Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts tunnustas silmapaistvamaid rahvatantsu ja rahvamuusika edendajaid

Laupäeval, 1. detsembril, tunnustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) Siidrifarmis toimunud aastapäevaüritusel valdkonna silmapaistvaid tegijaid.

ERRSi juhatuse esimees Kalev Järvela sõnul ei tähenda tunnustamine ainult kiitmist, vaid see paneb tunnustuse saajale kohustuse olla eeskujuks. „Tunnustamise kaudu seame eeskujud, kelle järgi joonduda, edendades sellega ühtlasi valdkonda,“ ütles Kalev Järvela.

Sel aastal jagati välja neliteist tunnustust üheteistkümnes eri kategoorias.
ERRS aastatunnustuse „Lokulaud 2018“ said:

Aasta tantsujuht - Jaanus Randma
Tantsuelu edendaja, rahvatantsu õpetaja, lavastaja, mentor. Üleriigiliste, maakondlike ning Baltimaade üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus kunstilise toimkonna liige. Eesti Maaülikooli rahvatantsuansambli TARBATU kunstiline juht. Pühendunud töö eest pälvis Jaanus Randma 2018. aastal rahvatantsuliikumise kõrgeima tunnustuse Ullo Toomi stipendiumi.

Aasta rahvamuusik - Cätlin Mägi
Pärimusmuusik, parmupilli propageerija, pärimusmuusika noodikogu looja ja haldaja. 2018. aastal ilmus temalt sooloplaat „Mu pill parmupill“.

Aasta kollektiiv – Tallinna Tehnikakõrgkooli tantsuansambel Savijalakesed
Tantsuansambel Savijalakesed tähistas oma 50. juubelit EV100-le pühendatud suurepärase etendusega “Maa Igatsus,” mis jutustas liigutava loo kahe väliseestlase elust. Etendusel osales 91 tantsuansambli tantsijat.

Aasta looja – Kristiina Vilipõld
Noor viljakas tantsulooja, kelle tantse on valitud loomekonkursside lõppvooru. Rahvatantsuansambli Savijalakesed juubelietenduses “Maa Igatsus” oli viis Kristiina loodud tantsu.

Aasta koolitaja – Kadri Lepasson
Lõuna-Eesti pärimusmuusik, eestvedaja, pühendunud ja pädev pedagoog ning pärimusmuusika tutvustaja ja populariseerija. Erilist äramärkimist väärib tema pühendumine külakandle ja päkarauakandle mängutraditsiooni edasiandmisele. Kadri on külakandelmängu õppemetoodika e-õppematerjali "Rahvamuusika õppemetoodikad Balti riikides" väljatöötaja.

Aasta korraldaja – Agne Kurrikoff-Herman ja Pille-Riin Soots
Agne Kurrikoff-Hermann ja Pille-Riin Soots korraldasid koos tantsuansambli Sõprus naisrühmaga Viimsis IV Eesti Naistetantsu festivali ning XI Eesti naisrühmade ja II neiduderühmade võistutantsimise, millest võttis osa 28 nais-ja neiduderühma ligi 400 tantsijaga.

Aasta sõber – Tallinna Tehnikakõrgkool
Tallinna Tehnikakõrgkool ( varem Tallinna Ehitus-ja Mehaanikatehnikum) on rahvatantsutegevust oma koolis toetanud alates 1967. aastast kord rohkem kord vähem, aga momendil nimetab rahvatantsuansambel Savijalakesed kooli Meie Koduks. Tallinna Tehnikakõrgkool aitas väga oluliselt kaasa Tantsuansambli Savijalakesed etenduse „Maa igatsus“ toimumisele.

Aasta sündmus – Tantsuansamblite tantsupidu „100 tantsu lugu“
Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu tegi kingituse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul – 1. juunil toimus tantsuansamblite esimene tantsupidu “100 tantsu lugu”. Tantsupeol astusid üles 12 tantsuansambli rühmad ligi 1000 tantsijaga. Tantsupeoga näidati, kuidas on eesti rahvatants viimase saja aasta jooksul jõudnud kiigeplatsilt lavale. Kogu tantsupeo tehnilise poole eest vastutas Eesti Rahvatantsuansamblite Liidu eesistuja Tallinna Tehnikaülikooli tantsuansambel Kuljus.

Maasool – Anne Keerd
Saaremaa ja Muhu saare tantsuõpetaja, kelle juhendada on 15 rühma. Anne on võtnud südameasjaks õpetada tantsu juba lasteaias, et kasvatada rahvatantsurühmadele järglasi. Tänu temale on mitmes rahvamaja tantsurühmas tantsimas mitu põlvkonda. 2018. aastal toimus Saare maakonna tantsupidu „Tuhande tunde saar,“ kuhu Anne Keerd tõi oma 14 rühma, olles ise väärikate rühmade liigijuht. Tantsupeo repertuaaris oli kolm Anne loodud tantsu.

Välis-Eesti rühmade mentor - Angela Arraste
Suur ja südamlik panus Välis-Eesti rühmade tegevusse. Angela on nende mentor ja motiveerija, toetaja ja innustaja. Juba enne 2009. aasta tantsupidu võttis Angela Arraste välisrühmad oma hingeasjaks ning tema panus on aina hoogu juurde saanud. 2019.a toimuvale XX tantsupeole pürgib 16st riigist 31 Välis-Eesti kollektiivi 476 tantsijaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Orgmets
Lääne-Virumaa rahvatantsurühmade juhendajana, õpetanud rahvatantsu juba 60 aastat alates 1958. aastast. 1977. aastal oli Aino vabariikliku koolinoorte IV tantsupeo lavastusbrigaadi liige ja VII-VIII klassi rühmade üldjuhi assistent. Käesoleva aasta lõpus tähistab ta oma 85. sünnipäeva. Veel tänase päevani töötab Aino Orgmets kahe tantsurühmaga.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Aino Lukman
Väike-Maarja tantsuõpetaja, kelle juhendamisel on seal tantsitud juba 1960. aastatest alates. Aino on olnud oma töös ääretult täpne ja korrektne, ta on jäädvustanud oma rühmade tegevuse nii sõnas kui pildis. Eelmisel aastal tähistas Aino Lukman oma 80. sünnipäeva.

Pikaajaline panus valdkonna arengusse – Õie Pärtel
Saare maakonna pärimusmuusika propageerija ja järjepidevuse hoidja. Tema juhendamisel on Orissaare muusikakoolis õpetatud pärimusmuusika instrumente juba 26 aastat. Võõras ei ole Õiele ka rahavapillide valmistamine, ta on aastaid viinud läbi väikekannelde valmistamise kursust, kus huvilised on teinud endale ise kandle.


Ürituse korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts on 1988. aastal loodud rahvatantsu ja -muusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mille eesmärgiks on rahvatantsu- ja rahvamuusika õpetajate ning harrastajate ühendamine ja esindamine ning valdkonna arendamine, esindades sel moel enam kui 23000 rahvatantsija ja 2000 rahvamuusiku huve. ERRS on koostööpartneriks Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele UNESCO kaitse all oleva laulu- ja tantsupeoprotsessi säilitamisel, arendamisel ning selle raames noorte ja üldtantsupidude ning pillipidude korraldamisel.

XX tantsupeo "Minu arm" esitluskontsert

13. oktoobril esitleti Salme Kultuurikeskuses XX tantsupeo "Minu arm" repertuaari.

Ülevaate tulevasest tantsupeost ning esitluskontserdist saad:

XXVII laulu- ja XX tantsupidu “Minu arm“ toimub Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019. aastal. Neljapäeval ja reedel annavad rahvatantsijad Kalevi staadionil kokku kolm etendust ning toimuvad rahvamuusikute kontserdid. Laupäev on rongkäigu päralt, millele järgneb laulupeo 1. kontsert. Pühapäeval toimub laulupeo 2. kontsert.
XXVII laulu- ja XX tantsupeol “Minu arm” tähistame kaht suurt juubelit – 2019. aastal möödub laulupeo sünnist 150 aastat ning 85-aastane tantsupidu toimub kahekümnendat korda. XXVII laulupeo peadirigent on Peeter Perens, XX tantsupeo pealavastaja on Vaike Rajaste ning rahvamuusikute pealik on Juhan Uppin.

 

Ullo Toomi nimelise rahvatantsustipendiumi sai Jaanus Randma

14. septembril möödus 116 aastat legendaarse tantsuisa Ullo Toomi sünnist! Sel puhul andis Ullo Toomi fond järjekordselt välja kõrgeima rahvatantsualast tegevust tunnustava stipendiumi, mille seekord pälvis Tarbatu rahvatantsuansambli kunstiline juht Jaanus Randma!

Stipendiumiga tunnustatakse tema tööd ja pühendumist Eesti rahvatantsuliikumise edendamisel ja traditsiooni hoidmisel, sealjuures pika ajaloo ja traditsioonidega Tarbatu juhendamisel ning õpetaja Enn Madi elutöö jätkamisel. Tunnustuse andis Tallinna Raekojas toimunud pidulikul üritusel üle fondi esinaine Ilma Adamson.

Lisaks pühendunud tööle kodumaal on Jaanus Randma tegelenud ka Eesti rahvatantsu populariseerimisega väljaspool Eestit, näiteks Uus-Meremaal, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Alates 1996. aastast Jaanus Randma juhitud Tarbatu rahvatantsuansamblil on üle saja liikme ja seitsme tantsurühma.

Erialase karjääri jooksul on ta lisaks Tarbatu ansambli juhendamisele loonud ka mitmeid tantse. Teiste hulgas näiteks 2014. aasta tantsupeo „Puudutuse aeg“ tants „Lilled juustes“ ning „Laanetants“, mida tantsiti 2018. aasta Tartumaa tantsupeol.

Stipendiumi andsid välja Eesti Rahvuskultuurifond ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus koostöös Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Sündmust aitasid korraldada Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts, Eesti Kultuurkapital ja Tartu linn.

Soovime Jaanus Randmale lõbusat tantsujalga, jõudu ja jaksu tema tegemistel!

Jaanus Randma, Tarbatu Rahvatantsuansambel | Foto: Martin Pedaja

UEFA Superkarika avatseremoonial tutvustavad maailmale Eesti rahvatantsu 264 tantsijat!

TÄIENDATUD:

Vaata UEFA Superkarika avatseremooniat UEFA.tv Youtube kanalilt.

----------------------------------------------------------------------------

13. augustil käis ERRS uudistamas UEFA Superkarika avatseremoonia peaproovi. Vaata pilte meie Facebooki lehelt.

Iga-aastast kohtumist valitseva UEFA Meistrite liiga ja UEFA Euroopa liiga võitja vahel peetakse alates 1972. aastast. Eesti Jalgpalli Liit esitas esimese ametliku taotluse superkarika korraldamiseks 2015. aasta kevadel, esitledes seda kui suurprojekti Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks.

Kui kohapeal jälgib matši ligi 15 000 silmapaari, siis otseülekande vahendusel jõuab avatseremoonia 50 miljoni inimeseni.

Rahvatantsurühmadest on esindatud TLÜ rahvatantsuansambel Soveldaja, Tantsuansambel Lee, Tantsuansambel Sõprus noorte segarühm, MTÜ Rahvakultuuriselts Koidupuna, "Kullo" Tantsuansambel Sõleke, Tantsuselts Sõleke, Kolga rahvatantsurühm, Tantsuansambel Sõprus, Rae Kultuurikeskuse segarühm Sukad&Tagi, Rahvatantsuselts Pääsuke, Rahvakunstiselts Leigarid ja Tantsurühm Tantsusarvikud.

Tantsud seadnud ja lavastanud Elo Unt. Avatseremoonia kava jaoks salvestasid muusika Kulno Malva ja Kristjan Priks.

HUVITAVAID FAKTE KORRALDUSE KOHTA:
*264 rahvatantsijat 12 Harjumaa rahvatantsurühmast esinevad mängu avatseremoonial
*Ligi 20 kaameraga tehakse mängust teleülekannet
*140 vabatahtlikku aitavad tasu vastu saamata üritust läbi viia
*Ligi 3000 inimest on UEFA superkarika korraldusega seotud, neist umbes 2000 on Eestist

Pildid: ERRS
Tekstiviited: Delfist ja Eesti jalgpalli Facebooki lehelt

Rahvamuusikapeo repertuaar ilmub septembris

2019. aasta suvel XXVII laulu- ja XX tantsupeo raames toimuvale rahvamuusikapeole pani end kirja rekordilised 112 kollektiivi, milles mängib üle 1300 muusiku. Pidu ettevalmistav õppeprotsess saab hoo sisse septembris, mil valmib lõplikult repertuaar ning kollektiivijuhid saavad kätte noodivihikud.

Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Juhan Uppini sõnul on huvi rahvamuusika vastu Eestis haruldaselt suur ning see kasvab iga aastaga. Tuleval suvel astuvad rahvamuusikapeo peakontserdil eraldi repertuaariga üles koguni üheksa pilliliiki: väikekandled, rahvakandled, kromaatilised kandled, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid, torupillid ja koondorkester. Lisaks said end peole kirja panna kõik üksikud pillimängijad, kes sel hetkel üheski ansamblis ei tegutsenud.

Viimastel kuudel on pidu ettevalmistava loomingulise toimkonna põhiline aur läinud repertuaari koostamisele. Hetkel on käsil lugude seadete viimane lihv ning nende noodistamine. “Iga liik esitab viis lugu. Kogu repertuaar haakub peo kandva juhtmõttega “Minu arm” ning väärtustab traditsioone ning nende hoidmist,” ütles Uppin. Peamiselt mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid ning paljudes liikides ka uut autoriloomingut. Kõik seaded luuakse just selle peo jaoks.

Rahvamuusikapeo repertuaariseminarid toimuvad 29. septembril Tallinnas ja 30. septembril Tartus. Paar nädalat enne seda jõuavad kollektiivideni ahjusoojad õpikud. Augustis avaneb kõikidel peole registreerunud kollektiivide juhtidel veelkord võimalus läbi registri õppematerjale tellida. Kusjuures õppematerjale ei pea tellima igale kollektiiviliikmele, vaid piisab ühest noodiraamatust kollektiivi kohta. Nagu puhkpilli- ja sümfooniaorkestritelgi, ilmub rahvamuusikapeo noodiraamatus repertuaar partituuridena, partiid saadetakse registreerunutele eraldi.

Kõik liigid astuvad oma kavaga üles rahvamuusikapeo peakontserdil, mis toimub reedel 5. juulil 2019 tantsuväljaku vahetus läheduses Poolamäel. Kandled annavad omaette eraldiseisva kontserdi “Kannelde Öö” Metodisti Kirikus peo avapäeval, 4. juulil.

Viide: http://2019.laulupidu.ee/uudiskirjad/6-uudiskiri/rahvamuusikapeo-repertuaar-ilmub-septembris/

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts kutsub - Pillipidu 2018

 

 

 

2018. a parimad Pärliined

29. aprillil tähistasime rahvusvahelist tantsupäeva tantsides kõik üheskoos Pärliinet.
Sel aastal laekus meile 54 videot ning kõige silmapaistvamad tantsupäevalised on teie ees:

Rahva lemmik
Tamsalu tantsijad

ERRSi lemmik
Kihnu naisrühm Pitsid Paistavad

Parim lasteaed
Valga lasteaed Walko 
 
Parim algkool
Vääna Mõisakool
 
Parim põhikool
Laagri Kool

Parim gümnaasium
Tallinna Prantsuse Lütseum
 
Välis-Eesti eripreemia
Riia Eesti Kool
 
Kõige tantsulisem vallavalitsus
Kanepi Vallavalitsus

Kõige sportlikum Pärliine
Kagu Kabujalakõsõ
 
Teehoolduse eripreemia
Teetallajad

Kogukonna kaasamise eripreemia
Võru

Kõige päikselisem Pärliine
Encontros Folk Coimbra
 
Tantsu rabasse viimise eripreemia
Vigala Folklooriselts Kiitsharakad
 
Eripreemia „Tants ja meri“
Rahvuskultuuriselts Kirmas

H₂O eripreemia
Rahvatantsurühm Opsal
 

ERRSi juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela

14. aprillil toimunud ERRSi kevadisel üldkogul valiti ERRSile uus juhatus. Kehtiva põhikirja järgi lõpeb praeguse juhatuse koosseisu volituste tähtaeg mais.

Üldkogu otsusel on ERRSi juhatus seitsmeliikmeline. Eelmisest koosseisust jätkavad Ene Jakobson, Kalev Järvela, Agne Kurrikoff-Herman, Kadri Tiis, Margus Tokko, Margus Toomla. Uue liikmena liitub Kristi Alas.

Juhatuse esimehena jätkab Kalev Järvela. Oma sõnavõtus ütles 16 aastat ERRSi juhatuse esimehena ametis olnud Kalev Järvela, et üheks tema ülesandeks on leida inimene, kes järgmisel perioodil juhatuse esimehe ameti üle võtab. “See inimene peab tahtma seda tööd teha ning olema valmis panustama,” sõnas Kalev.
Juhatus valiti kolmeks aastaks.

Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avalik konkurss

Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit koostöös Tartu linnaga kuulutab välja Tartu 2019. aasta tantsupeo kunstilise lähteidee avaliku konkursi. Tartu tantsupidu 2019 toimub 21. juunil 2019.


Üldtingimused
• Konkursi korraldajad on Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn.
• Konkurss toimub eesti keeles ja algab 5. aprillil 2018.
• Konkurss lõpeb 1. mail 2018, tööde esitamise lõpptähtaeg on kell 23.59.
• Konkursi eesmärgiks on leida Tartu tantsupidu 2019 kunstiline lähteidee.
• Konkursi võitja avalikustatakse hiljemalt 11. mail 2018.
• Võidutöö autoril on soovi korral võimalus tantsupidu oma stsenaariumi järgi lavastada.
• Võidutööga seotud kõik õigused lähevad üle Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidule ja Tartu linnale alates tulemuste väljakuulutamise hetkest.
• Tartu tantsupidu 2019 korraldavad Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liit ja Tartu linn, kes panevad ühiselt kokku peo korraldustoimkonna.
• Kavandite autorite nõusolekul on Tartu 2019. aasta laulu- ja tantsupeo korraldajatest koosneval kunstilisel toimkonnal õigus konkursile laekunud ideid omavahel ühendada.

Eellugu
Tartu tantsupidu 2019 on üks Tartu 2019. aasta laulupeo põhiprogrammi üritustest, millega tähistatakse laulupeo 150. sünnipäeva Tartus 20.–22. juuni 2019.
Tartu 2019. aasta laulupeo kunstilise lähteidee südameks ja südames on laulupidude 150. sünnipäeva tähistamine laulupidude sünnikodus. Seega on järgmisel aastal toimuv Tartu laulupidu sünnipäevapidu – suur sünnipäev tähistab meie olemist muusikas ja seda, kuidas me muusikaga oleme üheks põimunud, laulusüdameks muutunud. Nii nagu ei saa vereringet lahti ühendada südamest, ei saa laulmist ja muusikat lahutada meie olemusest, sest see, mis järgi jääks, ei oleks enam meie ise. Ümmarguse, aukartust ning rõõmu äratava numbriga tähistab Tartu laulupidu 2019 meid ennast – oleme rõõmsad, et oleme täna, siin, praegu. Juuri pidi minevikus, ent ladvust tulevikus. Laul ja tants olnud vahendiks meie kogukonna kokku kutsumiseks, koos olemiseks, üksteise suure kogukonnana nägemiseks.

Kunstilise lähteidee konkursi tingimused
• Konkurss on ideekavandite konkurss, kus saavad osaleda vabas (kirjalikus) vormis ideekavandid.
• Konkursitöödelt oodatakse Tartu 2019. aasta laulupeo läbiva idee markeerimist ja lavastuse kirjeldust vähemalt ühel A4 leheküljel.
• Konkursitöid võib esitada nii idee tasandil kui valmis stsenaariumina. Viimane tähendab, et kavand peab juba sisaldada ka ülevaadet tantsupeo ülesehitusest, esinejate kooslusest ja repertuaari valiku koostamise põhimõtetest, soovitav on tuua repertuaari näiteid.
• Konkursil võib osaleda üksi või meeskonnana.
• Peo lähteidee kontseptsioonis võib olla välja toodud pealavastaja kandidaat. Samuti võib konkursitöös ära märkida võimalikud kaasloojad (teksti autor, muusikajuht, valguskunstnik jne).
• Konkurss on kõigile osalemiseks avalik, osalenute nimesid ei avalikustata.
• Ühe osaleja poolt esitatavate kavandite arvu ei piirata.
Tartu tantsupidu 2019 kunstilise lähteidee kontseptsioon peab silmas pidama järgmist:
• peol osalevad rahvatantsijaid koolikollektiividest täiskasvanuteni hõlmates kõiki rahvatantsurühmade liike;
• vastavalt lavastaja nägemusele võib laiendada tantsupeo osalejaskonda teiste rahvakultuurikollektiivide liikidega (koorid, rahvamuusikud, puhkpill jm);
• pakkuma välja kõiki rahvatantsurühmade liike kaasava tantsupeo korraldamiseks sobilikke kohti Tartu linnas.

Konkursitööd palume esitada kinnises ümbrikus märgusõnaga „Tartu tantsupidu 2019“ hiljemalt 1. maiks 2018 aadressil Tartumaa Omavalitsuste Liit, Riia 15, 51010 Tartu või saata digitaalselt allkirjastatuna aadressil trl.tegijad@gmail.com

Lisainfo:
Uve Saar
Tartumaa Rahvatantsujuhtide Liidu juhatuse liige
Uve.Saar@htg.tartu.ee
Maris Peebo
Tartu laulupidu 2019/Tiigi seltsimaja
Maris.Peebo@raad.tartu.ee

 

Ilma Adamsoni tantsukool avab II kursuse

Käesoleva aasta kevadel lõpetab täiendkoolituse vormis Ilma Adamsoni Tantsukooli I lend tublisid tantsuõpetajaid. Kahe aasta jooksul on omandatud hulganisti nii praktilisi kui teoreetilisi teadmisi ja oskusi eesti rahvatantsu valdkonnast. Tutvutud on nii pärimustantsuga, kui ka teiste rahvaste tantsude karakteriga ja Ladina-Ameerika rütmidega. Lõpetajaid on üle Eesti, kes siirduvad oma kodukohta, et jätkata rahvatantsu innustamise ja õpetamisega omas maakonnas. Selle toreda grupi tantsuõpetajaid kingime Eesti 100. sünnipäevaks.

Sel sügisel alustab tööd taas II lend, kaheaastane kursus. Jätkub registreerimine vabadele kohtadele. Ootame oma taset tõstma ka neid õpetajaid, kellel on juba teatud kogemus olemas, kes sooviksid oma teadmisi täiendada ning uut ja huvitavat juurde õppida.
Meie eesmärk on koolitada heade tehniliste omaduste, füüsilise kultuuri, loovuse ning koreograafiliste teadmistega tantsuõpetajat, kes suudab õpetada laiapõhjalist, tantsulist liikuvust, põhisammu ning valmistada ette kõrge lavakultuuri ning tantsumeisterlikkusega tantsijat. Erilist tähelepanu pöörame muusika õppele, teiste rahvaste tantsude, karakteri tundmaõppimisele, et ikka paremini mõista oma iseenda keha kaudu oma armast eesti tantsu.
Rohkem infot leiad http://rahvatantsukool.ee/eesmark/

Kandideerimiseks täida avaldus: https://goo.gl/forms/U1hzGIcQwKWZTNYC3

Lisainfo:

www.rahvatantsukool.ee
info@rahvatantsukool.ee 
+372 506 9365
 

 

 

 

 

Tantsupeomuuseum taas avatud!

Tantsupeomuuseum on alates 1.aprillist taas avatud! 

Muuseum asub aadressil Kaupmehe 8, Tallinn, ning on avatud E-R kell 12.00-18.00

Muuseumi Facebooki lehe leiad siit.

 

 


Kuupäevaga   seotud sündmused:



Olulisemad sündmused:

Rahvamuusikapeo I eelproov

26. jaanuar 2019, Tallinn

Loe veel Rahvamuusikapeo I eelproov

27 jaanuar 2019, Tartu

Loe veel Kristjan Toropi 85. sünniaastapäev

05. märts 2019

Loe veel Rahvamuusikapeo II eelproov ja ettemäng

06. aprill 2019, Tartu

Loe veel Rahvamuusikapeo II eelproov ja ettemäng

07. aprill 2019, Tallinn

Loe veel XXI üle-eestiline õpetajate rahvatantsufestival „RÕÕMU PIKNIK“

13. aprill 2019, Tallinn

Loe veel XX tantsupeo joonisteseminarid

19. mai 2019, Paide Kultuurikeskuses

Tantsulavastus "Loodud jääma"

21. juuni 2019, Tartus Kassitoome orus

Loe veel Rahvakunstiansambel Leigarid 50 Juubeliõhtu Alexela kontserdimajas

12. oktoober 2019

Rahvatantsuansamblite Liidu kontsert

23.-24. november 2019

Loe veel XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

25.-26. aprill 2020, Harku vald, Harjumaa

Loe veel III Eesti Naiste Tantsupidu

13. juuni 2021