimub Võrus kultuurimaja Kannel väikeses saalis algusega kell 14. Et saalis on piiratud kohtade arv, saab sissepääsuks eelnevalt registreeruda festivali kodulehel: https://vorufolkloor.ee/teppo-konverents/
Samal õhtul annavad Võru külje all Lõõtsatalus kontserdi kolm Lõõtsakuningat - Juhan Uppin, Toomas Ojasaar ning Ott Richard Leitham. Kohal on seitsmekordne, kuuekordne ning neljakordne Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimise võitja. Eriline on kontsert ka selle poolest, et kolme lõõtskuningat on esinemas kuuldud küll eri aegadel, kuid ühisel kontserdil saavad nad kokku esmakordselt.
7. juulil toimub kultuurimaja Kannel aias juba 30. korda Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Juubelihõngulisel võistumängimisel on võistlusklasse tradistsiooniliselt neli: algajad (mänginud vaid aasta), noored (vanus kuni 20 aastat), täiskasvanud (vanust üle 21 aasta) ja ässad (täiskasvanute klassi 1.-3. koha võitnud mängijad).
August Teppo mälestuseks peetud võistumängimiste ajalugu kandub aastasse 1971, mil see toimus Võru RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhataja Ilmar Kudu eestvedamisel lühemalt kui täna, vaid paaritunnisena. Võistumängimise lõppedes mindi Loosu külla August Teppo tallu, et avaldada sellega pillimeistrile austust. Sarnase formaadiga on lõõtsamängijate tippsündmus jätkunud 46 aastat. Järjepidevalt on see toimunud 1995. aastast peale, kui sündmus lisati tänase Võru pärimustantsufestivali programmi. Sel on mänginud kogu eesti lõõtspillimängijate paremik ning kroonitud on neli lõõtsakuningat ehk kolmekordset ässade klassi võitjat.
Võistumängimist on läbi aastate ka hoolsalt talletatud nii pilti kui videosse. Kuni 30. juulini on selle ajaloo näitus avatud Võru Linnagaleriis. Seejärel rändab see Lõõtsamuuseumisse Loosu külas. XXIV Võru pärimustantsu festival „ Teppo timm ja polka samm“ toimub 5.-8. juulini Võrus ja selle ümbruses. Lisainfo Priidu Teppo Võistumängimise peakorraldaja ja Lõõtsatalu peremees Tel. 51 35 350 www.vorufolkloor.ee
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsub - Pillipidu 2018
2018. a parimad Pärliined
29. aprillil tähistasime rahvusvahelist tantsupäeva tantsides kõik üheskoos Pärliinet. Sel aastal laekus meile 54 videot ning kõige silmapaistvamad tantsupäevalised on teie ees:
XII Koolinoorte vabariiklik rahvatantsufestival „Rahvatants paneb silmad särama“ Eestimaa südames Paides
Sel nädalavahetusel koguneb Paidesse 900 noort rahvatantsijat. Eestimaa südames Paides toimub XII vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival, mille motoks on „Rahvatants paneb silma särama“.
Festivali raames annavad noored tantsijad kaks kontserti. Esimene ülesastumine toimub laupäeval, 5. mail kell 18.00 Paide Muusika- ja Teatrimajas ning teise kontserdi annavad noored tantsijad pühapäeval Paide Vallimäel algusega 13.00. Kontserdid on tasuta.
„Festivali üheks peamiseks eesmärgiks on rahvatantsu populariseerimine noorte seas, aga ka esinemise võimalus nn „suurel laval“ ja kindlasti koostantsimise rõõm,“ kommenteerib festivali projektijuht Erika Põlendik. „Nii saame aidata kaasa ka meie tantsupidude jätkusuutlikkuse tagamisele,“ räägib Põlendik.
Koolinoorte rahvatantsufestival on iga-kevadine traditsioon, tuues kokku sajad rahvatantsuhuvilised noored üle Eesti. Igal aastal korraldatakse see erinevas Eesti paigas, sel kevadel on korraldamine Paide käes. Kokku on festivalile oodata üle 900 noore rahvatantsija.
XII rahvatantsufestivali raames osalevad noored erinevates töötubades. Suure panuse lastele mitmekesise programmi ettevalmistamisel on andnud Järvamaa Muuseum, Paide politseijaoskond, Päästeamet, Paide Huvikeskus, Paide Noortekeskus.
Festival toimub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Pelgulinna Gümnaasiumi eestvedamisel koostöös Paide Muusika- ja Teatrimaja, Paide Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumiga.
Festival on kummardus noorte tantsupidude idee algatajale ja mitmekordsele üldjuhile Alfred Raadikule, kes koos abikaasa Niina Raadikuga olid aastaid Pelgulinna Gümnaasiumi rahvatantsuõpetajad ja rahvatantsusädeme hoidjad noorte seas. Festivali korraldamise kaudu toetatakse Alfred ja Niina Raadiku fondi, mille eesmärk on tunnustada koolides töötavate rahvatantsuõpetajate tegevust.
Ürituse korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus, Paide linn, Kalev.
Lisainfo: Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts Erika Põlendik erika@errs.ee 5202751
Pelgulinna Gümnaasium Tiina Tiit tiina.tiit@pelgulinna.edu.ee 5146993
ERRSi juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela
14. aprillil toimunud ERRSi kevadisel üldkogul valiti ERRSile uus juhatus. Kehtiva põhikirja järgi lõpeb praeguse juhatuse koosseisu volituste tähtaeg mais.
Üldkogu otsusel on ERRSi juhatus seitsmeliikmeline. Eelmisest koosseisust jätkavad Ene Jakobson, Kalev Järvela, Agne Kurrikoff-Herman, Kadri Tiis, Margus Tokko, Margus Toomla. Uue liikmena liitub Kristi Alas.
Juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela. Oma sõnavõtus ütles 16 aastat ERRSi juhatuse esimehena ametis olnud Kalev Järvela, et üheks tema ülesandeks on leida inimene, kes järgmisel perioodil juhatuse esimehe ameti üle võtab. “See inimene peab tahtma seda tööd teha ning olema valmis panustama,” sõnas Kalev. Juhatus valiti kolmeks aastaks.
Rahvatantsujuhtide suvekursus 2018
Traditsiooniline rahvatantsujuhtide suvekursus toimub sellel aastal taas Jõgevamaal, Voore Puhkekeskuses 25.-28.juulil.
Eesmärk ja sisu: Teadmiste ja oskuste täiendamine tööks rahvatantsujuhina
XX tantsupidu „Minu arm“ –ideekavandist teostuseni.
Praktiline seminar „Tervisekeskne lähenemine rahvatantsule“ Uued harjutused ja treeningmeetodid, mis sobivad rahvatantsutundi ( Kai Randrüüt).
Õpitoad: tantsukirjelduste koostamisest ja lugemisest; terviseriske ennetav füsiovõimlemine; pärimustantsude seadmisest autorluse võtmes; hiidlased ja nende tantsud (Erika Põlendik, Kai Randrüüt, Kristiina Siig, Helle-Mare Kõmmus ).
Erinevad treeningtunnid: tantsija füüsiline arendamine ja kehakool; treeningtund laste-ja noorterühmade juhendajatele; erinevate tantsustiilide kasutus ja rütmid; eesti rahvatantsu põhisammud ja oskuskeel (Aveli Asber, Helena-Mariana Reimann, Uve Saar, Elo Unt, Paul Bobkov, Maie Orav).
Kohtumine disaineri ja käsitöömeistri “Pärandihoidja 2017“ laureaadi Katre Arulaga.
Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avalik konkurss
Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit koostöös Tartu linnaga kuulutab välja Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avaliku konkursi. Tartu tantsupidu 2019 toimub 21. juunil 2019.
Üldtingimused • Konkursi korraldajad on Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn. • Konkurss toimub eesti keeles ja algab 5. aprillil 2018. • Konkurss lõpeb 1. mail 2018, tööde esitamise lõpptähtaeg on kell 23.59. • Konkursi eesmärgiks on leida Tartu tantsupidu 2019 kunstiline lähteidee. • Konkursi võitja avalikustatakse hiljemalt 11. mail 2018. • Võidutöö autoril on soovi korral võimalus tantsupidu oma stsenaariumi järgi lavastada. • Võidutööga seotud kõik õigused lähevad üle Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidule ja Tartu linnale alates tulemuste väljakuulutamise hetkest. • Tartu tantsupidu 2019 korraldavad Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn, kes panevad ühiselt kokku peo korraldustoimkonna. • Kavandite autorite nõusolekul on Tartu 2019. aasta laulu- ja tantsupeo korraldajatest koosneval kunstilisel toimkonnal õigus konkursile laekunud ideid omavahel ühendada.
Eellugu Tartu tantsupidu 2019 on üks Tartu 2019. aasta laulupeo põhiprogrammi üritustest, millega tähistatakse laulupeo 150. sünnipäeva Tartus 20.–22. juuni 2019. Tartu 2019. aasta laulupeo kunstilise lähteidee südameks ja südames on laulupidude 150. sünnipäeva tähistamine laulupidude sünnikodus. Seega on järgmisel aastal toimuv Tartu laulupidu sünnipäevapidu – suur sünnipäev tähistab meie olemist muusikas ja seda, kuidas me muusikaga oleme üheks põimunud, laulusüdameks muutunud. Nii nagu ei saa vereringet lahti ühendada südamest, ei saa laulmist ja muusikat lahutada meie olemusest, sest see, mis järgi jääks, ei oleks enam meie ise. Ümmarguse, aukartust ning rõõmu äratava numbriga tähistab Tartu laulupidu 2019 meid ennast – oleme rõõmsad, et oleme täna, siin, praegu. Juuri pidi minevikus, ent ladvust tulevikus. Laul ja tants olnud vahendiks meie kogukonna kokku kutsumiseks, koos olemiseks, üksteise suure kogukonnana nägemiseks.
Kunstilise lähteidee konkursi tingimused • Konkurss on ideekavandite konkurss, kus saavad osaleda vabas (kirjalikus) vormis ideekavandid. • Konkursitöödelt oodatakse Tartu 2019. aasta laulupeo läbiva idee markeerimist ja lavastuse kirjeldust vähemalt ühel A4 leheküljel. • Konkursitöid võib esitada nii idee tasandil kui valmis stsenaariumina. Viimane tähendab, et kavand peab juba sisaldada ka ülevaadet tantsupeo ülesehitusest, esinejate kooslusest ja repertuaari valiku koostamise põhimõtetest, soovitav on tuua repertuaari näiteid. • Konkursil võib osaleda üksi või meeskonnana. • Peo lähteidee kontseptsioonis võib olla välja toodud pealavastaja kandidaat. Samuti võib konkursitöös ära märkida võimalikud kaasloojad (teksti autor, muusikajuht, valguskunstnik jne). • Konkurss on kõigile osalemiseks avalik, osalenute nimesid ei avalikustata. • Ühe osaleja poolt esitatavate kavandite arvu ei piirata. Tartu tantsupidu 2019 kunstilise lähteidee kontseptsioon peab silmas pidama järgmist: • peol osalevad rahvatantsijaid koolikollektiividest täiskasvanuteni hõlmates kõiki rahvatantsurühmade liike; • vastavalt lavastaja nägemusele võib laiendada tantsupeo osalejaskonda teiste rahvakultuurikollektiivide liikidega (koorid, rahvamuusikud, puhkpill jm); • pakkuma välja kõiki rahvatantsurühmade liike kaasava tantsupeo korraldamiseks sobilikke kohti Tartu linnas.
Konkursitööd palume esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga „Tartu tantsupidu 2019“ hiljemalt 1. maiks 2018 aadressil Tartumaa Omavalitsuste Liit, Riia 15, 51010 Tartu või saata digitaalselt allkirjastatuna aadressil trl.tegijad@gmail.com
Lisainfo: Uve Saar Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidu juhatuse liige Uve.Saar@htg.tartu.ee Maris Peebo Tartu laulupidu 2019/Tiigi seltsimaja Maris.Peebo@raad.tartu.ee
Ilma Adamsoni tantsukool avab II kursuse
Käesoleva aasta kevadel lõpetab täiendkoolituse vormis Ilma Adamsoni Tantsukooli I lend tublisid tantsuõpetajaid. Kahe aasta jooksul on omandatud hulganisti nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi ja oskusi eesti rahvatantsu valdkonnast. Tutvutud on nii pärimustantsuga, kui ka teiste rahvaste tantsude karakteriga ja Ladina-Ameerika rütmidega. Lõpetajaid on üle Eesti, kes siirduvad oma kodukohta, et jätkata rahvatantsu innustamise ja õpetamisega omas maakonnas. Selle toreda grupi tantsuõpetajaid kingime Eesti 100. sünnipäevaks.
Sel sügisel alustab tööd taas II lend, kaheaastane kursus. Jätkub registreerimine vabadele kohtadele. Ootame oma taset tõstma ka neid õpetajaid, kellel on juba teatud kogemus olemas, kes sooviksid oma teadmisi täiendada ning uut ja huvitavat juurde õppida. Meie eesmärk on koolitada heade tehniliste omaduste, füüsilise kultuuri, loovuse ning koreograafiliste teadmistega tantsuõpetajat, kes suudab õpetada laiapõhjalist, tantsulist liikuvust, põhisammu ning valmistada ette kõrge lavakultuuri ning tantsumeisterlikkusega tantsijat. Erilist tähelepanu pöörame muusika õppele, teiste rahvaste tantsude, karakteri tundmaõppimisele, et ikka paremini mõista oma iseenda keha kaudu oma armast eesti tantsu. Rohkem infot leiad http://rahvatantsukool.ee/eesmark/
Rahvatantsu suurkujude vahakujud ehiti Eesti 100 sünnipäevasallidega!
Tantsupeomuuseum ehtis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul Alfred Raadiku vahakuju sünnipäevasalliga. Pildil Ülo Luht asetamas Eesti 100 sünnipäevasalli Alfred Raadiku vahakuju kaela.
Anna Raudkatsi ja Ullo Toomi vahakujud ehiti Eesti 100 sünnipäevasallidega Jõgeva Kultuurikeskuses, kus toimus suur aastapäevaüritus ning eksponeeriti ka Tantsupeomuuseumi näitust "Anna Raudkats 130 - Hoiame südames Tuljaku tuld".
(Foto: Marika Järvet)
Võru pärimustantsu festival lööb eesti rühmadele väravad valla
Suvine XXIV Võru pärimustantsu festival avab juba oma väravad eesti tantsurühmadele, et 5.-8. juulini koos polkasammul pidutseda ja kuulata Teppo „timmi“. Just „Teppo timm ja polkasamm“ on selle aasta teemadeks.
Võru pärimustantsufestival on iga-aastane rahvatantsijate ja pillimeeste kokkusaamispaik, kus osaleb üle 400 tantsija Eestist ja välismaalt. Kui festivali välisesinejad valitakse märtsikuus, siis Eesti rühmi oodatakse registreeruma alates tänasest kuni 1. maini veebiaadressil https://vorufolkloor.ee/registreerimisvorm/.
Aasta tagasi pöörati festivalil erilist tähelepanu valsisammule, eriti labajalavalsile. Nüüd võetakse ette veel üks tants, mida rahvusvaheliselt palju tuntakse – polka. „Kogu 2018. aasta vältel festivali toimkonna poolt korraldatavad tantsuga seotud ettevõtmised lähevad ühisnimetaja „Tantsime Eestile“ alla,“ selgitas festivali meeskonnaliige, tantsuõpetaja Maire Udras. „See on meie kingitus Eesti Vabariigile 100. aastapäeva puhul.“ Nii toimuvad juba festivali eel erinevad polkade ja Vana-Võrumaa tantsutoad. Polkasid oodatakse ka eesti tantsurühmade kavadesse.
Traditsiooniliselt saab nii festivalil esineja kui selle külaline kontsertide kõrval osaleda simmanitel, töötubades, tantsuorienteerumises ja õppida erinevate rahvaste tantse. Eeldatavalt kujuneb üheks tippsündmuseks 30. korda toimuv Teppo tüüpi lõõtsade võistumängimine. Festival toimub 5.-8. juulini Võrus ja Võru maakonnas.
Võru pärimustantsu festival kuulub UNESCO juures tegutseva ülemaailmse folkloorifestivalide ühenduse CIOFF ® (International Council of Organizations of Folklore Festivals and Folk Arts) kalendrisse.
Registreeirmisinfo Epp Vana Eesti rühmade koordinaator epp.vana@gmail.com ja 53 33 2598 Vaata ka www.vorufolkloor.ee
