Vajatakse põlvpükstes mehi!

25.09.2008 Anneli Aasmäe, Maaleht Segarahvatantsurühmi kimbutav meestepõud näitab naiste rõõmuks viimasel ajal leevenemise märke.
See oli kurb hetk, kui segarühma Paunvere Tootsid-Teeled tantsija Kadri Lille partner ühtäkki teatas, et hakkab kaugemal tööl käima ega jõua enam trenni. Kadri tahtis tantsimist mõistagi jätkata, ent ilma partnerita pole segarühmas suurt midagi teha. 

Aga kust leida väikeses maakohas meesterahvast, kes tahaks ja viitsiks rahvatantsuga tegelda, kellel oleks trennide jaoks aega, kes ei häbeneks põlvpükse jalga tõmmata ning kes poleks juba mõnesse rühma ära napsatud?   Palamuse keskkoolis matemaatikaõpetajana töötav Kadri Lille otsustas siiski üritada ning hakkas endisi õpilasi läbi helistama. 
 
Ületamatu valehäbi
“Helistasin väga paljudele, ka sellistele, kellele polnud kunagi varem helistanud,” kirjeldab naine oma häda-ajab-härja-kaevu olukorda. “Ka rühmakaaslased otsisid. Aga kes polnud kunagi varem tantsinud, kellele ei sobinud trenniaeg, kellel ei lubanud naine.” 
Ent helistamismaratoni lõpus säras trofee – Kalev Kuusik, Palamuse kooli endine õpilane. 
“Ta ütles: olgu, halastan sulle ja aitan hädast välja,” meenutab Kadri Lille ning hoiab oma raskelt leitud partnerist sestpeale kümne küünega kinni. 
Sarnast olukorda on kogenud pea kõik Eestimaa segarühmad. Naisi oleks tantsima tulemas kui murdu, aga mehi vajaka – seda eeskätt väiksemates maakohtades.  “Paljud mehed käivad kodunt kaugemal tööl ja on nädalate viisi ära,” nendib Järvamaa segarühma Vallatsi juhendaja Ülle Müller. “Meie trennid toimuvad küll ainult pühapäeviti, aga kui mehed nädalavahetuseks lõpuks koju jõuavad, siis tahavad nad selle aja koos perega veeta, mitte tantsule kulutada.”  Näiteks Pilistvere tantsurühmas oli möödunud hooajal vaid viis paari. 
“Üritame tänavu ikka kaheksa paari kokku saada, aga vist ei õnnestu,” ohkab rühmajuht Silvi Annus. 
Eestis tegutseb üle 200 naisrahvatantsurühma, kes kõik võiksid Kuusalu rühma Kabujalakesed staažika eestvedaja Rein Kippari sõnul hoopis segarühmad olla. 
“Sest ega mehed ole Eestimaa pealt kadunud, nad on ju kõik olemas,” kostab Kip­par. “Aga mehed lihtsalt ei tule tantsima. Neil on teised hobid ning mingi valehäbi, mida nad ei suuda ületada.” 
 Rein Kippar on tihti kohanud kõrvalseisjate suhtumist, et rahvatants pole piisavalt mehelik, et sellega tegelemine käib meestele au pihta. “Ent kes on tantsimise maigu suhu saanud, see enam naljalt rühmast ära ei lähe,” rõõmustab Kippar. 
 
Naisteotsing Raplamaal
Nii kinnitabki Jaak Põldver, kes tantsib nii Kabujalakestes kui Kolga segarühmas, et tema ei loobu rahvatantsust enne, kui talle sellest märku antakse. No kümme aastat tantsin kindlasti veel, lubab 42aastane Põldver, kelle mõlemas rühmas valitseb kerge naiste ülekaal. 
 “Iga kolme naise kohta on kaks meest,” nendib Jaak Põldver, kelle sõnul käivad üksikud naised siiski trennides kohal ja saavad partnerite vahetamise ajal samuti end liigutada. 
Sageli toovad mehed ettekäändeks puuduva muusikalise kuulmise ja olematu tantsuoskuse. Selliseid põhjendusi ei pea Kabujalakeste juht aga tõsiseltvõetavateks. 
“Meie rühma tuli kaks meest, keda muusika algul üldse ei seganud,” naerab Rein Kippar. “Aga õige metoodikaga lähenedes hakkavad kõik karud arenema ning ka need mehed tantsivad nüüd nagu noored jumalad.” 
Samas kinnitavad tantsujuhid, et meestepõud on viimasel ajal leevenema hakanud. 
“Viimane uudis on see, et Jõhvi gümnaasiumis on hoopis naistepõud,” kostab 2006. aastal Rakveres meeste esimese tantsupeo korraldanud tantsujuht Maie Orav, kes mäletab ka vastupidiseid olukordi. “Paar meest on alati rühmades puudu olnud, see on paratamatu,” lisab ta. “Naised on küll plastilisemad, aga neis peitub salajane ilus olemise tahe. Mehed on emotsionaalsemad, siirad ja ausad, koostöö nendega on rõõmus energiavahetus.” 
Orav ise kavatseb uuel aastal asutada eraldi meesrühma, et nende peal 2010. aastal toimuva meeste teise tantsupeo tantse katsetada. 
Tartus üheksat rahvatantsurühma juhendav Lea Hanni tõdeb samuti, et mõni aasta tagasi oli meestepuudus palju silmatorkavam ning praegu on märgata eeskätt gümnaasiumiealiste poiste rahvatantsuhuvi tõusu. Raplamaal leidsid ühe naisrühma hakkajad tantsijad aga lausa nii palju asjast huvitatud mehi, et tegutsevad nüüd segarühmana. Teises sama maakonna segarühmas on mitme dekreeti mineva naistantsija tõttu hoopis naisteotsingud käimas. 
-------------------------------------------------------------------------------
Miks teie tantsite?
JÜRI MAISA, eraettevõtja
See oli 1988. aastal, kui segarühmas tantsiv õetütar mind endale partneriks kutsus, et saaks osaleda folkloorifestivalil Baltica. Mõtlesin, et lähen üheks aastaks, aga sellest on nüüdseks saanud juba 20 aastat. Praegu tantsin rahvatantsuseltsis Kandali.  Mulle lihtsalt meeldib tantsida ja seltskond on vahva. Need, kes rahvatantsust ei hooli, ei tea, mis on hea. Nad peaksid maigu suhu saama, aga sealjuures on oluline, et oleks hea juhendaja ja õige partner. Naisrühmade esinemist on küll ilus vaadata ja mehed võivad omavahel mõne meestetantsu ka teha, aga vastassugupoole esindajaga paaris tantsimine on ikka loomulikum.
Kui ma tantsimas ei käiks, oleks mu elu väga igav ja oleksin väga paljust ilma jäänud. Mul poleks sellist toredat naist ega lapsi nagu praegu – oma abikaasaga saingi just tänu rahvatantsule tuttavaks.

HEIKKI PUHK, kullassepp
Olen rahvatantsuga tegelnud juba alates 1976. aastast, seda küll väikeste vaheaegadega. Peamiselt olen tantsinud ansamblis Leigarid, ka praegu käin seal.  Kõige tähtsam tantsimise põhjus on minu jaoks võimalus viibida heas seltskonnas. Järgnevad liigutamine, trenn. Esinemised on samuti olulised, aga ma ei tähtsustaks neid üle.  Mehed tegelevad rohkem spordiga, võib-olla nad ei pea rahvatantsu piisavalt mehelikuks tegevuseks. Ka mõned naised, kes ise rahvatantsuga ei tegele, on öelnud, et tantsivad mehed on kiiksuga, ning nimetanud meie tegevust halvustavalt memme-taadi päevaks. Aga mulle pole see mehelikkuse asi üldse oluline – rahvatants on elu loomulik osa. Meie rühmas on praegu vist küll ainult üks mees puudu, aga ühe huvilise ma oma tuttavate hulgast juba leidsin. Ta on varemgi tantsinud ja loodetavasti jääb nüüd ka käima. 


Kuupäevaga   seotud sündmused:



Olulisemad sündmused:

Toropi-simman 2020

07. märts 2020

Loe veel VII Tallinna ja Harjumaa talvine tantsupäev "Kolmteist õnne keerutust"

13. märts 2020, Tallinn

Loe veel Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kontsert „Olemise mustrid“

14. märts 2020, Tartu

Loe veel Tallinna Prantsuse Lütseumi tantsuansambel Leesikad 15 - kontsert-lavastus "Elumere ainetel"

27. märts 2020, Tallinn

Loe veel Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli kontsert „Olemise mustrid“

29. märts 2020, Rakvere teater

Loe veel Õpetajate rahvatantsurühmade festival

18. aprill 2020, Haapsalu

Loe veel XII Eesti naisrühmade ja III Eesti neiduderühmade võistutantsimine

25.-26. aprill 2020, Harku vald, Harjumaa

Loe veel Baltikum tantsib

25.-26. aprill, Paide ja Tartu

Loe veel Tantsuansambel Lee kevadkontsert

02. mai 2020, Tallinn

Loe veel Traditsioonilise tantsu festival Sabatants 2020

14.-16. mai 2020, Tallinn

Loe veel Võnnu Kaera-Jaan XXII

16. mai 2020 , Võnnu

Loe veel XIII vabariiklik koolinoorte rahvatantsufestival

16.-17. mai 2020, Viljandi

Loe veel Tartumaa tantsupidu “Päev Emajõel”

07. juuni 2020, Tartu

Loe veel II Seto Tandsopido KAGOH KUL`ATASÕ`

27. juuni 2020, Värska

Loe veel Pärimustantsu festival Pärimuse Pundar

27.-28. juuni 2020

Loe veel Tantsulavastus "Õnneotsija"

11.-12. juuli 2020, Võrumaa

Loe veel RKS Kirmase 35.juubelikontsert "Soovide puu"

14. november 2020, Pärnu

Loe veel Uute tantsude konkurss 2020

21. november 2020, Paide

Loe veel Rahvatantsuansambel Tarvanpää juubelikontsert

15. mai 2021, Rakvere

Loe veel IV Kagu-Eesti tantsupidu

30. mai 2021, Põlva

Loe veel Tantsuansambel Tuisuline 70. aastapäeva kontsert

10. aprill 2021, Tallinn

III Eesti Naiste Tantsupidu

13. juuni 2021

XIII noorte laulu- ja tantsupidu

1.-3. juuli 2022